Paljudele hallitus- ja pärmseentele on sobiv nõrkhappeline keskkond pH-ga 5 -- 6. Suurem osa baktereid kasvab paremini neutraalses või nõrkleeliselises keskkonnas (pH 6,8 -- 7,3). Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla kuuluvad järgnevad ühendid: raskemetallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeerijad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja värvid (briljantroheline, fuksiin jt). 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu,
Redokstingimusi tähistatakse sümboliga rH2 rH2= (20 ºC juures). rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas. rH2=0 keskkond on küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja paljudel värvidel (briljantroheline, fuksiin jt); 18. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted. Sümbioos − Vastastikune kasulik kooselukahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris)
(tº-l 3000ºC dissotsieerunud vaid 0,1% molekulidest) Suhtel. madalal tº-l reageerib ainult mõnede akt. metallidega (näit. Li, Cs), ka kõrgel tº-l sageli vajalik veel katalüsaator 3.14.3. Ühendid 3.14.3.1. Vesinikuga – 3 põhiühendit (otseselt moodustub neist vaid NH3) NH3 H2N - NH2 HN3 ammoniaak hüdrasiin lämmastik- (diamiin) vesinikhape Ammoniaak NH3 – värvitu, terava lõhnaga gaas, ktº -33ºC lahustub vees (ülihästi) jpt. vedelikes; kergvedelduv (kasut. külmutusagregaatides töötava kehana) [toatemp-l vedeldub rõhul 0,84 MPa (8,6 at)] Ainus lämmastiku vesinikühend, mida saadakse otseselt lihtainetest: N2 + 3H2 ↔ 2NH3 ΔH = - 92,4 kJ Vajalik - kõrgrõhk - kõrge tº - katalüsaator (teatud lisandiga raud) Selle reakts. tasakaalu uuris F
annaabi.ee 
