Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel (0)

1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud?

• Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks.
  
• Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma
  
• Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta
  
• Kõneldi ‘maailma ümber jagamisest’ õiglaselt
  

2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga?

18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks.

28. juunil 1919 allkirjastati Versailles ’i rahuleping , mille kohaselt pidi Saksamaa:

• Loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Taanile ja Belgiale, Leedule, poolale ning Tšehhoslovakkiale. Saksamaa kaotas ⅛ aladest.
  
• Pidi vähendama enda oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid.
  
• Eii tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust
  
• Keelati omada lennuväge, allveelaevu.
  
• Piirati laevastiku suurust
  
• Tuli maksta reparatsioone ehk hüvitada võitjariikidele sõjakahjud
  
• 15 aastaks hõivati Reini jõe piirkonna, et Saksamaa maksaks reparatsioone.
  
• Pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
  
• Saksamaa loovutas kõik oma asumaad , mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)
  Ungari ja Türgi:
  
• Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele
  
• 
  Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani.
  
  3. Rapallo leping (Saksamaa ja Venemaa leping Versailles’ süsteemi vastu, et koostööd teha omavahel)
  16. aprillil 1922 Itaalias, eeslinnas nimega Rapallos, Venemaa ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõmitud rahvusvaheline leping, millega loobuti sõjakahjude nõudmisest, taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud.
  See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles’ rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist.
  4. Sõjajärgne majanduskriis , hüperinflatsioon
  
  
• Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega.
  
• Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele.
  
• Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti.
  
• Saksamaa kriis aeglustas majandust kogu Euroopas, tekkis tööpuudus, inflatsioon
  5. Komintern
  
  
• Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus suurendasid inimeste uskumust sellest, et kõikides probleemides on süüdi senine ühiskondlik korraldus.Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu.
  
• Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks.
  
• See soodustas kommunistlike liikumisi . 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ.
  
• Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha.
  
• Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi.
  
• Itaalias saatis ennast fašistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini .
  
• 
  6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS – detsembrimäss
  
  
• Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924
  
• Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda.
  
• Mõeldi rohkem riigikaitsele. Kaitseliit äratati ellu. pöörati tähelepanu avaiku korra kaitsele. Asutati politseikool.
  
• Kommunistid sattusid põlu alla.
  7. Ülemaailmne majanduskriis – millal, miks, kuidas, mis olid tagajärjed?(1923-1933)
  
  
  
• Põllumajanduses toodeti üle. Hinnad langesid ning alandatud hinnaga vilja välisturule saatmisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine.
  
• Võeti laene , mida ei suudetud tagasi maksta.
  
• Hakati müüma väärtpabereid-hinnad langesid kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid palju varandust, ei suudetud laene tagasi maksta ja pangandus varises kokku.
  
• Töötud, pankrotistumine. Tootmine vähenes, sest ei jõutud enam osta.
  
• USA oli andnud palju laene Euroopale, kes aga ei suutnud neid tagasi maksta. Selle tõttu kehtestati kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas majanduskriisi ka Euroopas ning mujal.
  
• See tekitas väga suurt tööpuudust, nälga ja rahuolematust. Kõige hullem oli olukord USA-s, kus inimesed kaotasid oma kodud ning varanduse . Tööd ei olnud, mistõttu järgnes vaesumine. Vähenes nõudlus kaupade järele ning see omakorda vähendas tööjõu vajalikkust .
  
• Kriisist väljumisest loodeti riigile ja valitsusele. Riik sekkus ka majanduse korraldamisesse. Tagajärjeks oli tihtipeale diktatuuri teke. Ehk vajati ‘kindlakäelist juhti’, kes kriisist välja aitaks.
  8. Demokraatia levik pärast I MS
  
  
• I MS-is võitnud demokraatlikud riigid-USA, Prantsusmaa ja Inglismaa(suured ja mõjuvõimsad riigid)
  
• Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik)
  
• Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse.
  
• Levis uus demokraatia suund- sotsiaaldemokraatia , mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu.
  
• Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks.
  
• Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega.
  
• Populaarne eriti skandinaavia riikides.
  9. Sotsiaaldemokraatia
  
  
• Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas.
  
• On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus)
  
• Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel.
  
• Lahknes sotsialismist I MS-i ajal.
  
• Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast, heaoluriik .
  
• Võrdsed võimalused kõigile ehk ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimalust saada haridust ja arstiabi , õppida elukutse ja leida tööd.
  10. USA 1920. aastatel – majanduse areng, maffia tekkimise põhjused, kuiv seadus, majanduskriis, „uus kurss “; Roosevelt ,
  
• Ameerika arenes sõjajärgsetel aastakümnetel kiiresti. Kasvas riigi üldine jõukus.
  
• Probleeme nähti alkoholis. Kehtestati nn kuiv seadus, ‘lõpp alkoholi tarbimisele Ameerika Ühendriikides).
  
• Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia ehk organiseeritud kuritegevus. Rikastuti salaalkoholi toel ja suurendati märkimisväärselt enda mõju.
  
• Ameerika jäi siiski tuhande võimaluste maaks, kus ajalehepoiss või usina ööga tõusta miljonäriks.
  
• Seda valusam oli Ühendriikidele 1929. aastal alanud majanduskriis ning sellega kaasnenud massiline vaesumine.
  
• 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Tema reformikava sai nimeks ‘New Deal’ ehk “Uus kurss”. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda tõstab elanike sissetulekuid. Tema algatatud reformid olid järgmised: Riik asus toetama senisest suuremas ulatuses tööhkohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha , vanuritele pensioni, vaesematele peredele toetusi. Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud.
  
• 1933. aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kui järelnähud andsid end veel aastaid tunda.
  
• Roosevelt valiti neljal korral presidendiks selle tõttu.
  

11. Inglismaa, Prantsusmaa ja Rootsi pärast I MS
Inglismaa
Kuigi Suurbritannia väljus Esimesest maailmasõjast võitjana, kaotas ta maailmas siiski juhtiva kohale USA-le. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Söe- ja tekstiilitööstuses asendati nafta ja tekstiilitööstuses moe muutumine. Peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus oli suur. Naelsterlingi kiire devalveerimine aitas säilitada inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini.
Prantsusmaa
Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule kõva tõuke. Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse. St oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.
Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid.Valitsuse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat-tõusis rahva pahameel ja pettumine demokraatias .

Rootsi
Rootsi oli väga ettevaatlik, sest oli uus riik ja tunnustas ettevaatlikult ka Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust alles pärast seda, kui Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia olid seda teinud. Ei tahtnud sõlmida ka püsivamaid poliitilisi suhteid ja piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega.
Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. Pandi alus heaoluriigile. Kuulsust kogusid masinad ja tööriistad, samuti ka tuletikud, mis ei olnud mürgised, neid nimetati Rootsi tikkudeks. Samuti said tuntuks ka Rootsi laud ja Rootsi kardinad .
1930ndatel aastatel kogusid toetust sotsiaaldemokraadid , kes juhtisid valitsust 44 aastat. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks.
12. Diktatuuride tekke põhjused.

• Demokraatia kriis-inimesed ei uskunud demokraatiasse. Arvati, et majanduslikus ebastabiilsuses ja kõigis hädades on süüdi demokraatlik riigikord . Eriti õõnestas demokraatiat ülemaailma majanduskriis 1929-süüdistati poliitikuid , et neil pole kindlat visiooni, et kriisist väljuda.
  
• Nõuti ‘kindla käega’ valitsust, mis taastaks riigi majandusliku olukorra.
  
• Paljud riigid olid pettunud ka Versailles’ lepingus ja I MS-is. Kõik see lõi eeldused diktatuuride võimuletulekule.
  13. Autoritaarse ja totalitaarse riigikorra erinevused-sarnasused, näited mõlemast nii minevikus kui tänapäeval.
  Autoritaarne-Leebem variant diktatuurist. Võim ühe isiku/partei/maailmavaate käes. Erakondade tegevus on piiratud või puudub. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Konservatiivsed väärtued, vägivalda ei propageerita. Rõhutatakse riigi stabiilsust, ‘vana moodi’ edasiminekut.
  Minevikus: Poola, Eesti,
  Tänapäeval:
  Totalitaarne- Diktatuur. Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja tegevust, üleüldiselt kogu nende elu. Massirepressionid-hirmuga hoitakse ühiskonda kontrolli all. Tegemist on hirmuvalitsemisega. Kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva.
  Minevikus: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa
  Tänapäeval: Põhja-Korea
  14. Itaalia maailmasõda vahel – millised probleemid aitasid fašistidel võimule saada.
  
  
• Itaalia kandis I MS-is suuri kaotusi
  
• Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas.
  
• Riigis olid majanduslikud raskused, tööpuudus.
  
• Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda.
  15. Fašism
  
  Fašism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassiliste ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu.
  
• Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu
  
• Üksikisiku roll oli tähtsusetu
  
• Klassihuvid allutati rahvuse huvidele
  16. Benito Mussolini – kes oli, millal ja kuidas ja kus sai võimule, kuidas valitses.
  1883-1945
  
  
• Oli fašistliku liikumise juht, kes lubas taastada korra riigis ning Itaalia võimsuse.
  Lapsepõlves elas vaesuses , hiljem õppis ja õpetas kirikukoolis. 20.saj algul sai temast sotsialistide ajakirjanik.
  
