Parlamentarismi areng Inglismaal (2)

PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk)
Stuartite dünastia algus
Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, šotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I ( 1603 -1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine.
Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal
Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625- 1649 ), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid šotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati.
Kodusõja algus (1642-1648)
1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist . Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599- 1658 ) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: „Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv.“ Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas šotimaale, kus ta anti parlamendile välja.
Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid , kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse.
Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma.
Päraparlamendi reolutsioonid:
-Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas
-Inglise alamkoda , esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim
-Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud.
Cromwelli diktatuur
19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid. Kolis ise kuninglikku Whitehalli võttes üle õukonna ediketi ja kombed. Kui Cromwell ootamatult 1658. ootamatult suri, oli rahvas õnnelik. Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest.
Restauratsioon
Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660- 1685 ). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad .
1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada.
Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia .
Kuulus revolutsioon
Charles II järel võimule tulnud James II (1685-1688) ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abiellus Orjane Willemiga. 1688. novembris saabusid William III ja Mary Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Enne kroonimist allkirjastas William III lepingu, et kõik seaduslikud aktid vajavad parlamendi mõlema koja nõusolekut. 1689. oktoobris „Õiguste bill“- on jäänud inglise põhiseadustiku alusdokumendiks. James II veretu kukutamine ja William III võimuletulek on Inglise ajalukku läinud Kuulsa revolutsioonina.
Parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil
William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks.
1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714- 1727 )- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas .
Peaministritena läksid ajalukku:
-Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid
-William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmas
Stuartite võimuletulekust alanud Inglise ja šotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante.