St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA!
Sotsiaalpoliitiline funktsiooni- võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (sotsiaalmaks, astmeline tulumaks) Maksu kõrvalmõjud ei tohiks muutuda sedavärd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad, seega kujundamisfunktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksu kogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksu suhe on õiguslik suhe, mis tuleneb seadusest. Kohustuslikud elemendid: · maksu pealkiri või nimetus · maksusubjekt (maksusuhte kohustatud osapool, kes on kohustatud maksu arvestama , vajadusel deklareerima ja tasuma) maksuobjekt ja maksubaas - Tegevuse või toimingu resultaat või tulemus, asi või väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele. Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks,
võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on kohustatud (nt tööandja) teise isiku tulult kinni pidama maksusumma ja selle
Teine näide on kaudsete maksete kohta kus formaalselt tasub maksu kaupade müüa, kuid tegelikkuses maksab selle kinni kauba lõpptarbija, kuna maks on lülitatud toote hinna koosseisu käibemaks. b. Maksu kinnipidaja võimalik tulumaksu puhul. Maksu kinnipidaja on isik, kes peab teise isiku tulult kinni pidama maksusumma selle deklareerima ja tähtaegselt üle kandma. c. Maksusuhtesse võib kaasata subjektina komanda isiku, kes ei ole antud maksusuhte kohustatud subjektiks. Näiteks kui vajatakse dokumenti või infot mida maksumaksjalt ei ole võimalik saada siis on maksuhalduril õigus küsida seda kolmanda isiku käest. Ta ei ole maksuõigussuhte subjekt kuid on kohustatud aitama infoga maksuhaldurit. Kolmas isik ei puutu konkreetsesse õigussuhtesse ja ta ei ole maksukohuslane. Kui tegu on lihtsalt kolmanda isikuga (mitte garandiga) siis ei ole võimalik muutuda maksukohuslaseks
annaabi.ee 
