Inglismaa (0)

Q: Keltide eluolu Või kas sellele küsimusele üldse vastata saab?

Vastus leiad õppematerjalist: Inglismaa

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keltide eluolu Või kas sellele küsimusele üldse vastata saab?

AJ2: keskaeg ja varauusaeg
10c klassi ajalootund arvutiklassis
NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada ( ajalised piirid, märksõnad)

keltide aega Inglismaal

Rooma mõju Inglismaa ajaloole

anglosakside vallutusi

viikingite vallutusretki

normandlaste vallutusi

Inglismaa kõrgkeskajal
Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada.

Keskaeg

Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui keskaja kohta kasutada terminit „pime keskaeg”, siis võiks see sobida vaid varakeskaja kohta.

Suur rahvasterändamine

Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena lagunes Rooma riik: Ida-Rooma püsis edasi, Lääne-Rooma riigi asemele tekkisid uued riigid (germaani hõimude riigid, tugevaimaks neist kujunes Frangi riik).
Suure rahvasterände „käivitasid” hunnid , kes ise küll Lääne- Roomat ei vallutanud, ent nende tulek Euroopasse lükkas liikvele Rooma riigi piiride ääres elanud germaani hõimud, kes tungisid (Lääne-)Rooma riiki.

Bütsants

Suure rahvasterändamise tulemusena varises Lääne-Rooma riik kokku, asemele hakkasid tekkima mitmed uued riigid. Lääne-Rooma aladel oli seega võrreldes Ida-Roomaga tunduvalt ebastabiilsem ning seega on mõistetav, et just Ida-Roomas on varakeskaja kultuur tunduvalt arenenum. Võib ka öelda, et senise kultuuri pärand säilis Ida-Roomas. Ida-Rooma oli varakeskajal tugevaim ja jõukaim riik (Euroopas).

Frangi riik

Näide riigist, mis tekkis Lääne-Rooma riigi varemetele ning millest kujunes tugev riik. Sellest kujunes konkurents Bütsantsile.
Teema: §8. Inglismaa
Eesmärk:

saada lühike ülevaade Inglismaa ajaloost vaadeldaval perioodil;
siduda teadmised siiani õpituga;
tõmmata paralleele tänapäevaga.

Ülesanded.

Praeguse Inglismaa ametlik riiginimetus on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Riigile kuulub Suurbritannia saar, ümbruskonna väikesed saared ning ca 1/6 Iirimaast (ülejäänud 5/6 osa saarest moodustavad omaette riigi – Iiri Vabariigi).
Eesti keeles on lubatud seda riiki nimetada ka Inglismaaks, kuigi see ei ole sisuliselt korrektne : riik koosneb Inglismaast, Walesist, Šotimaast ja Põhja-Iirimaast (lisaks ka saari ). See kajastub ka riigi lipul .
Inglismaa külge liideti Wales , Šotimaa ja Iirimaa uusajal, 20. sajandil vabanes osa Iirimaast Inglismaa võimu alt. Otsi Internetist, millal tekkis iseseisev Iiri riik.
Kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i valitsuse liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ning lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all. Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik.

Inglismaa riigina tekkis küll alles keskajal, ent inimasustus on seal juba tuhandeid aastaid varem. Varaseima perioodi üheks salapäraseimaks kinnituseks on ehitis Stonehenge’is.
Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr.
On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda.

Keltide aeg Inglismaal – 1. aastatuhandel eKr – sel perioodil tegelikult Prantsusmaa ja Inglismaa ajalugu kattub.
Ca 2000 eKr läksid liikvele indoeurooplased . 1. aastatuhandel eKr jõudsid osad indoeurooplastest ( keldid ) ka Euroopasse. Paari sajandi möödudes oli keltide asustus Lääne-Euroopas väga suur
( http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/celts/images/celtmap.gif ).
Nii kiire leviku põhjuseks tuuakse seda, et keldid olid osavad rauakasutajad, millest valmistasid häid tööriistu. Nii suurenes viljasaak , suudeti toita ära järjest rohkem inimesi, see omakorda põhjustas ülerahvastatuse ja keltide asustuse laienemise Euroopas.
4. saj. eKr. pidurdasid keltide asustuse laienemist lõunapoole roomlased (nn hanelugu). Seejärel hakati kelte järk-järgult suruma Euroopa äärealadele.

