Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Uurimustöö
Päikesesüsteem

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
PÄIKESESÜSTEEM 4
PÄIKE 4
MAA RÜHMA PLANEEDID 5
MERKUUR 5
VEENUS 6
MAA 6
MARSS 7
HIIDPLANEEDID 8
JUPITER 8
SATURN 9
URAAN 10
NEPTUUN 11
PLUUTO 11
PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD 12
ASTEROIDID 12
METEORIIDID 12
KOMEEDID 13
Kuu faasid 13
Päikesevarjutus 13
Kokkuvõte 14


Sissejuhatus


See uurimustöö päikesesüsteemist ja seal olevates planeetidest. Päirkesesüsteemi planeedid on päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad jagunevad omakorda maa rühma planeetide ja hiigelplaneetide vahel.
Uurimustöö sisaldab veel päikesevarjutus, kuu faaside , komeetide ja metoriitede kohta informatsiooni

PÄIKESESÜSTEEM

PÄIKE


 
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas . Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.
 Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena.
Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia .



MAA RÜHMA PLANEEDID




Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena.

MERKUUR


Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.
Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale.
Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse , et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele.
Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam lendas kolm korda Merkuurist mööda, kuid kahjuks on kõikidel piltidel üks ja sama poolkera .
Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga . Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad.
Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km- ni). Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum, arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Silikaadist Merkuuri välimine koor sarnaneb Maa vahevöö ja koorega ning on ainult 500 kuni 600 kilomeetrit paks.
“Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss ; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul.
Nagu kuukausid, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis.”
Merkuuril puuduvad ka kaaslased.
Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest.

VEENUS


Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.
Veenuse orbiit
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #1 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #2 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #3 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #4 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #5 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #6 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #7 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #8 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #9 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #10 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #11 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #12 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #13 Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 145 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor virgok Õppematerjali autor

Lisainfo

PÄIKESESÜSTEEM , MAA RÜHMA PLANEEDID, HIIDPLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMI, VÄIKEKEHAD Kuu faasid,Päikesevarjutus
päikesesüsteem , maa rühma planeedid , hiidplaneedid , päikesesüsteemi väikekehad , kuu faasid , päikesevarjutus

Mõisted


Kommentaarid (2)

sats12 profiilipilt
sats12: oli väga kasulik
17:29 04-04-2011
Raun0 profiilipilt
Raun0: normaalne
23:38 26-03-2009


Sarnased materjalid

6
doc
Päikesesüsteem ja tema planeedid
34
doc
Päikesesüsteem
13
docx
Planeedid ja päikesesüsteem
19
pptx
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid
21
pptx
Päikesesüsteemi planeedid-Planeedid-ettekanne PowerPointil
3
doc
Päikesesüsteemi planeedid
7
doc
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti
33
doc
Päikesesüsteem - referaat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun