muud kõrvalnõuded. §352.Sundtäitmine (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist tötemenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine. TMS kohaselt on sundtäitmine: Kinnisasi arestitakse 1. Müüaksekas avalikul enampakkumisel (TMS §150 jj) või kohtutäituri kontrolli allmuul viisil(TMS §102)Või 2. Määratakse sundvalitsemisele(TMS §173) (vajalik vastav kohtumäärus ja kanne kinnistusraamatusse NB! Omanikuhüpoteegi korral ei või koormatud kinnisasja omanik nõuda oma nõude rahuldamiseks sundtäitmist ( AÕS § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel
laenusummast. 4. Lepingu kehtivus ja lepingu ülesütlemine. 4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1.2 on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (kui laenu tagasimaksmine on ositi kokku lepitud); 4.1.3 ei täida kohustust maksta intressi selle tasumiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 4.1.4 vara suhtes algatatakse sundtäitmine, mille tõttu oluliselt väheneb Laenusaaja maksevõime; 4.2 Lepingu ülesütlemisel Laenuandja poolt kohustub Laenusaaja tasuma kõik võlgnetavad summad ___ (_____________) kalendripäeva jooksul alates Lepingu ülesütlemise teate kättesaamist. 5. Lõppsätted 5.1 Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult Lepingu lisadena. 5.2 Lepingu sõlmimisest, muutmisest, täitmisest ja lõpetamisest tulenevad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus. 5
nõudeid kohtutäituri menetluses võrdselt. • Riik ei alusta sundtäitmist ennem, kui isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav sunnivahend, millega tagatakse rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse ja võlgniku kui sisenõudja/võlausaldaja õiguste säilimine. SISSENÕUDMISE PROTSESS • Nõude sundtäitmise eelduseks on kohustuse täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue
4.2. Leping kehtib jätkuvalt kuni Laenugraafikus oleva Laenu jäägi täieliku tasumiseni või kustutamiseni; 4.3. Laenugraafiku täitmine toimub Laenu osade ülekandmisega jooksvalt; 4.4. Laenuvõtjal on õigus Laen Laenugraafikus toodud tähtaegadest varem tagasi maksta; 4.5. Laenuandjal on õigus käesolev Leping üles öelda kui: 4.5.1. Toimub juriidilisest isikust Laenuvõtja likvideerimine; 4.5.2. Algatatakse Laenuvõtja vara osas sundtäitmine, mille tõttu halveneb oluliselt Laenu tagasimaksmise võimalus. 5. LEPINGU RIKKUMISE VABANDATAVUS 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud). Nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud
11 - Ajatatud maksuvõla perioodil peab maksukohuslane täitma kõik jooksvad maksukohustused. Kui ta seda ei tee, peatab maksuhaldur ajatamise ja nõuab tagasiulatuvalt sisse kõik soodusintressid. - Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ajatada ei saa. SUNDTÄITMINE: Võimalik on maksuvõla sundtäitmine ehk sissenõudmine. - Maksukohuslase poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud ainult pärast seda, kui maksukohuslasele on antud vähemalt üks tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. - Maksuhalduril on õigus anda täitmiseks 10 päevane tähtaeg. Kui tal on põhjendatud kahtlusi, et viivitamine muudab sissenõude võimatuks, võib ta
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud
(2) Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek. (3) Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. 19. Loetle füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise tagajärjed. Millistel juhtudel on eelistatud eraisiku pankrot versus sundtäitmine? * Tagajärjed: Võlgniku varast moodustub pankrotivara. Vara valitsemise õigus haldurile. Võlgnik ei tohi teha tehinguid pankrotivaraga. Võlgniku kasuks täidetava kohustuse täitmise võib vastu võtta üksnes haldur. Lõpetatakse intresside ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Võlausaldajate kõigi nõuete tähtpäev loetakse saabunuks. Haldur otsustab võlgniku kohustuste edasise täitmise üle. Võlgniku õigused on kitsendatud PankrS tulenevalt.
Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult. Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda, kuna Euroopa Komisjon ei eraldanud tagatud tariifikvoodile kvooti. Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt ei arvestata intressi pärandi avanemise päevast arvates. 56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav;
Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu. §114 (3) 54. Kui suur on intressimäär maksuvõlalt? Käesoleva seaduse §155 ja §116 sätestatud intressimäär on 0,06% päevas. §117 (1) 55. Millistel juhtudel intressi ei arvestata? Intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. §116 (1) 56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. §128 (1) 57. Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase pangakonto?
Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult. (MKS § 119 lg 8) Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda, kuna Euroopa Komisjon ei eraldanud tagatud tariifikvoodile kvooti. (MKS § 119 lg 9) Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt ei arvestata intressi pärandi avanemise päevast arvates. (MKS § 119 lg 10) 56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS peatükis 13 ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. (MKS § 128 lg 1) Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: (MKS § 128 lg 2)
muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid; arhivaalid; Muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. TMS-s puudub regulatsioon mittearestitavate kinnisasjade kohta seega võib kinnisasja alati arestida. - Erandiks, millal muidu mittearestitava asja arestimine on lubatud, on omandireservatsiooniga müügi puhul müügihinna võlgnevuse sundtäitmine (tehniline vahend). TMS võimaldab pöörata sissenõuet võlgniku varalistele õigustele, sh ka sissetulekule. Sissetuleku suhtes kehtivad piirangud, mille põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Piiranguid on kahte liiki: 1) Lihtsalt võlgnikule kasutamiseks jääma pidav mittearestitav osa, mis tagab võlgniku elatusmiinimumi säilimise;
Registriosa kolmas jagu «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 4 Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord? Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta?
antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksejõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ultaub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele. 3.5.3. Hüpoteeginõude rahuldamine ja sundtäitmine Hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda. Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on o...
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
tulenevate võlgadega; tasaarveldada saab ühe maksuhalduri hallatavaid maksusid; tasaarveldamine toimub summaarselt; tasaarveldada ei saa muude avalik- õiguslike kohustustega; 4. aegumine maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3 aastat; maksusumma tahtliku mittetasumise või mitte kinnipidamise aegumistähtaeg on 6 aastat; kui ei ole deklaratsiooni esitamise kohustust, on tähtaeg 1 aasta (maamaks); tagasinõude tähtaeg on 3 aastat; maksuvõla sundtäitmine aegub 7 aastat. 5. maksuvõla kustutamine maksuvõla võib kustutada pankroti- või likvideerimismenetluses kompromissi saamiseks; füüsilise isiku teovõimetus või surm, kui tal pole pärandvara; kustutakse võlg, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane võlgniku suhtes, temast mitteolenevate põhjuste tõttu (määramatu jõud). 6. õiguse minetamine ei eristata tähtaegselt kaebust või avaldust; intressid ja maksuvõla tasumise ajatamine.
rohkem ja samas on isik saanud trahvi siis seda ei saa tasaarveldada, kuna trahv ei tulene maksuseadusest. 4) Aegumine a) üldjuhul on aegumise tähtaeg 3 aastat, N: tagastusnõue b) kui tegemist on tahtliku mittetasumise või -kinnipidamisega, siis on aegumistähtaeg 6 aastat c) kui ei ole deklaratsiooni esitamise kohustust on aegumistähtaeg 1 aasta (näiteks maamaks – ei ole vaja deklaratsiooni esitada) d) maksuvõla sundtäitmine aegub 5 aastaga. Aegumise arvestus algab maksukohustuse täitmise kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui 9 maksuhaldur antud kohustuse osas teostab mingeid toiminguid, siis algab aegumistähtaja arvestus uuesti nende toimingute lõppemisest. Kui eeltoodud aegumistähtajad on saabunud, siis pole maksuvõlga enam võimalik sisse nõuda
kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud.
kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma oma õiguskohustusi. Sundtäitmine lõpetati ka vormikohaselt, vahepeal aga oldi üksteisega vaenujalal. Vaenuse tehnika seisnes kahjutegemises ja teise alistuma sundimises. Rüüstati teise maid ja külasid kuni üks alla andis, mõlemad kurnatusest loobusid ja lahendasid asja vandekohtu läbi. Kõige enam kannatasid vaenusega Kõige rohkem kannatasid rüüstatud maadel elavad talupojad. Omaõigust oli lubatud kasutada ka üleastunud valitseja suuhtes. Seda nim. Faidaks. Suhete klaarimine vabade inimeste
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maks...
(4) Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. (5) Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. 8.17 Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 8.18 Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja
müük või sundvalitsemisele määramine. Nimetatud regulatsioon ei erine koostoimes sisuliselt AÕS § 352 lg 1 varasemast redaktsioonist, mille järgi võis hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. - Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks. See ei võta aga
38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine 39. Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord? § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 1. Kontrolltöö Variant I 1. Kui kaua kehtib ehitusluba? o Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni
määrusega teha sellest erandeid. 38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine 39. Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord? § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 9 1. Kontrolltöö Variant I 1. Kui kaua kehtib ehitusluba
Hoonestusõigus lõpeb kui maatüki ja hoonestusõiguse omanikuks saab üks isik ja ta esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks (AÕS § 245), kui avaldust ei esita, jääb see kehtima omanikuhoonestusõigusena Hoonestusõigus ei lõppe ehitise hävimisega (AÕS § 246). hoonestusõigus ei lõpe ka kinnisasja müümisel sundenampakkumisel. Realiseerimisõigused (hüpoteek, reaalkoormatis) on järjekohalt alati hoonestusõigusest tagapool ja seetõttu ei puuduta sundtäitmine hoonestusõigust. Kinnisasi müüakse koos seda koormava hoonestusõigusega Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel (AÕS § 252 - 253) Hoonestusõiguslikul isikul on õigus kas: 1) Ehitis ära vedada, või 2) Saada hüvitist hoone eest § 252. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel (29) Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3
pankrotihaldurid. Kohtutäituri ametitegevus Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud. Euroopas on kohtutäiturid tavaliselt kas riigipalgalised või vabakutselised. Eestis on
kompenseerimisele 1) täitmisele sundimine 2) kahju hüvitamine 3) lepingu lõppemine 4) asja väljanõudmine 5) õiguse tunnustamine 6) rikkumise kõrvaldamine Meetodid: kuidas kaitseviise rakendada 1) vabatahtlik realiseerimine 2) sunniviisiline (sund) a) kohtuotsuse alusel kohtuotsuse alusel saab kohaldada. Kõigepealt hagi, kui ei ole nõus, siis kohtutäituri poole. b) sundtäitmine e.vahetu sundtäitmine lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool ei täida, siis teine pool saab kohe kohtutäituri poole pöörduda (lepingus nii kirjas) 3) enesekaitse saab iseennast kaitsta. Hädakaitse ja hädaseisund Enesekaitse saab väljenduda 3 viisil 1) hädakaitse lubatud, kui pole ületatud hädakaitse piire (vajalik kaitse). Inimese poolt toime pandud ründe tõrjumine. Ei pea kahju hüvitama. Küsimus selles, kas hädakaitse oli vajalik rünnaku tõrjeks ?
2) kahju hüvitamine 3) lepingu lõppemine 4) asja väljanõudmine 5) õiguse tunnustamine 6) rikkumise kõrvaldamine Meetodid: kuidas kaitseviise rakendada 1) vabatahtlik realiseerimine 2) sunniviisiline (sund) a) kohtuotsuse alusel kohtuotsuse alusel saab kohaldada. Kõigepealt hagi, kui ei ole nõus, siis kohtutäituri poole. 40 b) sundtäitmine e.vahetu sundtäitmine lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool ei täida, siis teine pool saab kohe kohtutäituri poole pöörduda (lepingus nii kirjas) 3) enesekaitse saab iseennast kaitsta. Hädakaitse ja hädaseisund Enesekaitse saab väljenduda 3 viisil 1) hädakaitse lubatud, kui pole ületatud hädakaitse piire (vajalik kaitse). Inimese poolt toime pandud ründe tõrjumine. Ei pea kahju hüvitama. Küsimus selles, kas hädakaitse oli vajalik
Mõiste- rikkumise korral kaitsevahendite ehk viiside kohaldamine. Viisid- täitmisele sundimine, asja väljanõudmine, kahju hüvitamine, lepingust taganemine/ülesütlemine, rikkumise kõrvaldamise nõue. 16 Kaitse meetodid- vabatahtlik kaitse realiseerimine, kaitse realiseerimine sunniabil (kohtuotsus, vabatahtlik otsuse täitmine või sunnisviisiline, vahetu sundtäitmine Kui subjektiivset õigust pole võimalik teostada teise poole käitumise tõttu, siis on õigustatud isik kaitsele õigustatud. Subjektiivsete õiguste kaitse tähendab teatud kaitse abinõude kohaldamist (kui subjekt ei täida oma kohust ja tekib vajadus õiguskaitsele). Neid saab kohaldada vabatahtlikult, sunniviisiliselt või omaabi korras. Vabatahtlikult- õiguskaitsevahendid, mida subjektiivse õiguse omaja kasutab ja teine pool aktsepteerib vabatahtlikult.
4) taganemine / ülesütlemine (õigustele ja kohustuste lõpetamisele suunatud abinõud) 5) õiguse tunnustamine 6) nõue rikkumise kõrvaldamiseks ( asi on rikutud väljanõudmine, uus, parandus) Sõltuvalt meetodist kuidas subjektiivseid õigusi kaitstakse võime eristada kolme kaitse meetodit : 1. vabatahtlik 2. sunniviisiline (kohtuotsuse alusel kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt; sundtäitmine ilma kohtuotsuseta - juhul kui lepingus on nii kokkulepitud;) 3. enesekaitse Hädakaitse / hädaseisund / oma abi Enesekaitse väljendub hädakaitse, hädaseisundi ja omaabi kaudu. Enesekaitse tähendab õigust oma õigusi kaitsta ise füüsilise jõu abil, või teatud juhtudel teiste isikute õigusi. Hädakaitse Tsüs §140
A avalduse alusel lahendab kohus hooldusõiguse küsimuse selliselt, et määrab lapse ainuhooldusõiguse B-le, st jätab lapse ema juurde elama, kuid näeb ette lapse regulaarsed kohtumised isaga. Paraku ei täida B kohtu määrust ega võimalda A-l ettenähtud ajal lapsega kohtuda. Kuidas peaks A toimima, et saada lapsega kohtuda? Kas ja milliseid sanktsioone saab B suhtes rakendada? § 563 lg 1 järgi kohtule teatama. Ainulaadne kohtulahend sundtäitmine pole kohe lubatav. Kui esimene hooldusmäärus on tehtud, siis sellega ei saa täiturile minna ja selle alusel sunnivahendeid rakendada. Tuleb minna uuesti kohtusse ja kurtma, et määrust ei täideta. Mida kohus edasi teeb? Kogub kokku mõlemad vanemad uuesti. Kui üks vanematest keeldub aktspeteerimast seda, mida kohus on öelnud, siis § 563 järgi peaks kohus tegema teise määruse, millega ütleb, et rohkem vaenmaid ei lepit, vaid pöörab nüüd esimese määruse sundtäitmisele
Näide: Subjekt A laenab raha ( sellega kaasneb kohustus) subjekt B käest (kellel on õigus nõuda hiljem raha tagasi) võlgnik ja võlausaldaja (nõudmine on subjektiivne õigus) Subjektiivne õigus B subjekt A subjekt Raha/võlg Maakohus Kohtutäitur Täitemenetlus Sundtäitmine Ius non scriptum - >12 tahvli seadus > ius scriptum Siseriiklik õigus ühe riigi õiguskord Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid (lepingute allkirjastamine) Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õiguse õiglasele
... Õiguse kaitsmie juures tuleb silmas pidada, et kas on võimalik endise olukorra ennistamine ja kui ei ole, siis utleb selle asemele mingi muu olukord luua, mis leevendaks selle õigustatud isiku positsiooni. Õiguskaitsemeetodeid: 1) Vabatahtlik tsiviilõigusele omane. 2) Sunni abil a. Kohtuotsuse aluse (enamlevinud siin) (tulöeb nõue esitada kohtusse ja siis kohtuotsuse alusel toimub sundtäitmine) b. Otsene sundtäitmine (nt lepingus on kokku lepitud, et kui 1 pool midagi rikub, siis on teisel poolel õigus pöörduda kohutäituri poole ja siis saab otseselt sisse nõuda vmt) 3) Enesekaitse - 5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi Need on need viisid, mida võima kokkuvõtvalt nim enesekaitssseviiiisideks . Kus õigustatud isik kaitseb ise mingisuguse füüsilise käitumise kaudu. 5.6.3.1Hädakaitse
... Õiguse kaitsmie juures tuleb silmas pidada, et kas on võimalik endise olukorra ennistamine ja kui ei ole, siis utleb selle asemele mingi muu olukord luua, mis leevendaks selle õigustatud isiku positsiooni. Õiguskaitsemeetodeid: 1) Vabatahtlik – tsiviilõigusele omane. 2) Sunni abil a. Kohtuotsuse aluse (enamlevinud siin) (tulöeb nõue esitada kohtusse ja siis kohtuotsuse alusel toimub sundtäitmine) b. Otsene sundtäitmine (nt lepingus on kokku lepitud, et kui 1 pool midagi rikub, siis on teisel poolel õigus pöörduda kohutäituri poole ja siis saab otseselt sisse nõuda vmt) 3) Enesekaitse - 5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi Need on need viisid, mida võima kokkuvõtvalt nim enesekaitssseviiiisideks . Kus õigustatud isik kaitseb ise mingisuguse füüsilise käitumise kaudu. 5.6.3.1Hädakaitse
1) Vabatahtlik nt. kui keegi on kellelgi kahju tekitanud, siis kannatanu saab esitada kahjunõude ja teine pool maksab selle vabatahtlikult, sellega on kaitse realiseerunud. 2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse
1) Vabatahtlik – nt. kui keegi on kellelgi kahju tekitanud, siis kannatanu saab esitada kahjunõude ja teine pool maksab selle vabatahtlikult, sellega on kaitse realiseerunud. 2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine – nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Pärast pankrotimenetluse lõppemist saab selle täitedokumendiga pöörduda kohtutäituri poole. Praktikas sealt siiski väga suurt tulemust loota ei ole: * Juriidilise isik pärast pankrotimenetlust ilmselt likvideeritakse. * Füüsiline isik: 1. võlgadest vabastamise menetlus (raha võimalik saada vaid selle menetluse raames, sundtäitmine välistatud) 2. isegi kui VV menetlust ei algatata, siis pole võlgnikul lähimal ajal pärast pankrotimenetlust tõenäoliselt mingit märkimisväärset vara 36 9.3 Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine Tähtaega ei saa otseselt panna.
325 lg 4). See ei tähenda, et nõuet ei peagi olema. Õigus nõuda panditud kinnisasja sundmüüki tekib alles siis, kui hüpoteegipidajal on olemas ka nõue: hüpoteek annab õiguse maatüki müümiseks mitte niisama, vaid hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise eesmärgil. Siin ei ole tegemist kahe sätte vastuoluga, vaid regulatsiooniga, mis võimaldab hüpoteegi seada ja seatud hüpoteegil püsida ka ilma nõudeta. Sundtäitmine kinnisasjast saab toimuda aga ainult siis, kui on olemas nõue, mida kinnisasjast rahuldada. Pandiõiguse üldsättest tuleneb, et hüpoteegiga on tagatud mitte ainult iga rahaliselt hinnatav nõue, vaid ka selle nõudega seotud kõrvalnõuded, sh intressimäär (AÕS § 279). Kuni nõue puudub, saab rääkida kinnisasja koormatisest, mitte aga hüpoteegiga tagatud vastutusest. Kuna nõude olemasolu kinnistusraamatus ei nähtu, peab kolmas isik, kes soovib kinnisasja omandada või mõnr
See kaitse tuleb mängu siis, kui juba on subjektiivseid õigusi rikutud. Kaitseviiside kõrval tuleb aga eristada kaitsemeetodeid ehk kuidas seda kaitset saab ellu viia, kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine? Võib eristada kolme meetodit: 1) vabatahtlik iseloomulik eraõigusele. Nt kahju kandja pöördub kahju tekitaja juurde, nõudes kahju hüvitamist. 2) kohaldamine sunni abil see võib omakorda toimuda kahel viisil: - kohtuotsuse alusel - otsene sundtäitmine (vähem levinud; võib olla nt lepingus kokku lepitud) 3) enesekaitse 5.6.3 Enesekaitse See tähendab ise mingisuguste kaitsevõtete rakendamist. Võib eristada kolme liiki enesekaitset: 1) omaabi AÕS § 41 see on õigus valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata hädakaitse piire. 2) hädakaitse TsÜS § 140 (vt ka KarS § 28) enesekaitse rünnaku vastu. Siin tähendab, et rünnak on inimese vastu inimene ründab inimest.
Ühe põhjusena toob isa välja asjaolu, et Kristofer on juba peaaegu täisealine ning nüüdsest suunab ta kogu raha oma nooremale lapsele. Riigikohus oma otsuse 3-2-1-75-11 p-des 19 ja 2019 on selgitanud, et juhul kui üks vanematest ei täida elatise maksmise kohustust, tekib tema vanematel asenduskohustus mh ka siis, kui elatis on vanemalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud, kuid sundtäitmine ei ole tulemusi andnud. Vanavanemad on niisugusel juhul osavõlgnikuteks. 17 RKTKo 3-2-1-35-17. Tartu, 9.juuni 2017.a 18 Ibid. 19 RKTKo 3-2-1-75-11. Tartu, 19.oktoober 2011.a Samas, kuna Kristofer pole veel täisealiseks isikuks saanud, on tal võimalus Mati vastu hagi elatise saamiseks kohtusse esitada kuni täisealiseks saamiseni. 20 3. Kas ja kuidas mõjutab elatise summat (alates hagi esitamisest) asjaolu, et Kristofer on reaalainetes erakordselt andekas
Hageja ja kostja (pank) vahel olid sõlmitud laenulepingud, mille tagamiseks seati hageja kinnistutele hüpoteek. Hageja ja kostja alustasid läbirääkimisi laenulepingu tingimuste muutmiseks. Kostja ütles laenulepingud üles ja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse. Hageja oli seisukohal, et täitemenetluse algatamine pärast 1,5 aastat kestnud läbirääkimisi on vastuolus poolte heas usus käitumise põhimõtetega. Hageja palus kohtul tunnistada sundtäitmine lubamatuks, lugeda muudetuks laenulepingute tingimused, määrata kindlaks hageja kohustuste suurus ja vähendada viivist. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohti hageja esitatud viivise vähendamise taotluse kohta. Kõigepealt märgib kolleegium, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomu on Riigikohus käsitlenud mitmes lahendis. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse
st 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg-te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks. See ei võta aga hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga
tegemises või sellest hoidumises. Seda kasutatakse enamikes lepingutes. 2. Alternatiivselt (VÕS § 86). Sellisel juhul peab võlgnik täitma ühe kahest või enamast kohustusest. Kui valikuõigus kuulub kolmandale isikule, siis peab ta teavitama nii võlgniku kui ka võlausaldajat. Kui valikuõigus on kolmandal isikul ja ta seda õigeaegselt ei teosta, siis läheb valikuõigus üle võlgnikule. Kui võlgnik ei täida kohustusi ja toimub sundtäitmine läheb valikuõigus üle võlausaldajale. Kui sundtäitmist alustatakse panditud või arestitud nõude suhtes, läheb valikuõigus üle võlausaldajale, kelle kasuks seda sundtäitmist teostatakse. Valikuõigus läheb üle sel juhul, kui võlgnik ei ole valikuõigust teostanud mõistliku aja jooksul enne sundtäitmist. Võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes
Sellist kindlust ei ole teisel ega kolmandal järjekohal oleval hüpoteegil. Sundtäitmisel võib juhtuda, et neil järjekohtadel asuv hüpoteek langeb kas osaliselt või täielikult välja. 178. Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord: 1 Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 179. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste. (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja
esitama hagiavalduses st hagiavaldus peab kajastama igakülgselt kõiki hageja nõudeid ja nõude aluseid sh alternatiivseid nõudeid ja alternatiivseid nõude aluseid. Hagiese ja hagi alus peavad olema määratletud st selged. Hagi aluse ja nõude selguse vajalikkuse tuleneb sellest, et kohus peab asja lahendamisel jääma hagi piiridesse. Kohus ei tohi välja mõista rohkem, kui hageja hagiga nõuab. Hagi aluse ja eseme määratletus on oluline ka seetõttu, et kohtulahendi tegemine ja sundtäitmine toimub erinevate institutsioonide ja erineva õigusliku regulatsiooni alusel. Vaidlust lahendav institutsioon ei tegele selle täitmisega ning lahendit sundtäitev institutsioon ei ole seotud lahendi tegemisega. Seetõttu peab kohtulahend olema niivõrd selge, et seda oleks võimalik täita ka ilma vaidluse lahendamise protsessi teadmata. Hagi aluse ja eseme määratletus on tähtis ka seetõttu, et sama vaidluse läbivaatamine kohtus ei ole pärast kohtulahendi jõustumist võimalik
intresse igakuuliselt lähtudes lepingu punktis 4.1. sätestatud intressi suurusest. 8.4. Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda kui: 8.4.1. Laenusaaja jätab teisel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult või osaliselt tasumata lisas nr. 4 ettenähtud laenusumma või intressi. 8.4.2. Toimub juriidilisest isikust laenusaaja likvideerimine. 8.4.3. Jäävad seadmata käesoleva lepingu punktis 6.2. ettenähtud tagatised. 8.4.4. Algatatakse tagatise või laenusaaja vara osas sundtäitmine, mille tõttu oluliselt halveneb laenu tagasimaksmise võimalus. 8.5. Laenusaaja kohustub tasuma lepingu punktis 8.4. toodud juhtudel lepingu ülesütlemisel laenuandjale leppetrahvi ..... % kogu laenusummast ning laenu tagastama lepingu ülesütlemise nõudel näidatud tähtajaks. 9. Teated. 9.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis tähitud kirjaga või väljastusteatega, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on
3-1-1-27-13 TMS § 222. Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (1) Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu. (3) Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. (4) Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
