Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegem...
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning to...
1.SLAID FIEKS SAAMINE KES ON FIE? Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm, mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE võib olla iga füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15aastane isik, kellele vanem on andnud nõusoleku või kohus on laiendanud teovõimet tegeleda majandustegevusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 9, 10 ja 11). FIE ega temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb, ei ole juriidiline isik. FIE võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 4 lg-d 1 ja 2). http://www.rmp.ee/ettevotlus/fie/16382 -1., 4. SLAID 2.SLAID FIE TUNNUSED Ettevõtluse korraldamisele on muu hulgas iseloomulikud järgmised tunnused: FIE otsustab ise, kuidas, kellele, ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad..................................
Juhtimine ja ettevõtlus 12. klassi arvutieksam Koostas: Rasmus Prik 2010 Ettevõtlus Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel. Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks). Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perpektiivis ka majanduskasvu. K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski võtmine. Jätkusuutlik ettevõtlus Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sot...
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
Urmas Lehtsalu Eesti-heaoluriik Maria Rääk 12KÕ Eesti-heaoluriik. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvai...
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline i...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ...
Heaolu riik Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: * Vaesuse leevendamine * Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * Aktiivne kodanikuühiskond * Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel * Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine * Inimestevahelise sallivuse ideaal j...
Kas Eesti on heaoluriik? Heaoluriigi all mõistame sellist riiki, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriigi puhul ei sekku riik otseselt turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk siis ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoli...
Kas Eesti on heaoluriik? Heaoluriigi all mõistame sellist riiki, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriigi puhul ei sekku riik otseselt turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk siis ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoli...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
Eesti on heaoluriik? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud keskklass ühiskonnas. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemis madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Haridusüsteemis on samuti probleeme. Näiteks üldha...
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisats...
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
Arutlus Kas Eesti on heaoluriik? Et otsustada, kas Eesti on heaoluriik, tuleb teada mis see üldse on? Heaoluriik, on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Peamised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on : vaesuse leevendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta igale indiviidile võimete kohase hariduse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Heaoluriik loodi üldse sellepärast, et on kaks gruppi inimesi vanurid ja lapsed- kellel puudub kindel sissetulek. Kuna kõik inimesed on algul lapsed ja lõpuks vanurid on kõik täiesti aus, sest ka meie vajame toetust kui saame vanemaks. Kõik inimesed on selles osas võrdsed. H...
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Keskaeg Uusaeg Uusaeg Uusaeg Hiliskeskaeg (1500) Varauusaeg (1800) Uusaeg (1914) Lähiaeg Eesti ajaloog mõlemat viisi äjajärkude nimed ja ajad Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine Põhjused: Kirik muutus ahneks ja patukirjade müük Tägajärjed: Katolik kirik jagunes erinevateks harudeks ning hariduse levik Miks kutsutakse varauusaega ,, vanaks korraks"? V: Kõik keskaja tunnused püsisid Miks kutsutakse 17. saj väikseks jääajaks? V: Kuna kliima jahenses ning talved pikad. Probleemid jääajaga: Näljahädad ja katk Miks 18. saj oli näljahädasid v...
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILIN...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
Kas Eesti on heaoluriik ? Heaoluriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õiguseid. Otseselt ei sekku riik turumajandusse, kuid vähendab oma kodanike omavahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus-, ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigi tekkega kaasneb ka üldise elatustaseme tõus ja suureneb keskklassi osakaal ühiskonnas. Heaoluühiskonnale omased tunnused on vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse tagamine, inimõiguste kaitse, töötute ühiskonnas järgi aitamine ning muud sätted ja põhimõtted, mis põhinevad hoolivuse, võrdsuse, sallivuse ja inimväärse elu ideedest. Ludwig Erhard, Saksamaa majandusminister aastatel 1949-1963, pani aluse Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Rii...
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. ...
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid v...
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing...
SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissema...
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus,...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri ...
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
1. Avalik sektor Avalik sektor on institutsioonide võrk, mis koordineerib mitmesuguste gruppide huve, kes erimeetoditega taotlevad mitmesuguste ühiskondliku tegevuse sfääri kuuluvate sammude astumist või meetmete rakendamist 2. Riigi eelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutisioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigi eelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve. 3. SKP/SKT? Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, ja sise...
Heaoluriikide võrdlev analüüs. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagami...
2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara ...
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
Uus ja vana tööstuspoliitika Sissejuhatus Tööstupoliitika teooria ja eesmärgid Tööstuspoliitika Jaapanis, USA-s ja Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, i...
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arve...
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