Võrdle pilte keltide elamust ja ühte rekonstrueeritud olustikupilti keltide matusest. Mõtle, kas need võiksid kujutada sama ajastu keltide eluolu? (Või kas sellele küsimusele üldse vastata saab?)
http://www.woodlands-junior.kent.sch.uk/Homework/celts.ht m
http://www.ivargault.com/bilder/begrav.jpg

Egiptuse, Mesopotaamia , Vana-Kreeka ja Vana-Rooma usundite kõrval oli ka keltidel palju erinevaid jumalaid. Samuti oli keltide jumalate vahel piirkonniti suuri erinevusi.
http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/Aastatoo%20Hendrik%20Krinal%202002.pdf lk 33-34
Vali loetelust välja 2 Britannias austatud jumalat, mis Sulle millegi poolest tunduvad teistest huvitavamad (nimi, tegevusvaldkond, sümbol vms).
Cocidius - sõjajumal, seotud ka metsa ja jahilkäimisega, (nimi tähendab punast). Ta on kõige tuntum jumal, kes on seotud tapatalgute ja verega. Tihti on teda kujutatud kilbi ja odaga pikajuukselise keldi sõdalasena.
Arnemetia – veejumalanna, (nimi tähendab "See, kes elab pühas salus "). Teda austati kõige rohkem Buxtonis, tänases Derbyshire'is, kus ta valitses pühade allikate üle, millede veel oli tervendav toime.

Inglismaa jõulutraditsioonides on kindel koht puuvõõrikul (kujutatakse nt jõulukaartidel, on seotud mitmete uskumustega ). Püüa leida sellele traditsioonile selgitust keldi mütoloogiast.
http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/Aastatoo%20Hendrik%20Krinal%202002.pdf lk 41
Tähtsaim taim oli keltidele puuvõõrik. Druiidid ei pidanud midagi pühamaks puuvõõrikust ja tammest, millel see kasvab. Nad hoolitsesid tammesalude eest ja ei ohverdanud midagi ilma tammelehtedest ehteta. Druiidid on oma nimegi arvatavasti saanud tammedest. Plinius kirjeldab, et "Puuvõõrikut, mis kasvab tammede otsas, peavad keldid taevaanniks ja märgiks, mida annab jumal, kes puu on selleks välja valinud. Puuvõõrikut kutsuvad nad omas keeles "imerohuks"."
Plinius kirjeldab ka puuvõõriku korjamise kommet, mis nägi välja selline, et alguses valmistati oma kombe järgi ette söömaaeg ning aeti siis kohale kaks valget sõnni. Siis tõusis üleni valgesse riietatud druiid puu otsa ja lõikas kuldsirbiga maha puuvõõriku, mis püüti valgesse rätikusse. Puuvõõrik ei tohtinud maaga kokku puutuda, sest usuti , et nii kaotab see oma võlujõu. Seejärel ohverdati sõnnid ja paluti, et jumal teeks puuvõõriku õnnetoovaks. Keldid uskusid, et puuvõõriku marjamahla maitstes saavad ahtrad loomad viljakaks ja et mahl olevat ravim kõigi mürkide vastu. Puuvõõriku austamine on tänapäevani säilinud Inglismaal, kus ta jõulude ajal tähendab inglise perekonnale sama mida meile kuusk .

Britannia Rooma provintsina 1. saj. eKr – 5. saj. pKr.
1.saj. eKr. vallutas Caesar Gallia , oli aja küsimus, mil Rooma riigi piirid jõuavad ka Inglismaani. Roomlased olid kuulnud gallidelt st Prantsusmaa aladel elanud keltidelt, et tegemist on müstilise maaga, kus on rikkalikult kulda ja hõbedat.
Caesar sooritas 1. saj. eKr Inglismaale 2 retke, kuid neid retki ei saa kokkuvõttes edukateks nimetada. Caesari märkmed on oluliseks allikateks Inglismaa varaseima ajaloo uurimisel.
Ligi sajand hiljem – 1. saj. pKr. keiser Nero ajal - läksid roomlased „uuele katsele ”. Roomlaste järeldus: saar on väärtusetu, sõdida selle nimel ei tasu, ainsaks väärtuseks on sitked orjad .
Roomlastele osutati visa vastupanu, kuid järk-järgult õnnestus roomlastel oma võim kuni enam-vähem tänapäeva Šoti aladeni kehtestada. Selle kinnituseks ning kaitseks sõjakate šoti hõimude vastu lasi Rooma keiser Hadrianus rajada tugeva müüri.
Hadrianuse vall :
-Loe läbi Hadrianuse valliga seotud uudis ajalehest „ Postimees ”
http://www.postimees.ee/060605/esileht/meelelahutus/166836.php .
Roomlased nimetasid oma valdusi Inglismaal Britannia provintsiks, kerge neil seda valitseda ei olnud: piirkond paiknes riigi südamest kaugel ning probleemiks olid sõjakad keldid. On teada, et mõnda aega hoidsid roomlased Britannias ligi 1/10 oma sõjaväest.
Vaata pilte rooma sõjaväelastest Britannias:
http://www.woodlands-junior.kent.sch.uk/Homework/Romans.html#6
Roomlaste valitsusaeg ei avaldanud Inglismaale nii suurt mõju kui näiteks Prantsusmaale. Kindlasti peab aga üheks oluliseks mõjuks lugema ristiusu jõudmist Inglismaale roomlaste vahendusel.
4. sajandil alanud germaani hõimude tungimine Rooma riiki sundis roomlasi tähelepanu pöörama kõige olulisemate piirkondade kaitsmisele ning riigi äärealadelt toodi sõjaväge ära. Roomlased lahkusid saarelt 410. a. pKr ning jätsid selle piirkonna saatuse hooleks – oli ju mõista, et ka Inglismaa ala ei jää rahvasterändamisest puutumata.
5. sajandist hakkasidki Inglismaa aladele tulema germaani hõimud, peamiselt anglid ja saksid .

Anglosakside aeg.
Kuna peamised germaani hõimud, kes Inglismaa aladele tulid, olid anglid ja saksid, kasutatakse keskaja alguse Inglismaa kohta ka mõistet anglosakside aeg. Lääne-Rooma riigi asemele tekkisid uued riigid, Mandri-Euroopas oli tugevaim frankide riik, mis sajandite jooksul pindalalt väga palju laienes.
http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/10.klass/2_04_Frangi%20riik.ppt#265,11,Karl Suure vallutused
Inglismaa aladele tekkisid väikesed anglite ja sakside (kuning)riigid.
a) Keldid, kes olid just lahti saanud ühest võõrvõimust – roomlastest – osutasid uutele võõrvallutajatele visa vastupanu, kuid olid siiski sunnitud alistuma. Keldid suruti saare äärealadele, kuhu nende asustus on püsima jäänud tänaseni – Wales, Šotimaa, Iirimaa, osa rändas ka saarelt mandrile tagasi Põhja-Prantsusmaale Bretagne’i.
Otsi Internetist 3 olulist teadmist viimati mainitud piirkonnas elavate bretoonide kohta tänapäeval.

Bretoonid on romaniseerunud keltide järeltulijad, kes olevat mandrile põgenenud Briti saartel edenevate sakside vägivalla eest umbes poolteist tuhat aastat tagasi.
Nende identiteet on korsiklaste ja baskide kõrval üks selgemini eristuvamaid tänasel Prantsusmaal.
Bretoonikeelset kirjandust on säilinud 14. sajandist, kuid vanim muusikaga seotud ürik on 1839. aastal avaldatud "Barzaz-Breizh" – mahukas kogumik rahvalaule ja –luulet.

b) Sellest etapist on Inglismaa ajalukku jäänud ka legendaarne kuningas Art(h)ur. Uuri järele, kes ta oli – keltide või germaani hõimude esindaja ning millega ta ajalukku on läinud (eestikeelsetest materjalidest ei pruugi seda Internetist olla lihtne leida).
c) Tasapisi hakkasid anglosakside kuningriigid (nt Wessex , Essex, Sussex, Kent jt) liituma , nii kujuneski Anglia ehk Inglismaa.

Viikingite rüüsteretked

Anglosakside kuningriigid hakkasid tegema koostööd alles siis, kui neid ähvardas hädaoht väljastpoolt: taas jõudsid Inglismaa aladele võõrvallutajad – viikingid . Viikingite hiilgeaeg oli 9.-11. sajand; just Norrast ja Taanist pärit viikingid hakkasid rüüstama Lääne-Euroopa rannikualasid sh ka Ida-Inglismaa rannikut. Viikingid rüüstasid peamiselt kloostreid:

oli teada, et sealt saab varandust ( kuld - ja hõbenõud jt väärtuslikud esemed); kloostrite ümber olid aiad, nii et saadi ka söögikraami;
seetõttu on aga Inglismaa rüüstamine viikingite poolt üsna põhjalikult dokumenteeritud.

# Viikingite retkedega Inglismaale seostatakse Lindisfarne’i kloostri rüüstamist. Otsi Internetist, miks on just selle kloostri rüüstamisest saanud omamoodi sümbol viikingiajale. Otsi kaardilt, kus see koht asub.
Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8.saj algusest kuni 11.saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10.saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-Euroopas 11.sajandil.

Viikingitel olid hiilgeaegadel suisa suured piirkonnad Inglismaa aladest. Selle parimaks kinnituseks on näide 11. sajandist: Skandinaavias hakkavad järk-järgult riigid kujunema, Taani on neist tugevam, ta pärib palju ka seniseid viikingite alasid ja seepärast on Taani kuningas Knut Suur sisuliselt ka Inglismaa kuningas! (talle kuulub ka alasid praeguselt Norrast ja Rootsist; osad ajaloolased väidavad, et ka Eesti aladelt ).
Otsi Internetist mõni kaart, kus on kujutatud Knut Suure riigi alasid.

Viikingid mõjutasid Inglismaa ajalugu oluliselt, ent ei saa öelda, et nad oleksid suutnud anglosaksidelt võimu üle võtta, viikingite pikaajaline valitsemine oli pigem ikka erandlik ning jätkusid pidevad konfliktid anglosaksidega (seega põliselanike keltide seisukohalt: võõrvõimud võitlesid omavahel!)

Normandlaste vallutused

viikingid rüüstasid Lääne-Euroopa rannikut, Prantsuse kuningad nägid suurt vaeva, et enda alasid kaitsta, seepärast otsustati 911.a. anda viikingite väepealik Rollole (algne nimekuju tõenäoliselt Ralf või Rolf ) anda ala Põhja-Prantsusmaalt ( Normandia hertsogkond), vastutasuks lubasid viikingid Prantsuse linnasid enam mitte rüüstada. Normandias elanud viikingid võtsid paari aastakümne jooksul omaks prantsuse keele ja kombed, osalt säilisid muidugi ja viikingite kombed, nii et tegemist on omapärase piirkonnaga.

11. sajandi keskpaiku oli Normandia hertsogiks (seega oli ta Prantsuse kuninga vasall ) William Sohipoeg, ta oli võimekas ning ambitsioonikas valitseja; kui selgus, et Inglismaa kuningas oli surnud ning troon vakantne, soovis ta ise Inglismaal võimule tulla. 1066. a. Hastingsi lahingus alistas William koos oma väega anglosaksid, algas normandlaste (ehk prantsuse tavad omaks võtnud viikingite) valitsemisaeg Inglismaal. William Sohipojast sai Inglismaa kuningas William Vallutaja ning Inglise õukonnas jäi ca 2 sajandiks valitsevaks prantsuse keel, kombed. Kasvõi näiteks: Inglismaa deviis on prantsuskeelne ! (Dieu et mon droit prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus")
c) Normandlaste vallutuste aegadest pärinevad põhjused, miks Inglismaa ja Prantsusmaa vahel jäi kestma vaen, sisuliselt alles I maailmasõja ajal suudeti erimeelused lõplikult kõrvale jätta.
Normandlaste vallutuse kohta on oluliseks ajalooallikaks Baye(a)ux’ vaip . Ehk ca 70 m pikkusele ja ca 1 m kõrgusele tekstiilile on tikitud Inglismaa vallutamise lugu normandlaste poolt, nime on saanud selle järgi, et seda säilitatakse Bayeux ’ kloostris; vaibale on tikitud mitmekümmend sõdurit, hobust, koera , konkreetseid nimesid jne, seega on tõesti tegemist ajalooallikaga.

Inglismaa kõrgkeskajal.

Seega: varauusajal oli Inglismaa mitu korda kannatanud võõrvallutajate sissetungi all (germaani hõimud, viikingid, normandlased), sisuliselt alles 11. sajandil algas tugeva riigi kujunemise aeg. 11.-13. sajandil stabiilsem aeg (võrreldes eelnevate ja järgnevatega) Inglismaa ajaloos, tähelepanu läks kuningavõimu kindlustamisele.

feodaalkord on Inglismaal küll tuttav, kuid pärast normandlaste vallutusi võeti maad ära ja jagati normandia ja prantsuse rüütlitele, ca 1/7 kogu haritavast maast jättis William Vallutaja endale
ristisõdades osales ka Inglismaa (nt III ristisõjas Richard I Lõvisüda)
Inglismaa rahvaarv oli sel perioodil ca 2 miljonit

14.-15. sajandil (1337-1453) Saja-aastane sõda Prantsusmaaga : Inglismaa lootis saada ka Prantsusmaa alad endale, seda enam, et Prantsuse kuninga domeen oli väga väikseks kahanenud, sõja algus oligi inglastele edukas, kuid lõppkokkuvõttes aeti nad Prantsusmaalt sisuliselt minema.

Nagu ajaloos ikka: pärast ebaõnnestunud sõda välisvaenlasega puhkeb kodusõda, Inglismaal puhkeski vaid 2 aastat hiljem kodusõda kahe vaenutseva aadlisuguvõsa vahel (1455-1485 Rooside sõda – nimetus tuleneb mõlema suguvõsa vapil olnud roosist); alles pärast seda sõda (NB! eelnenud Saja-aastane sõda oli ju olnud ka väga kurnav) algas Inglismaa rahumeelne areng.

16. sajandil mõjutas reformatsioon ka Inglismaad – kuningas Henry VIII ei nõustunud alates 1534. a. alluma Rooma paavstile, kujunes anglikaani kirik (väliselt ja sisult jäi palju samaks katoliku kirikuga, suurimaks erinevuseks: anglikaani kiriku peaks oli Rooma paavsti asemel Inglismaa valitseja)
> seega sai ka Inglismaast protestantlik maa (ent mitte niivõrd valitseja usuliste veendumuste pärast vaid isiklikel põhjustel) protestantlik riik, kuid pärast Henry VIII surma jätkusid tegelikult tõsised usutülid (nt tema tütar Mary püüdis taastada katoliiklust)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maarjake01 Õppematerjali autor

Keltide aeg Inglismaal; Britannia Rooma provintsina; anglosakside aeg; viikingite rüüsteretked; normandlaste vallutused; Inglismaa kõrgkeskajal

keldid anglosaksid viikingid normandlased

Sarnased õppematerjalid

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

riigivalitsemises, kombestikus); liitis Venemaa Euroopaga; Katariina II (1762-1796): · valgustatud valitseja; eeskujuks Prantsusmaa; hariduse edendamine; armukesed; NB! mitte vene päritolu; Ülejäänud valitsejad olid kas üli leebed/liberaalsed või üli karmid/konservatiivsed; Venemaa laienes (Soome 1809 1917); Nikolaid ja Aleksandrid; 1867 müüdi Alaska; Tsaarivõim kestis kuni 1917. a; 7) Inglismaa Võõrvallutajad: · Inglismaa Rooma riigi koosseisus: 1. saj eKr kuni 5. saj pKr; Inglismaad ei õnnestunud romaniseerida; ristiusu levik; Hadrianuse müür; · anglosakside aeg: suure rahvasterändamise käigus läksid anglid ja saksid rajama oma riike Inglismaale; keltide kuningas Arthur sõdis germaani hõimude vastu; · viikingite aeg: 9. 11. sajand ründasid Inglismaa idarannikut; Taani ja Norra alad; · normandlaste aeg: 911. a viikingipealik Rollo sai Normandia; 1066. a Hastingsi

Ajalugu

doc

Kordamine 10.klassile

Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine. Viikingite retked Viikingite laevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid suured kilbid. Merel orienteeruti taevakehade järgi. Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja norralased) ja idateed(sõitsid rootslaste esiisad). Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud

Ajalugu

doc

Viikingid-ristisõjad

kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

· 911 Prantsuse kuningas läänistas viikingitele Põhja-Prantsusmaa- Normandia · 985 esimesed Islandilt lähtunud viikingite asundused Gröönimaal · 1000 Leif Eiriksson jõudis Põhja-Ameerika idarannikule · 1018-1035 Knut Suure riik (Taani, Norra, Inglismaa) · 12. Sajandi algul Rootsi ristiusustamine SVEA?? Viikingite retked- Jagunes idateeks ja lääneteeks Idatee- - Taanlaste, norralaste esivanemad - Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja

Ajalugu

doc

Keskaeg

Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid. Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse

Ajalugu

odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid