Maailmakirjandus eksam (0)

„Kuningas Oidipus ”, Sophokles
 
1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil.
a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel:
Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Tragöödia on  komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama )
Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese “Oidipus”, siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad , püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos.
b) Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese-poolsest töötlusest?:
Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda saab vaid kirjalikele allikaile, mis on säilinud juhuslikult, st, et kõik müüdi versioonid ei ole tõenäoliselt säilinud. Näiteks Sophoklese Oidipuse-versioonis leiduvad varasemas kirjasõnas tundmatud motiivid - katk, silmade väljatorkamine võisid, aga ei pruukinud olla Sophoklese enda fantaasia saadused, ta võis olla need leidnud mõnest vähemlevinud müüdivesrioonist.
Müüdist pärinevaks peetakse sfinksi, oraakli ennustust, verepilastust emaga, lapse kõrvaldamist, kaastundlik timukas, hüljatud lapse päästmine, tolle üleskasvatamine kasuvanemate poolt, isa tapu ennustuse tahtmatu täitumine, kangelase langus.
 
2. Mis toob „Kuningas Oidpuse” sündmustikku pöörde? Selgita, miks.
Peripeteia - kui saadik Korinthosest teatab , et Oidipus polegi Polybose ja Merope päris poeg. See ajendab Oidipust kutsuma välja karjust ja sellega kaasneb anagnoris, äratundmine, taipamine ehk “silmade avanemine” - O. mõistab tõde. See viib katastroofi ja hirmsa kannatuseni: Iokaste poob enda üles, O. torkab endal silmad välja.
 
3. Mis võiks olla nüüdisaegne vaste vanade kreeklaste jumalatele ja saatusele kui inimelu määrajale?
Palju erinevaid tõlgendamise võimalusi:
*Inimene, kes usub siiani saatusesse / jumalatesse läbi teatud religioonide.
*Inimene, kes allub teatud määral tehnoloogiale või usub teaduse ettemääratavust läbi kalkulatsioonide
*Inimene, kes allub meediale, valitsusele- järgib kultuuritööstuses kajastuvaid sotsiaalnorme ning ei usu ei jumalatesse ega mingisugusesse sotsiaalnormide välisesse määratusse.
„ Metamorfoosid ehk Kuldne eeselˮ, Apuleius
 
4.* Mis eesmärgil suundus Lucius Tessaaliasse?* Milliste sündmuste ahela tõttu muundub ta eesliks? *Milliste seikadega teose süžees tema muundumist ette valmistatakse?
Lucius läks Tessaaliasse äriasjus. „Just nimelt Tessaaliasse ma sõitsin äriasjus“ (lk 9)
 
*Kõigepealt kirjutan välja, mis on muundumine - igasuguse kuju muutumine, tavaliselt mingi üleloomuliku jõu vahelesegamise tõttu. Otsustavaks sai Luciuse uudishimu. Ta sai Byrhenalt kuulda, kui kaval ja kui musta maagiat Pamphile kasutab, kuid Lucius:
 
*Otsustavaks sai Luciuse uudishimu. Ta sai Byrrhenalt kuulda, kui kaval ja kui musta maagiat Pamphile kasutab. Lucius palus Photist, et ta laseks salaja vaadata, kuidas Pamphile (võõrustaja Milo abikaasa) oma maagiat praktiseeris (nõidus end öökulliks). Tänu oma uudishimule ja kannatamatusele, ta tahtis end otsekohe samuti linnuks muundada. Kiirustades ei läinud kõik  nagu pidi ning eksituse tõttu muundus eesliks, kel säilivad inimese omadused, kaob vaid hääl. Kuna mees kiirustas tagant, ajas Photis salvikarbid sassi ning andis Luciusele vale karbi.
 
Milliste seikadega teose süžees tema muundumist ette valmistataks?
Luciuse muundumist valmistatakse ette teiste lugudega, mida jutustatakse enne tema eesliks muutumist. Kõlavad Aristomenesi ja Thelyphroni lood, kus nad segavad oma käed samuti maagiaga ning lõpetavad halvasti - need olid justkui hoiatused Luciusele.
 
5. Kuidas oleks võimalik Luciuse eesliks muundumist tõlgendada, kui võtta arvesse muundumisele eelnevat tegevuskäiku, Luciuse seiklusi eeslina ja lõpuks tema inimkuju tagasisaamise tingimusi?
 
Tõlgendamine eesli sümboolikaga: Väga sage on inimese muundumine loomaks , nagu Luciuse muundumine eesliks. Eeldatavasti on muundumise tulemus seotud selle põhjustega. Vastupidiselt meie stereotüübile, mille järgi eesel on kangekaelne ja ehk ka rumal loom, oli antiikajal eeslil kurjakuulutava ja himura looma kuulsus. Eesli kuju sai Lucius eeldatavasti oma eelneva seksuaalse käitumise ja eriti oma ebaterve uudishimu tõttu maagia ja nõiduse vastu
(Tõlgendamine kui uudishimu “curiositas” tagajärjena: metamorfoosidel on „Kuldses Eeslis“ niivõrd-kuivõrd õpetlik roll nõidade ja maagia osas. Lisaks Luciuse loole, oli ka Aristomenesi ja Thelyphroni lood lõppenud kurvalt . Kõikidel lugudes seoti ennast maagiaga lähedalt või kaudselt ning tagajärjed ei olnud head. Thelyphron võttis vastu tööpakkumise, kuigi teadis, et asi on riskantne ning lõpetas moondunud näoga ning naerualusena. Samuti olid need kaks esimest lugu Luciusele hoiatuseks maagia eest, kuid sellele vaatama oli ta uudishimu nii suur, et võttis ka tema selle riski ning pidi selle eest karmi hinda maksma eeslina..)
Tõlgendamine jumaliku plaani läbi: Lucius võis muunduda ka jumaliku plaani toimel.(Providentia - kõike ettenägev hool .) Eeslina Lucius palvetas, et saaks oma endise kuju tagasi, Isis siis ilmutas end ning andis juhised, kuidas ta saab end endiseks muuta vastutasuks pidi Lucius ülejäänud elu vooruslik olema. Jumal hoolib inimesest ja tahab talle head. Küsimus on hingeparandamises, läbi kannatuste saab inimene paremaks.
“ Roosiaed ” Saadi
6. Nimetage ja kirjeldage " Roosiaias " korduvaid motiive!
Kõige enam jäid silma motiivid, kus keegi sõnade abil kellelegi nii-öelda uue võimaluse elule andis ehk sõna võim pääsemises. Tuli ette hetk, mil vesiir valetas kuningale vangide öeldu kohta miskit head ja seetõttu kuningas vangi vabastas. Sarnane motiiv kordus ka ühes teises loos , kui ühel vesiiril  peale noore poisi päästmist nii hästi ei läinud, suureks kasvades tappis poiss oma päästja sootuks. Samuti võib sarnase motiivi alla liigitada ka lugu, kus kuningatütar päästis kuningapoja mürgitusest, mitte küll sõnadega, kuid aknale koputamisega. Teiseks motiiviks, mis enim silma jäi oli nõuandjate headus/reeturlikkus. Ühes loos andis vesiir kuningale väga head nõu, kuid kuningas seda võtta ei kuulnud ning seetõttu kaotas oma riigi. Midagi taolist sai kohata ka loos, kus õpetaja õpilasega maadles, ilmselt ei haaku see just nõuandja reeturlikkusega, küll aga tema kavalusega. Samuti võis sarnast motiivi lugeda välja antud peatüki lõpu poole, mil heatahtlik vesiir vangi pisteti ning kõik, küll mitte nõuandjad, vaid sõbrad, talle appi tormasid. Võrdlemisi keeruline oli leida väga sarnaseid hetki teatud motiivide puhul, seetõttu üritasin seoseid luua ka kaudsetel sarnasustel põhinedes.
Teekond võib avalduda sisemaailma suunatud mõtiskluses või lõbustuste nautimises tekkinud jumalikule joovastusele sarnanevas joobumuses, mille mõlema ülesanne on juhtida inimest teekonnal Jumala juurde. Väga selgeid viited teekonnale võib leida peaaegu igas Saadi loos. Kord on rändaja tema ise, kord keegi teine, kord näeb ta kedagi reisimas või kuuleb sellest:  "Olin tülpinud oma Damaskuse sõprade seltskonnast ja läksin Jeruusalemma kõrbesse pelgupaika otsima." ("Roosiaed", lk 52) "Kaks Horasani dervišit rändasid kord teineteise seltsis." ("Roosiaed", lk 62) "Kuulsin, et kord asus ta sõitma üle Maghribi mere Egiptusesse, pea täis vaaraounelmaid." (Roosiaed", lk 71) "Mul oli seltsimees , kellega pikki aastaid koos rännates, leiba ja soola süües teineteisele väga lähedaseks olime saanud." ("Roosiaed", lk 91)
7. Kas on võimalik seostada teost “Roosiaed” sufismiga ja kuidas?
Kindlasti on antud teost võimalik seostada sufismiga. Saadi on oma teoses üritanud anda õpetussõnu eetiliselt parema elu tarbeks ning  see on ka osa sufismi õpetuskirjandusest. Sufismis mängib sisemaailma rännakutes olulist rolli sufiõpetaja, kes läbi lugude jutustamise juhib õpilase tähelepanu tema sees toimuvale, äratades üles sisekaemust ning seda sama teeb Saadi ka “Roosiaias.” Läbi erinevate lugude annab autor võimaluse mõista isesuguseid elulisi sündmusi ning neist õppida.
Sufismi motiivid ja sümbolid on teoses sellises sümbiooses seoses, et on raske vahet teha, kust üks algab ja teine lõppeb
Sufismi sümbolid ümbritsevad kolme peamist teemat - armastus, vein ja ilu, mis on omavahel seotud. Armastus on side inimese ja Jumala vahel, milles maine armastus rajab silla jumaliku armastuse juurde. Armastusele on pühendatud ka üks peatükk "Roosiaias". Saadi toob armastuse, luulekunsti ilu ja veinijoobumuse kokku loos, kus ta jutlustab Baalbeki suures mošees: "Must endast mulle lähemal on armsam , ent imelik - kui kaugel olen mina temast! On kummaline olla temast nõnda eemal, kui hetkekski ei unusta ma teda sülelemast. Olin joobunud nende sõnade veinist ja hoidsin veel käes lõpuni tühjendamata karikat, kui keegi teekäija meist mööda läks." ("Roosiaed", lk 45)
Lisaks on üheks sümboliks ka roos, mille tähendust võib lahti mõtestada järgmiste suhete skeemis , mis valitseb inimese ja Jumala vahel: Jumal - inimene; armsam - armastaja; vein - vesi; roos - ööbik. Kõik paarid on ühel või teisel moel leitavad sufismi allegoorilistes teostes. Saadi kirjeldab kedagi kaunist, kelle ilu ta nooruspõlves ikka näha oli tahtnud, sidudes kokku ilu, veini, vee ja roosi : "Äkki lõigi majaläve hämaruses helklema valgus - ilu, mille kirjeldamiseks keel on jõuetu. Ta oli nagu keset pilkast ööd saabunud koit , nagu igavese pimeduse maalt leitud eluvesi . Käes kandis ta peekrit jääveega, millesse oli segatud suhkrut ja veini. Ma ei taibanud, kas jook oli lõhnastatud roosiveega või olid sellesse pudenenud piisad ta põskede õitelt. Võtsin siis ta käest joogi - ning algas uus elu." ("Roosiaed", lk 93)
“Vihma ja kuupaiste lood”, Uueda Akinari
8. Kuidas on Hiina ja Jaapani erinevad maailmavaated mõjutanud tegelaste ja sündmuste kirjeldusi Ueda Akinari lugudes? Too näiteid.
Edo perioodil (raamatu kirjutamise aeg) oli Jaapanis valitsevaks filosoofiliseks süsteemiks neokonfutsianism: kooslus konfutsianismist, budismist ja taoismist. Ka Hiinas valitses neokonfutsianism, mis püüdis muistsetele õpetustele tuginedes haarata ühtsesse sotsiokosmilisse tervikusse inimese, ühiskonna-riigi ja universumi, mis õpetas kuulekust valitsevale korrale ja moraalinormidele. Väga oluliseks peeti sel perioodil ka 5-7-5 silbiskeemi järgi loodud tekste, mis pidid tabama ümbritseva iseloomulikke jooni ja olid tihti koomilise iseloomuga . Väga tähtis oli ka intertekstuaalsus ja varasema pärandi põhjalik tundmine . Columbia Ülikooli professor Haruo Shirane on öelnud, et haikai-luulet iseloomustab teatav kõõrdpilk: ühe silmaga jälgitakse seda, mis toimus minevikus, teisega aga uuritakse käesolevat hetke. Nii lõikuvad luuletuses diakrooniline ja sünkrooniline mõõde. Luuletus sünnib dialoogis minevikus kirjutatu ja olevikus kogetu vahel. Dialoog minevikuga on omane tervele Akinari loomingule. Tema tekstid tõukuvad varasematest luuletustest ja narratiividest, mille motiive pidevalt laiendatakse ja edasi arendatakse.
Akinari toetub oma tekstides nii Jaapani setsuwa’le (jutustav lugu, suuline traditsioon- müüdid, legendid , rahvajutud) kui ka mitmetele Hiina lugudele, ammutades inspiratsiooni kogu varasemast kummaliste lugude varamust, millest rääkides kasutatakse tihti ka koodnimetust  “kaidan” ( veidrad või kummalised jutustused). Paljud teemad Jaapani kirjanduses on pärit Hiinast - näiteks “Valge mao iga” lugu. Samuti Hiinast tuli motiiv või traditsioon näidata ilusa naise tõelist vormi, mis on tihti nõid või koletis ja selle näite toob lugejani lugu preestrist ja ilusast naisest.
9. Millisena näeb Ueda Akinari inimloomust? Too näiteid lugudest, kus tegelaste eetilised valikud mõjutavad sündmuste kulgu.
Akinari lood toovad esile eetika , iseloomu nõrkuse ja karma aspektid. Vaimud kiusavad neid, kelle moraal on nõrk. Tee kiusamisest vabanemiseks seisneb iseloomu nõrkuste kõrvaldamises, mediteerimises ja religioossete rituaalide läbiviimises (jumalate appikutsumine).
Akinari jaoks on inimloomus kergesti mõjutatav ning ta leiab, et armastus teeb pimedaks. Naine on justkui manipuleerija, kes kasutab oma ilu ära ning mees seevastu on manipuleeritav. Akinari leiab, et inimesel on vaba tahe , olla hea ja eetiline, samas on tal võimalus omandada ka mõni ebameeldiv iseloomujoon.
“Krüsanteemiõite vanne ” on hea näide loost , kus tegelaste eetilised valikud mõjutavad sündmuste kulgu. Antud tekstis on peategelase soov aidata inimest, kes vajab abi, isegi kui ta ise oli haige ja keegi temale abikätt ei pakkunud, vaid pigem kartsid tema haigus on nakatav. Peategelane saab oma heatahtlikkuse eest omale hea sõbra.
Loos “Valge mao iha” laseb mees end madu -naisel võrgutada. Munk annab nõu kiusamisest pääsemiseks 40 päevaks varjuda kaitsvate budistlike sümbolitega varustatud majja. Hooletuks muutudes lähevad mees ja tema kaaslane veidi enne tähtaega majast välja ja seetõttu teevad kurjad vaimud neile lõpu peale.
“Põrgu” Dante Alighieri
10. Millised on “Põrgu” 26. laulu Odysseuse hukkumise loo võimalikud tõlgendused.  
1) Odysseus pidas lugu rohkem Jumala koodeksist kui iidsetest Kreeka tavadest . Seetõttu piinleb ta leekides.
2) Inimese ihade taltsutamine ja uudishimu kaalub üle moraali. Näiteks:(tsiteerin) „Kui Kirkest lahkusin, kes üle aasta mind pidas kinni paigas /.../ austus vana isa vastu, mõte mu armsast pojast, ei ka abikaasast /.../ siis suutnud summutada tulist iha, mis kihutas mind uurima maailma ning inimeste voorusi ja patte.” Ta tuli tagasi “reisilt”, kuid tema uudishimu ei suutnud hoida teda oma kodus, ta läks edasi.
3) Odysseus on põrgu leekides seetõttu, et ta lahkus Trooja sõjast hobusega ning varastas linnast püha eseme.
4)  Nende uudishimu oli üks põhjuseid saatuse poolt, miks ta hukkus laevaga. Kui ta oleks allutanud oma ihad , siis ta ei oleks tormis hukkunud .
11. Mis on Põrgu karistuste loogika? Milliseid patte karistatakse ja mis põhimõttel (vt laul XI). Kas ja kuivõrd erineb see tänapäeva moraalist ja õigusnormidest?
Põrgu on lehtrina ahenev kuristik , mis jaotub üheksaks ringiks, neist seitsmes, kaheksas ja üheksas veel omakorda allringideks. Esimeses ringis ( Limbo )  viibivad vooruslikud paganad ja ristimata lapsed (neid ei karistata). Teisest kuni viienda ringini karistatakse ägedaid ehk mõõdutuid (himuraid, aplaid, ihnsaid ja ahneid, vihaseid ja kibestunuid). Karistusprintsiibi (nn contrappasso ehk vastukannatuse) määrab sooritatud patt sarnasuse või vastandlikkuse alusel. Nii näiteks peavad himurad pilkases pimeduses ja tormituules igavesti pillutatud saama (karistuseks selle eest, et nad on eiranud mõistuse valgust ja järginud pimedat iha). Kuuendas ringis on hereetikud ja hinge surematuse eitajad. Seitsmendas ringis karistatakse vägivaldseid: esimeses allringis vägivaldseid ligimese isiku ja vara vastu (mõrtsukad ja röövlid), teises iseenda vastu ( pillajad ja enesetapjad), kolmandas Jumala, inimloomuse ja loomuliku töö vastu patustajaid (jumalaneedjad, sodomiidid, liigkasuvõtjad). Kaheksandas ja üheksandas ringis karistatakse valelikke. Põrgu põhjas järab kolmenäoline Saatan reetmise ülimaid võrdkujusid Juudast (Kristuse reetja), Brutust ja Cassiust (Keisri reetjad).
“Suveöö unenägu” William Shakespeare
12. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab “Suveöö unenäos”?
Kreeka mütoloogiast ja Ovidiuse “Metamorfoosidest” laenatud tragöödia Pyramus ja Thisbe, antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse “Metamorfooside” eesliks muundumise lugu.
Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose žanrile?
Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit , nalja ja naeru ja suur osa on juhusel.
Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub farsiks, sellega näib Shakespeare muuhulgas kahtluse alla seadvat reeglit, mille kohaselt tragöödia peab alati kurvalt lõppema ja komöödia hästi - miks ei oleks Romeo ja Julia lugu võinud lõppeda samuti kui Suveöö unenägu? Ühtlasi võime siit ka eneseirooniat välja lugeda. Kui klassikalises antiiktragöödias oli  žanriomane, et peategelasteks olid kõrgest soost üllad kangelased, siis renessansstragöödias ei olnud piirid enam nii jäigad: tragöödiais oli komöödiaelemente ja vastupidi. Siin esitabki Shakespeare loo antiikversioonis olnud traagilise eksituse hoopis Bottomi vennaskonna poolt ettekantuna koomilisena. Shakespeare pilab siin ka varemkehtinud lavastustraditsiooni, kus vaataja fantaasiale ei jäetud mingit ruumi ning kõik tekstis sisalduv butafooria pidi näitlejate poolt kehastatama - puud, müürid, aiaaugud.
Theseus on humanistlikele põhimõtetele kohaselt in-dividuum oma kahtluste, nõrkuste ja pahede, aga ka tugevustega - ta on valgustatud ja õiglane, tugev valitseja, samal ajal vägivaldselt “ haavu lüües” vallutanud oma mõrsja Hippolyta käe ja armastuse. Lubades noortel siiski oma südant järgides abielluda ning näidates üles suuremeelsust endast alamasse ühiskonnakihti kuuluvaisse käsitöölistesse kehastab ta renessanslikke humanistlikke väärtuseid.  
Taoline tegelaste mitmekihilisus polnud tavaks varasemale klassikalisele antiikkomöödiale, kus sisuks oli inimloomuse pahupoole naeruvääristamine ning tegelasteks vastavalt reeglina madalast soost negatiivsed kangelased.
13. Kuidas mõjustab “Suveöö unenäo” tegevust metsaruum? Mis toimub tegelastega, kuidas muutub nende iseloom, välimus, käitumine? Mets kui motiiv ja sümbol. Tooge näiteid.
Loodus ja mets on näidendis taustaks, mis armastust elustab. Looduses (metsas) ei kehti ranged seadused ja piirangud. Humanistina õigustab Shakespeare noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust. Konflikt sünnib loodusest tulenevate loomulike seaduste vastuolust ühiskondlike normide ja keeldudega ( Hermia isa tahe vs. tema armastus „vale“ noormehe Lysanderi vastu; mängus on ilmselt isa varanduslik huvi Demetriuse suhtes). Põgenedes metsa eiravad Hermia ja Lysander neid norme, aga samas ka terve mõ istuse norme. Nagu lausub Bottom , „ei hoia mõistus ja armastus tänapäeval hästi ühte,” viidates jällegi uuele, humanistlikule lähenemisviisile („tänapäeval“). Mets on ka täis fantastilisi olendeid (nagu Titania ja teised haldjad) ja elemente. Metsas vabanevad tegelased välistest “tsiviliseeritud” kommetest, vallandub nende tõeline loomus. Selle näide on Hermia ja Helena tüli, kus mõlemad neiud käituvad üsna metsikult ; linnas, seltskonnas, ei tuleks selline käitumine kombekal neiul pähegi.
14. Renessansikomöödia tunnused Shakespeare’i näidendis “Suveöö unenägu”.
Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on näidend täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel.
Dünaamilisus: ei tunne sündmuste, aja ja tegevuspaiga piiranguid ega hilisemale klassitsismile omast “žanripuhtust”.
Erinevalt varasemast klassikalisest komöödiast pole tegemist inimeste pahede esiletoomisega, vaid tegelased on humanistlikud in-dividuumi’id oma inimlike nõrkuste ja tugevustega. Ka komöödiategelane võib olla suursugune ja üllameelne.
Kõrgest soost tegelaste teed ristuvad näidendis lihtinimestega; dramaatiliste ja filosoofiliste monoloogide vahel on rahvalikku nalja ja kõnepruuki.
Varasemas draamas ei olnud kohta maagilisel, eksootilisel ega fantastilisel, kuid  renessansikomöö dias on see aga tähtsal kohal.
Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil.
“Šagräännahk” Honorè de Balzac
15. Peostseen romaanis ,,Šagräännahkˮ (vt loetud lõik lk 56–64). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria .
Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. “Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta.” Samas ei saanud Raphael ja Emile lõpuks aru, kas toimuv on unes või ilmsi. Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt .
Grteski elemendid olid samuti naistekirjeldamisel esindatud . Näiteks Aquilinat kirjeldati nii, et ta oskab naerda kui deemon ja nutta kui ingel .
Jutustaja sotsiaalne kommentaar tuleb välja näiteks siis, kui jutustaja mainib Pariisi omapära.
16. Antiigikaupmehe kuju ambivalentsus romaanis ,,Šagräännahkˮ. Millised on tema prototüübid ühiskonnas ja kultuuriloos? Millist elufilosoofiat tutvustab ta peategelasele (vt loetud lõik lk 22–36)? Kas peategelane toimib selle kohaselt (vrd loetud lõik kohtumisest Foedoraga lk 100–106)? Mis hukutab Raphaeli ja kas tema loos peitub üldistus ühiskonna ja inimloomuse kohta?
Antiigikapmehe prototüübiks on “ Igavene esklev juut ”, kes on paljunäinud kõiketeadev tark. Ta aimab teiste mõtteid ja teda on võimatu petta.  Ta on määratud igaveseks ekslema ja ei saa surra. Illusioonide müüja.
Antiigikaupmees räägib peategelasele sellest, kuidas “tahta” põletab meid ja  “võida” hävitab, kuid “teada” jätab meie nõrga organismi pideva rahu seisundisse. Ta räägib, kuidas ta on oma elu koondanud ajusse, mitte südamesse või meeltesse.
Peategelane ei toimi selle filosoofia kohaselt. Ta laseb kirel Feodora vastu enda üle võmust võtta ning soovib Feodora südant endale võita oma elu arvelt.
Raphaeli hukutavad tema ohjeldamatud soovid ja ebamõistlikud kired.
17. ,,Šagräännahkˮ kirjandusloo kontekstis. Millised on tema motiivide seosed sarnaste motiividega 19. sajandi (või varasemast) kirjandusest? Milline on tema koht 19. sajandi fantastilise kirjanduse hulgas? Milline on tema piiripealne asend kirjandusvoolude ( romantism , realism, dekadentism, sümbolism) suhtes?
Üks motiiv pärineb E. A. Poe “Punase surma maskist”, kus on samamoodi peoelement sees ja seda lõbusat üritust juhib surm ehk surmatantsu motiiv. Üldiselt kajastab Balzac oma loomingus ka tol ajal populaarset õõvastuse ja kahetisuse temaatikat .
Tema loomingus tuleneb maagia väljaspoolt inimest, mitte tema psüühikast. Samas ei liigitatud tema loomingut fantastilise kirjanduse alla.
Balzac kirjanikuna on realismi ja romantismi vahepeal ning toob teosesse ka veidrust ja kummalisust, mis vastab dekadentsismile.
„Võlumägi”, Thomas Mann
18.Miks on Thomas Manni arutlused aja kulgemisest „Võlumäesˮ kesksel kohal? Mida ütleb see teose kirjutamise perioodi kohta?
Aeg on kesksel kohal mitmel põhjusel. Esiteks on „Võlumägi” nii romaan ajast kui ajasturomaan, kajastades Euroopa vaimsust Esimese Maailmasõja eel. Aeg omandab uue tähenduse teoses: kus isiklik perspektiiv, sihid ja eesmärgid on taandunud kõigile ühiste ja kohustuslike ravi- ja söögiaegade ning seltskondlike lõbustuste range diktaadi ees. Jutustaja saadab peategelast distantsilt, sekkudes vaid äärmisel vajadusel ja enamasti irooniliselt, jättes lugejale piisavalt ruumi Castorpiga enda suhe üles ehitada.
Nagu sai mainutud siis Võlumägi kirjeldab Euroopa sotsiaalset ja vaimset seisu, mis tol-ajal valitses. See hõlmab filosoofilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi sündmusi tollases Euroopas.
Märksõnad perioodi kohta: sõda, haigused (nakkused)
19.Kirjeldage teose peategelast Hans Castorpit kui arenguromaani (Bildungsroman) kangelast.Missugused Castorpi omadused on tüüpilised arenguromaanide tegelastele, missugused pigem mitte?
Klassikaliseks arenguromaanile on omane kangelase kasvamine ja küpsemine. Hans Castropi naiivsus ja äsja kooli lõpetanu annab jutustajale võimaluse tuua sisse tegelasi, kes astuvad õpetajarolli ja jagavad Castorpile selgitusi. Kuigi Castorp näiliselt ei tundu oma keskpärasusega välja kandvat kangelase nimetust siis tegelikult seda ta on.
20.Haigus ja haiged „Võlumäesˮ. Mida sümboliseerib haigus romaanis üksikisiku ja ühiskonna tasandil?
Üksikisiku tasandil: Konkreetsemalt, tegelase tasandil väljendub haiguse kaudu mingi sisemine valu, igatsus või vastuolu. Näiteks: „Võlumäe“ Castorpi teeb tema enda hinnangul haigeks armastus.
Ühiskonna tasandil: „Võlumäe“ keskmes olevat kopsuhaiguse teemat võib vaadelda paralleelina ühiskonnas toimuvale sisemisele käärimisele ja mädanemisele, mida Mann sajandi alguses kindlasti märkas ja tundis.
„Proua Dalloway ”, Virginia Woolf
21. Mineviku ja oleviku dialoog Virginia Woolfi romaanis „Proua Dalloway”. Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ning kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümboleid? Tooge näiteid tekstist.
Romaanis kasutatakse teadvuse voolu, mis tähendab, et kombineeritud on mälestusi minevikust, oleviku taju ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja oleviku vahel toimub mittelineaarne hüplemine ning palju tähelepanu muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele, mis sageli seda hüplemist tekitavad. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne.
Näited: Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Teine näide: kui Clarissa Dalloway akna lahti teeb ja hingede kääksatust kuuleb, toob see esile mälestuse neiupõlvest, kui kuulis samasugust kääksatust.
Romaani keelt mõjutab see sellisel moel, et see ei ole tihti loogilise ülesehitusega. Keset lõiku võib ootamatult tulla sisse justkui täiesti uus mõte.
Näited: kuidas Clarissa teadvus Septimuse enesetapust läheb järsult üle kella löömisele või kuidas Clarissa teadvus läheb reflektsioonilt oma elu üle järsult Big Beni kõmatamisele. Selleks, et teadvuse voolu muutusi lugejale edasi anda, kasutab autor vastavalt keelt: oleviku jaoks sõnu “praegu”, “siin”, väljendeid “juhtumas on midagi” ning mineviku jaoks sõnu “varahommikuti”, “ toona ”, “kaheksateistkümneaastasena” jms.
22. Kuidas on „Proua Dalloway” romaani tegelasi kujutatud? Kuidas nad täiendavad ja peegeldavad üksteist? Milline on siirdkõne ja teadvuse voolu roll tegelaste kujutamisel? Tooge näiteid.
Mõned modernismi jutustamistehnikad, mis teoses esinevad, on ainult tarviliku lülitamine jutustamisse, oleviku ja mineviku vahel mittelineaarselt hüplemine ning palju tähelepanu assotsiatsioonidele, muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne. Hea näide sellest on Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Need mõtted ja tunded on esindatud siirdkõnes ehk jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis.
23. Milliseid modernistliku kirjanduse iseärasusi tunnete ära Virginia Woolfi romaanis„Proua Dalloway”?
Modernism eitab vanu romaani kirjutamise traditsioone nagu: struktuur, kompositsioon, süžeed, tegelaste kujutamist ja aja/ruumi käsitlust. Proua Dalloway“ raamat peegeldab peamiselt modernismi läbi selle, et tema struktuur ja ülesehitus on tolleagsest klassikalisest kirjandusest erinev. Näiteks puudub raamatul konkreetne sissejuhatus ja kindel lõpp. Teos hüppab pidevalt oleviku ja mineviku vahelt, mil Proua Dalloway meenutab aegu oma noorpõlve armastuse Peter Walshiga. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõnevaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Hea näide sellest on Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Need mõtted ja tunded on esindatud siirdkõnes ehk jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis.
„Meister ja Margaritaˮ, Mihhail Bulgakov
24.Romaanis „Meister ja Margaritaˮ on peaaegu kõikidel Jeršalaimi-süžee tegelastel Moskva-süžees oma doppelgänger ehk kaksik. Nimetage neid paare ja seletage , miks kasutas Bulgakov seda võtet nii järjekindlalt.
Sellisteks kaksikuteks võiks pidada
Ješua ja Meistrit- Ješua oli tõekuulutaja Jeršalaimis, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule.
Woland ja Pilates – kõikvõimsad juhid/ liidrid kumbki oma maailmas.
Matvei ja Bezdomnyi- kogenematud tõe otsijad, kes peale sündmusi moonduvad/saavad viga.
Bulgakov kasutas seda võtet, et tuua teos kui „tekst-tekstis”, „romaan romaanis”. Seda vormi tuleb mõista kui teose ülesehitamist mitmest, meie juhul kahest autonoomsest osast.
25. Maailmakultuurist teame, et päike kui päevane taevakeha vastandub oma ereda valgusega öisele kuule, millel on tagasihoidlikum ja salapärasem kuma . Sellest võib saada binaarne opositsioon „ratsionaalne“ - ? ja „teadmine“ - ? Taastage teist opositsiooni liiget, leidke seda opositsiooni romaanis ja rakendage seda rääkides meistri romaanist.
26. Miks jätab Bulgakov kõik romaani liinid ja situatsioonid ilma kindla lõputa?
Võimalik, et ta tahtis rõhutada sellega eksisdentsi juhuslikkust. Lisaks tema tegelased on üsna müstilised, ükski neist ei ole esitatud täielikult tekstis. Samuti võis autor anda lugejaile võimaluse püstitada erinevaid hüpoteese/küsimusi, lõpetamata lood panevad lugeja tihtipeale mõtlema, mis võinuks olla edasi ning samas käiakse romaan peas uuesti läbi, et mõista lõpu puudumise tähendust.
„ Pedro Paramoˮ, Juan Rulfo
27. Võrrelge Pedro Páramo poegi. Kuidas neid kujutatakse ja milline funktsioon on neil loos?
PRECIOUS JUAN: (Legitiimne, hüljatud) On peamine tegelane läbi kelle lugu hakkab lahti rulluma.Peamiselt jutustaja rollis. Teda iseloomustab lojaalsus, kindlameelsus, armastus oma ema vastu. Hirm kummituste üle viis teda surmani, tänu millele ka lugu jõudis surnute maailma.
ABUNDIO MARTINEZ(abieluväline, hüljatud):Temast ei räägita palju ent on olulise tähendusega. Kuna teda kirjeldatakse suhteliselt vähe siis tema iseloom/karakter on meile kolmest pojast ehk et kõige vähem tuntud. Siiski oli tema teenäitaja ja esimene informant . Pedro Paramo ei tunnistanud teda enda pojaks. Abundio toob ka lugejani teose ootamatu lõpu- purjus ja leinav Abundio tapab Pedro Paramo.
MIGUEL PARAMO(abieluväline, pärija): Ta on prakitilselt kõigi jaoks keegi halb ja suur pettumus, välja arvatud Pedro Paramole sest, et ta sümboliseerib ebaõiglust Comala ühiskonnas. Ta on ainuke poeg, kellele isa annab oma perekonna nime. See annab talle õiguse ja jõu valitseda kõiki teisi. Ta kasutas oma jõudu negatiivselt ja saatis korda mitmeid kuritegusid . Samuti Migueli võib pidada Juani absoluutseks vastandiks : ta vägistas, oli julm ja vali samas kui Juan oli armastav, austas naisi ja pigem tagasihoidlik .
28. Põhjendage (vähemalt kolme argumendiga), kuidas avaldub „Pedro Páramosˮ maagiline realism?
Maagiline realism on väga olulisel kohal „Pedro Paramos”. Neli viisi, kuidas see avaldub teoses:
Tegelikkust /reaalsust tajutakse meelte abil.
Igapäevaelu realistlikkus põimub ebareaalsega. Seda ei seletata, nt. Migueli tagsipöördumine Comala tänavatele pärast surma.
Aeg on tsükliline, korduv.
Tegelased rändavad füüsiliselt (Nt. Juani jõudmine Comalasse) ja mentaalselt (nt. Mälestused Comala õitsengust ja hävingust.)
29. Millised kordused on „Pedro Páramoˮ struktuuris?
Korduseid esineb mitmel tasandil. Peamiselt:
Episoodidena (teatud sündmustest räägitakse eri vaatenurgast mõlemas osas, nt Migueli surm).
Motiivid (n. samasugune punane taevas Susana lahkudes ja surres, tähesadu Migueli surres ja siis, kui isa Renteria teda meenutab. )
Ning korduseid kasutatakse ka kirjandusliku stiilina – lause-ja mõttekordused (nt. Sissejuahtus raamatus.)
„ Barbarite ootelˮ, John M. Coetzee
30. Millised on „Barbarite ootelˮ kaks allegoorilise lugemise viisi? Mille poolest need erinevad?
Tooksin välja kaks allegoorilise lugemise viisi: universaalne ja Apartheidi(poliitiline) allegooria.
Viimane on lugu Lõuna-Aafrika apartheidrežiimist. See lugemisviis on suuresti tingitud romaani pealiinist, milleks on impeeriumi ametniku teadlikuks saamine oma osalusest vägivaldses võimus. Hoolimata sellest, et Coetzee kasutab romaani jaoks domuntaalseid materjale Lõuna-Aafrikast, on paljud kriitikud seisukohal, et Coetzee allegooriat ei saa piirata vaid Lõuna-Aafrika ühiskonnaga.
„Barbarite ootel ” on universaalne allegooria imperialistlikust või lihtsalt vägivaldsest võimust ja näitab, et impeerium peab oma võimu kehtestamiseks barbarid ja nende pealetungi ise välja mõtlema
31. Miks on barbarid impeeriumi enesemääratluseks hädavajalikud?
Barbarid on impeeriumi eneseõigustamise ja lõpuks enesehävituse vahend. Imperialism on seega sõltuvuses oma teisest, barbaritest, selleks et ennast määratleda. Coetzee romaanis peab Joll leidma barbarid ja neilt tõe välja pigistama , selleks et õigustada impeeriumi eksisteerimist ja omaenda sõjakäiku
32. Kes on ebausaldusväärne jutustaja ja miks kasutab Coetzee teda oma romaanis?
”Ebausaldusväärne jutustaja” on narratoloogiline termin. Ebausaldusväärseks jutustajaks on romaani peategelene( Magistraat ), kes on ka ühtlasi loo jutustaja. Ta kasutab seda kujundit , et teha oma jutustus huvitavamaks- keegi, kes tekitab lugejas pidevalt vastuolilisi reaktsioone ning paneb nad mõistatama tõe ja tema motiivide üle.