„Kuningas Oidipus ”, Sophokles
1.
Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil.
a)
Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel:
Müüt
on
jutustav
rahvapärimus,
mis seletab kujundilisel
viisil
maailma
ja
inimese
algupära,
olemust ja tähendust.
Tragöödia
on komponeeritud
kunstivorm. See on üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama )
Müüti
peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia
võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese “Oidipus”, siis
võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise
järgi. Kui
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
L111su
Õppematerjali autor
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näi
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja O
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need vä
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb? Esteetiline nii elu
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! \-> eepika ! ! ! \-> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega
Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid