Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal (0)

• Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides.
  
• Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn. Dawes `i plaan - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene .
  

• Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s.
  
• Põhjuseks:
  

• Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse. Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad, sest USA kapital lahkus Saksamaalt. Lisaks tuli kriisi tingimustes edasi maksta reparatsioone (1932. aastal Saksamaa lõpetas maksmise), oli uus hüperinflatsiooni laine (see on see et raha kaotab väärtuse, leib maksis mingi miljon marka), Saksamaal oli vale majanduspoliitika kriisi tingimustes ja viimaseks laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.
  
• Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.
  
• Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).
  

7. Diktatuuri tunnused

• Autoritaarsed riigid (pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises; Pätsi aegne Eesti): Kesk- ja Ida-Euroopa 1930, Hispaania , Türgi.
  
• Totalitaarsed riigid (jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri-aegne Venemaa)): Venemaa 1917, Itaalia 1922, Saksamaa 1933.
  
• Diktatuuri põhimõtted üldiselt: võimude lahususe põhimõte puudub; rahvas ei ole iseseisev ; ühe partei süsteem ; riigivõim on koondunud ühe isiku ( diktaatori ) või väikese grupi kätte ; üks ideoloogia ; range kontroll ajakirjanduse üle (sh. trüki- ja sõnavabadus puudub) ; juhikultus ; võim ei ole avalik ega kontrollitav ; valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu
  
• Diktatuuri positiivsed küljed: raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla, karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused, ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale).
  
• Diktatuuri negatiivsed küljed: üks ideoloogia, inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud.
  

8. Riigipööre Venemaal ja kommunistide võimuletulek, kommunistlik Venemaa/NSV Liit

• Venemaa kodusõja võitsid bolševikud ning kuna ka Ukrainas, Valgevenes ja Taga-Kaukaasias olid kodusõja käigus võimule tulnud bolševikud siis tundis keskvõim ennast kindamalt ning otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada.
  
• Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik.
  
• Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule.
  
• Pärast revolutsiooni paisati venemaa kodusõtta. Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide vastu, et venemaa jääks vabariigiks. Valgekaartlasi aitasid antandi väed. Mille võitsid ka kommunistid
  
• 30.detsembril 1922 moodustati Nõukogude Liit. NSV oli ühe partei diktatuur, mida valitses kommunistlik partei. Teised poliitilised erakonnad olid keelatud.
  
• Nõukogude Liidu tegelik riigipea oli partei juht, alguses Vladimir Lenin, hiljem Stalin.
  
• Sõltumatu kohtuvõim puudus, igasugune opositsioon nii ühiskonnas kui ka partei suruti jõuga maha.
  
• Partei kontrollis ühiskonda salapolitsei abil.
  
• Riikliku julgeoleku süsteemi üks tähtsamaid osi oli laagrite peavalitsus, millele allusid vangilaagrid üle kogu NSV Liidu. Vangilaagritesse või surma võisid mõista sõjatribunalid ja eripidamised.
  

9. Itaalia pärast I maailmasõda ja Mussolini võimuletulek, fašistlik Itaalia

• Itaalia polnud pärast sõda väga rahul, sest nad ei saanud sõjast midagi.
  
• Riik oli lõhenenud kaheks majanduslikuks piirkonnaks: Põhja-Itaalia (tööstus arenenud) ja Lõuna-Itaalia (vähe arenenud, enamasti tegeleti põllumajandusega).
  
• Majandus oli suhteliselt halvas seisus, riik oli täis streike ja töölisrahutusi, kardeti kommuniste.
  
• Itaalia oli esimene riik Euroopas, kes kehtestas fašistliku üheparteidiktatuuri.
  
• Mussolini omas väeüksust millega ta terroriseeris firmasid
  
• 1922 suvel organiseerisid sotsialistid üldstreigi, mille Mussolini maha surus oma väeüksusega ja siis marssis Rooma “marss Rooma”. Nad ähvardasid linna tungida ja kuna kuningas ei tahtnud sõjaolukorda välja kuulutada siis ta andis Mussolinile peaministri koha.
  
• Mussolini keelas kommunistid ära.
  
• Itaalia oli eeskujuks enamus autoritaarsetele riikidele euroopas.
  

10. Weimari Vabariik ja Hitleri võimuletulek, natsionaalsotsialistlik Saksamaa

• 1918 sügisel puhkes novembrirevolutsioon, keiser astus tagasi ja Saksamaa kuulutati vabariigiks.
  
• Rahvuskogu kogunes Weimaris , et olla eemal pealinna rahutustest, ja koostas põhiseaduse, millega Saksamaast sai demokraatlik parlamentaalne vabariik.
  
• Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei suudetud poliitilist olukorda stabiliseerida ja valitsuskriisid olid sagedased. Tapeti palju poliitikud, riigis oli poliitiline terror.
  
• 1920 puhkes Kappi putš, mis oli marurahvuslik liikumine, mis sõjaväelaste toetusel proovis valitsust kukutada.
  
• Pärat sõja lõppu oli kujunenud palju pisiparteisid ja endiste sõjaväelaste organisatsioone.
  
• Adolf Hitler oli sõjaväeluure agent, kes osutus lummavaks kõnemeheks ning saavutas partei koosolekutel suure populaarsuse. Ta litus ülema korraldusel ühe parteiga ning 1920. aastal võttis ta partei üle ja nimetas selle Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.
  
• Partei toetus kasvas üsna kiiresti. 1923 lootis Hitler ära kasutada rahva suurt pahameelt hüperinflatsiooni ja Ruhri okupeerimise pärast ning tegi Münchenis riigipöördekatse (Müncheni putš). Putš kukkus läbi, surma sai 16 osavõtjat. Selle tagajärjel keelati natside partei mõnes kohas Saksamaal ning nende juhid vangistati. Hitler mõisteti riigireetmise eest viieks aastaks vangi. Vanglas alustas Hitler raamatut “Mein Kampf”, mis sai natside nn pühakirjaks.
  
• Fast forward: Hitler vabastati (käitus hästi, temas ei nähtud ohtu), oli majanduskriis, parlament muutus töövõimetuks, toimusid mitmed valimiseed, natside ja kommunistide populaarsus kasvas.
  
• Kommunistide mõju kasv viis konservatiivid Hitlerit toetama ning pärast mitut valitsuskriisi nimetas president 1933 kantsleriks Hitleri.
  
• 1933 loovutas parlament ka seadusliku võimu valitsusele ning sellega oli Weimari vabariigi konstitutsioon ja Saksamaa föderaalne korraldus lõpetatud.
  
• 1933. aasta lõpuks saadeti laiali kõik parteid ning 1934 suri president ja Hitler võttis üle ka riigipea ameti.
  
• Kõikidest Hitleri semudest said tähtsad riigimehed, sh Joseph Gobbelsist propagandaminister, kelle haridus - ja propagandaministeerium allutas kõik elualad natsionaalsotsialistlikule ideoloogiale. Kultuuripoliitika avalöögiks oli avalik raamatute põletamine 1933 Berliini Ooperiväljakul. Põletati eelkõige juudi ja pahempoolsete autorite teoseid.
  
• Otsest usku riigis ei olnud, rajati tunnistuskirik, mis ei toetanud ametlikku ideoloogit.
  
• Hitleri valitsusaja üheks tähtsündmuseks said 1936 aasta Berliini suveolümpiamängud, millel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale.
  
• President (ehk Hitler siis) oli sõjaväe kõrgeim ülemjuhataja ning sõjavägi vandus Hitlerile truudust.
  
• Hitleri valitsus hakkas järk-järgult taganema Versailles´ rahulepingust ning 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lisaks kehtestati 1935 mereväeleping Suurbritanniaga (Läänemere piirkonnas oli see signaaliks UK loobumise kohta oma ambitsioonidest Läänemerel).
  
• 1936 tühistas Saksamaa Locarno lepingu ja viis oma väed sisse Reinimaale, see oli Versailles´ süsteemi lõpp.
  
• 1935 võeti vastu Nürnenbergi seadused, mis olid “saksa vere ja saksa au kaitseks”, ehk siis olid kodakondsuseseadus ja riigilipuseadus. Oldi juutide vastu, see tulenes Hitleri raamatu põhimõtetest.
  
• 1938 korraldasid natsid suure üleriikliku juudiprogrammi, kristallöö, mille käigus tapeti või sunniti enesetapule umbes 400 inimest ja põletati palju asju maha. Koonduslaagritesse saadeti umbes 30 000 juuti. Kristallöö ettekäändeks oli Pariisi Saksa saatkonna sekretäri mõrvamine juudi poolt.
  
• Majanduses läks Saksamaal valdavalt hästi, sest suurtööstustel läks hästi (keemia-, raske-, sõjatööstus ) ning teised riigid tegid suuri tellimusi. Saksamaa sõjaline võimsus kasvas kiiresti.
  
• Natside üks lubadusi oli likvideerida tööpudus ja see eesmärk saavutati. Seda eriti just riigimaanteede, ehitamise alustamise, sõjatööstuse arendamise ja kohustusliku tööteenistuse kehtestmisega 1935 aastal.
  

11. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda (Teema 8)

• Tekkisid uued riigid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome) ja impeeriumid lagunesid (Saksamaa, Venemaa, Osmaani impeerium , Austria-Ungari).
  
• Sakslased ei olnud rahutingimustega rahul, sest neilt võeti maad ja nõuti raha (mida nad juba aastal 1932 ei maksnud). Hitler sai võimule aastal 1933.
  
• Oli olemas Rahvasteliit, mis siis et see oli väga puudulik. Sakslased ja jaapanlased läksid sealt kiiresti ära liigse agressiivsuse tõttu.
  
• 1935 kirjutasid alla britid Inglise-Saksa mereväekokkulepe. See tähendas et sakslased võisid sõjalaevi kasutada
  
• 1936 aastal sakslased läksid Reini demilitariseeritud tsooni ja keegi ei teinud selle peale midagi.
  
• 1936 Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin Rooma telg
  
• 1936 Anitkomitern pakt Jaapani ja Saksamaa vahel
  
• Anšluss aastal 1938. Okupeeriti Austria, mida ka sakslased Versailles`i lepingu järgi teha ei tohtinud
  
• 1938 Müncheni Konverents, kus arutati Sudeedi piirkonna saatust. Seal otsustati, et sakslased võivad selle võtta, nad võtsid hoopis kogu Tšehhimaa.
  
• 1939 Nõudis Hitler Danzigi koridori ja see oli teise maailmasõja ajendiks!?