• I MS ajal heideti ta sotsialistide parteist välja
  
• Sõja ajal oli sõdurina rindel
  
• 1919 asutas vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide võitlusliidu, mis 1921 kuulutati Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks
  
• 1921a valimistel olid fašistid edukas, kuid enamust eisaavutatud
  
• 1922 määrati Mussolini peaminisriks
  
• Mõne aastaga eemaldati demokraatia
  
• 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem-Mussolinile anti seadustega piiramatu võim, poliitiline opositsioon suruti alla, rajati koonduslaagreid
  
• Ulatuslik terror Itaalias puudus
  
• Majandus võeti riigi kontrolli alla.
  
• Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda , mis rõhus riigi vägevusele.
  
• Mussolini tegelikult Itaaliat ei suutnud selles kehvas olukorras aidata.
  
  17. Saksamaa – Mis olid probleemid, tänu millele õnnestus Hitleril võimule tulla?
  
  
• 1930. aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa kukkus kokku, miljoneid töötuid ja palju viletsust.
  
• Seda kasutasid ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatia nõrkud ja üritasid aktiivselt võimu võtta sõjaliselt.
  
• Oma võimalust nägid ka natsid , kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega.
  
• Sellel ajal pidas kõnesid Hitler , kes lubas rahvale kõikide probleemide lahendamist ja endise Saksamaa kogu au ja hiilgues taastamist.
  
• Natside toetuspind kasvas tohutult(vaesemad lootsid näljast ja puudusest pääseda, rikkad aga panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu)
  
• 1933. sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.
  
• 
  18. Natsionaalsotsialism – seleta lahti, mida tähendab, mida õpetab?
  Natsionaalsotsialism ehk natsism oli fašismi Saksapärane variant, mis oli äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele ja eelkõige selle ideaalse rassi hoidmist. See pidi looma parema ühiskonna. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Oldi väga agressiivsed ja tapeti kõik, kes polnud aaria rassi. Alavärtuslike rahvaste hävitamine.
  
  
  19. Hitler – kes oli, millal ja kuidas ja kus sai võimule, milliseid muutusi korraldas Saksamaal, mida õpetas?
  Oli Saksamaa riigi valitsusjuht. I MS ajal astus vabatahtlikult Baieri sõjaväkke.Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees .Teenis I MS-is II klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks.
  19. oktoober 1919 astus ta rühmitusse, mida tema nõudmisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks(NSDAP). 1921 sai Hitler NSDAP eismeheks.
  1923 üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada, mille tõttu pandi ta vangi, kus ta kirjutas oma tuntud raamatu “ Mein Kampf”.
  1929 õnnestus tal saada keskklassi poolehoid.
  Ta lubas puhastada Saksamaa kommunistidest ja juutidest, keda ta hirmsasti vihkas. Tegelikult oli ta vangis 9 kuud ja ta taasas enda positsiooni. Algul võitsid NSDAP partei 40 % häältest. Kui tulid uued valimised, siis võideti need terrori toel. Tapeti vaenlaseid ja kindlustati koht valitsuses. 1934 nimetas Hitler end füüreriks. Siis algas täielikult rassipuhastus Saksamaal.
  20. Gestapo 20. Teised autoritaarsed riigid – kus veel peale Saksamaa ja Itaalia lõppes demokraatia ja said võimule ebademokraatlikud jõud? Kus jäi demokraatia kuni II maailmasõjani kestma?
  Gestapo-agressiivne natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei
  Poola, Leeddu, Taani, Jugoslaavia , Läti, Eesti, Bulgaaria
  Prantsusmaa
  
  21. Kommunistlik Venemaa – Mis olid NSVL , KGB, NEP, GULAG
  NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
  KGB-NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
  NEP-( novaja ekonomitšeskaja politika) Uus majanduspoliitika Nõukogude Liidus
  GULAG-ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem
  22. Jossif Stalin – millal sai võimule, kuidas, kuidas valitses – kuidas kindlustas oma võimu, milliseid muutusi korraldas NSV Liidus?
  
  
• Sai võimule, sest tappis kõik teised võimule tahtjad peale Lenini surma ning saigi 1929 võimu täielikult enda kätte. Valitses üheinimese diktatuur.
  
• Keelustati vaba ettevõtlus
  
• Riik võttis majanduse täielikult enda kontrolli alla
  
• Arendati eelkõige rasketööstus, toimus intensiivne industrialiseerimine
  
• Riigi plaane tehti 5 aasta kaupa.
  
• Eesmärk: maailmarevolutsioon
  23. Stalini isikukultus
  Stalini kui isiku lõputu ülistamine. Stalin kuulutatui maailma tööliste “juhiks ja õpetajaks”. Loodi Stalinit ülistavad plakatid ja skulptuurid . Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber partei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. Eesmärk: TÄIELIK KONTROLL ÜHISKONNA ÜLE
  
  24. Industrialiseerimine, viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine, kolhoos
  
  
• Arendati eelkõige ainult rasketööstust
  
• Kõiki eesmärke riigis käsitleti viie aasta kaupa ning teised valdkonnad jäeti sellel ajal täiesti puudumata.
  
• Sundkollektiviseerimine ehk talupojad ühendati ühendusmajandusse ehk kolhoosidesse
  
• Ühendusmajandus ehk kolhoos. Kes ei astunud kolhoosidesse või olid teistest rikkamad (kulakud) saadeti töölaagritesse. 1929-1933 umbes 9 miljonit talupoega küüditati.
  25. Stalini „Suur terror“
  Pärast näljahäda otsustas Stalin oma võimu kindlustamiseks alustada Venemaal terroriga, soovides hävitada riigist kõik enda vastased.
  
• Tapeti Stalini isiklikke vastaseid ning saadeti ka töölaagritesse. (20-60 miljonit inimeste hukati/surid!!!)
  26. Atatürk
  Türgi president , kes koondas üheks vabariigiks kõik sultaniriigi puhttürgikeelsed alad. Hoolimata anastusvägedest, islamiäärmuslaste vastusseisust ja demokraatlike traditsioonide täielikust puudumisest, muutis ta purunenud islamiriigi südamiku täiesti ilmalikuks riigiks. Kemal Atatürk leidis, et läänestumine ja tagasipöördumine türgi juurte juurde sobivad omavahel suurepäraselt kokku, kuni islamit sallitakse kui usku, ent keelustatakse elustiilina.
  
  27. Mahatma Gandhi
  Oli India poliitik , kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. Oli hindude vaieldamatu väga armastatud rahvajuht. Teda hakati pidama mahatmaks.Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947 ilma ühegi sõjarelvata.
  28. Mao Zedong
  Oli Hiina Kommunistliku Partei juht. Stalini eeskujul viis läbi maareformi. Talupojad aeti vägisi rahvakommuunidesse, selle tagajärjel hukkus 25 miljonit inimest näljahädas.Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast.Samas Mao eksperimentaalsete ebaõnnestunud sotsiaalpoliitiliste programmide nagu "Suur Hüpe" ja "Kultuurirevolutsioon" tagajärjel tekitati suurt kahju kultuurile , ühiskonnale ning majandusele. Näljahädade ja repressioonide tõttu hukkus miljoneid inimesi. Mao sotsiaalsete eksperimentide ja poliitiilise tegevuse tagajärjel 1949–1976 arvatakse hukkunud olevat 40–70 miljonit inimest. Vaatamata kriitikale on Mao Hiinas siiani veel väga populaarne. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö, vaesuse vähenemine, kirjaoskamatuse likvideerimine lühikese ajaga , keskmise eluea tõusmine ja rahvaarvu kasv.
  29. Haile Selassie I
  Oli Etioopia keiser aastatel 1930–1974.Tänu tema tegevusele kuulutati Etioopia ametlikult vabariigiks. Tegi palju moderniseerivaid reforme.
  30. Sisepoliitiline kriis Eestis – millal, kuidas ja miks lõppes demokraatlik kord Eestis?
  Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti. Näiteks 1932. aastal oli võimul neli valitsust. Parteilisi huvisid eelistati riiklikele. Esile kerkis uus poliitiline jõud – Vabadussõjalased( vapsid ), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises.
  1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama „Vaikivaks ajastuks “.
  

31. Vabadussõjalased – kes olid, mida tegid, mida õpetasid? (vapsid)
Uus poliitiline jõud. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline , nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged – erakondlik korruptsioon , nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest:
1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest
2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi
Vapside liikumine oli positiivne, kuna nad nõudsid uuendusi kriisis oleva riigivalitsemise koha pealt
Vapside liikumine oli negatiivne, kuna nad meelitasid inimesi endaga liituma, pakkudes neile mitmeid hüvesid – liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud

32. Konstantin Päts – kes oli, kuidas ja millal ja tänu millele õnnestus tal võimul saada?
Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Oli Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees . . Pätsi tegevus Eesti Vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel.
Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Konstantin Päts ja Juhan Laidoner 12. märtsil 1934 välja riigipöörde. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõjalasi arreteerima.

33. Vaikiv ajastu
„Vaikiv ajastu“ – poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu ).