50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rera
Õppematerjali autor
Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile.
2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.). 4 Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel.
Teherani konverents ( Iraani pealinnas Teheranis) Aeg: 28.11.-1.12.1943 Osalejad: Nõukogude Liit ( Jossif Stalin), USA( Franklin Delano Roosvelt) ja SBR (Winston Churchill) Otsused: · SBR ja USA andsid Venele vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. · Nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ja leppisid kokku edasises sõjapidamises. · Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid. · NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. · Lääneriikide II rinde avamine Jalta konverents ehk Krimmi konverents (NSVL Krimmis) Aeg: 4-11.veebruat 1945 Osalejad: NSVL (J.Stalin) , USA (F.D. Roosvelt) , SBR(W. Churchill) Otsused: Jaotati omavahel ära II MS järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents Aeg: 16.07-2.08.1945 Osalejad: USA (Harry Truman), NSVL (J. Stalin), SBR (W. Churchill, Clemet Attlee) Otsused:
Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) Ungari ja Türgi: Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. 3. Rapallo leping (Saksamaa ja Venemaa leping Versailles' süsteemi vastu, et koostööd teha omavahel) 16.aprillil 1922 Itaalias, eeslinnas nimega Rapallos, Venemaa ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõmitud rahvusvaheline leping, millega loobuti sõjakahjude nõudmisest, taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja
läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja Saksamaa. See oli esimene rahvusvaheline konverents pärast Esimest maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Reini jõe vasaku kalda 50 km laiune maariba kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu
otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada. ○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik. ○ Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule. ○ Pärast revolutsiooni paisati venemaa kodusõtta. Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide vastu, et venemaa jääks vabariigiks. Valgekaartlasi aitasid antandi väed. Mille võitsid ka kommunistid ○ 30.detsembril 1922 moodustati Nõukogude Liit. NSV oli ühe partei diktatuur, mida valitses kommunistlik partei. Teised poliitilised erakonnad olid keelatud. 4
Trianoni rahuleping- Rahuleping Ungariga Austriast sai iseseisev vabariik. Talt võeti ära Kaliitsia ja Tirool. Ungarist saab kuningriik. Iseseisvus Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia. Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina. Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud. Itaalia said Istria poolsaare ja Tirooli. 1922- Itaalia üleminek totalitaarsele korrale, korratuste ja ülestõusude pärast. Laguneb ka Osmanite impeerium. Sõlmitakse Sevresi rahuleping, millFele Türgi alla ei kirjuta. Türgis puhkeb rahvarevolutsioon, hakatakse Antantile vastu. Võimule tuleb Atatürk. Sõlmitakse uus kokkuleppe, millega võetakse ära Türgi kolooniad ja antakse Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla. Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga. Temalt võetakse ära
USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid