''Liha kasutamine erinevates köökides'' (0)

1 Hindamata

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Liha kasutamine erinevates köökides
Referaat
Jane Õigus
K-08b
Pärnu 2009
Liha kasutamine erinevates köökides
Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök.
Veiseliha enim levinud kasutusalad.
• Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks .
• Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljašiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega.
• Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljašiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimiseks, samuti ahjupraeks. Hinnatuim tagaosa lihas on sisetükk, üsna palju kasutatakse ka ristluutükki (eriti rostfiifi valmistamiseks). Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja väga napi rasvasisaldusega liha!
• Veise välisfilee sobib praadimiseks pihvidena, ka minutipihvidena. Väga tuntud on veise välis- või sisefileest tehtud piprapihv. Välsifileed sobib ka grillida, ribadena woki- ja pajarooga lisada, suure tükina barecue- või praeahjus küpsetada. Väga maitsvad on välisfileest fileerullid, fileetaskud ja täidetud fileelõigud (hästi klapib veiselihaga kokku pekisem sealiha , nt. peekonilõigud). Välisfilee peal olev kelme eemaldatakse – see ei sobi toidu valmistamiseks. Tükki iseloomustab puhas tailiha ja ilus lõikepind, ühtlane ning korrapärane välimus.
• Veise sisefilee on tõeliselt pehme ja väga kallis liha. Sellest saab teha parimaid roogi – piprapihve, chateaubriandi, fileemedaljoni, boeuf a-la tatari jne. Samuti sobib see täidetuna näiteks ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecueks.
Veise sisefilee on väga hinnatud puhas tailiha. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht.
• Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Veise ribide pealsest lihast, rinnalihast ja kubemelihast, mis rasvast ja tailihast läbi kasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle.
• Veise koot sobib samuti supi ja puljongi valmistamiseks. Veise koodilõikudest supp keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist
Vasika-, lamba-, küüliku – ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas .
Vasikaliha
Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad , keda on joodetud ainult Piimaga . Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas-heleroosa, rasv : valge-roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa -punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele). Nagu näha, sõltub vasika või veise vanusest ka rasva värvus. Vasika rasvakogumid on valkjasroosad, vanemate veiste rasv aga juba tumekollane.
Lambaliha
Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku maitsega. Hea ja kvaliteetne lambaliha on kõrges hinnas ning sellest saab valmistada väga atraktiivseid ja maitsvaid roogi.
Lambaliha maitse võib kardinaalselt erineda ja sõltub sellest, kas suutäieks on õrn ja hõrk talleliha või tuim, nn. kasukamaitseline vanaloom. Gurmaanid hindavad õrna ürdise maitsega lambaliha, seega mägedes ja mahlakatel niitudel kasvanud lammast .
Lambakasvatus ja lambaliha söömine ei ole Eestis veel kuigi levinud. Seda vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige šašlõki tooraineks on just nimelt lambaliha.
Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja Uus- Meremaa , kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga.
Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks . Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku.
Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga.
Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse – on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.
Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti – see on ka põhjus, miks neid roogi tuleb kuumalt serveerida ja nõud eelnevalt soojendada . Samuti ei ole hea lambaliha kõrvale juua külmi jooke .
Lambaliha selgelt äratuntav maitse ja lõhn on ühtedele meele järele, teistele jällegi vastukarva – sõltuvalt inimeste toitumisharjumustest. Lõhna eemaldamiseks võib leotada liha erinevates toiduvedelikes ja marinaadides. Tugev kõrvalmaik on sageli just vanemate lammaste lihal. Selle vähendamiseks võib maitsestada liha erinevate maitsetaimedega. Hästi sobivad Küüslauk, Köömned, Kadakamarjad jne. Liha saab samaaegselt ka pehmemaks, kui kasutada maitse andmiseks Marinaade. Selle toimel sidekoed osaliselt lagunevad, tänu millele muutub liha pehmemaks ja muredamaks. Niisugust liha pehmendamist nimetatakse ka laagerdamiseks, mis lambaliha puhul on äärmiselt tähtis.
Laagerdada saab ka ilma maitseaineteta. Selleks lastakse lihal mõned päevad enne küpsetamist ühtlasel ja kindlal temperatuuril (0…+2°C) seista.
Maitsestamata värske lambaliha laagerdumisaeg võib ulatuda mõnest päevast paari nädalani, kuid see on ikkagi lihatöötleja pärusmaa. Koduses külmkapis võib laagerdamine osutuda isegi ohtlikuks, kuna liha kipub kergelt riknema – üldjuhul pole võimalik tagada seal õiget ja ühtlast temperatuuri. Riskide vältimiseks tasub kinni pidada pakendil olevast säilitamisajast ja hoiutemperatuurist.
Värske talleliha on sedavõrd heade maitseomadustega, et suurt maitsestamist ega marineerimist ei vajagi. Seega peab olema maitseainete lisamisel ettevaatlik. Arvestama peab ka sellega, et liigne kuumtöötlemine muudab liha tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Oluline on valida õige küpsetusaeg.
Tuntuim lambalihast toit on Kebab , mis on Türgi ja Kaukaasia riikide rahvusroog. Valmistatakse marineeritud Lambalihast, Sibulast jm lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina).
Lamba rümp kaalub umbes 20–30 kg, seega on kõik lihased üsna väikesed, kuid samas kompaktsed. Rümp jaotatakse eri maades erinevalt, kuid kõige tavapärasemalt jaguneb see kaela- ja abatükiks (mis moodustavad esiosa), esiselja-, selja- ja küljetükiks (keskosa) ning tagaosaks (nn kintsutükk).
Lamba seljatükist saab välja lõigata mitmeid tuntud lihatükke: lambasadula, kondiga Karbonaadi, Karree, Välisfilee ja Sisefilee. Kokkuvõttes ongi seljatükk kõige väärtuslikum osa lambast, kuna kalleimad palad asuvad just seal.
Lambasadulaks nimetatakse lamba seljatüki lõikusid koos välis- ja sisefilee ning selgrooga. Täpsemalt, lambasadul koosneb kahest lõigust välisfileest, kahest lõigust sisefileest ning neid ühendavatest kontidest. Kuna lambasadula üks osa on kindlasti ka sisefilee, saab seda lõigata ainult niisugusest seljatüki osast, kus asub sisefilee, ning see on võimalik vaid juhul, kui rümp on terve. Põhjus on lihtne – kui saagida rümp pikkupidi pooleks, eraldatakse üksteisest ka kummagi poole välis- ja sisefileed.
Lambasadul sobib küpsetamiseks, hautamiseks , Grillimiseks ja praadimiseks. Kuna see hõlmab nii sise- kui ka välisfileed, on tegu tõeliselt pehme lihaga. Maitseomadused tõusevad veelgi, kui küpsetada liha koos kondiga. Seega on lambasadul väga hea valik mõnusa roa valmistamiseks!
Lamba sisefilee on võimalik seljatükist eemaldada nn rebimise teel.
Sisefilee on kõige pehmem ja õrnem lihas. Puhas tailiha, mida katab õhuke kelme.
Lamba sisefileed saab hästi toorküpsetada. Selleks tuleb panna liha koos maitseainetega kilekotti ning 12 tunniks külmikusse. Seejärel eemaldatakse lihalt liigne maitseainesegu ja tõstetakse ta Fooliumisse keeratuna sügavkülma. Kui liha on külmunud, lõigatakse õhukesed viilud, mis sobivad hästi RöstSaiaga söömiseks või niisama suupisteks. Lamba sisefileest võib valmistada ka muid maitsvaid roogi kas ahjus küpsetatuna, praetuna või grillituna.
Lamba välisfilee lõigatakse seljatükist ning see on alati ilma kondita. Kui välisfilee külge on jäetud seljahari, on tegemist juba kondiga karbonaadiga. Kui välisfilee küljes on ribikondid, nimetatakse seda aga Karreeks.
Välisfilee pealmist osa katab kelme, mis tasuks enne maitsestamist eemaldada. Kuna välisfilee on üsna kuiv, peab selle töötlemisel ja küpsetamisel olema ettevaatlik – teha ei tohi liigseid sisselõikeid, muidu jookseb lihamahl välja ja roog jääb veelgi kuivem .
Lamba välisfileest saab teha täidetud fileerulle . Väikeste ribadena sobib see paja - ja wokiroogadesse, lõikudena praadimiseks ning grillimiseks. Samuti on väga maitsev suutäis lamba välisfilee lõigud, paneeritud riivitud ParmesaniJuustus, Jahus ja Riivsaias.
Lamba karree saadakse seljatüki esimesest osast, kus ei ole sisefileed ja kus algavad ribikondid. Karree lahutamatu osa ongi just puhastatud ribikondid, mille küljest on eemaldatud ribidevaheline liha. Ühesõnaga – lamba karreeks nimetatakse välisfileed koos ribikondiga.
Lamba karree suure tükina sobib Barbecue ja tavalises praeahjus küpsetamiseks, lõikudena (nt ühe ribikondi kaupa) sobib grillimiseks ja praadimiseks. Lõigata tuleb ribide vahelt, kuid võib lõigata ka paksemad tükid, nii et portsjonisse jääb 2–3 konti. Sel juhul saab igale sööjale miniprae, mida näiteks ahjus küpsetada.
Lamba karreest võib valmistada veel ahvatleva ja nägusa kroonprae. Viimane kujutab endast lamba välisfileed koos lühikeste ribikontidega, mis on keeratud rõngakujuliselt kokku.
Lamba kondiga karbonaad on välisfilee koos seljaharjaga (st ilma ribikondi osata). Lihale võib peale jätta Rasvakihi. Kuigi rasva maitse pole eriti hea, on plussiks see, et nii tuleb roog eriti mahlakas ning lambale omase tugeva Aroomiga. Enne serveerimist saab rasvase osa pealt ära koorida.
Lamba karbonaadi võib grillida ja praadida. See sobib hästi ka üleküpsetatuna, st eelnevalt praetuna ja seejärel juustukattega ahjus küpsetatuna.
Lamba ribi paikneb küljetükis ja kujutab endast ribikonte koos ribidevahelise lihaga, mis on läbikasvanud ja mahlane. Üldjuhul jäetakse natuke liha ka ribikontide peale.
Lamba ribi sobib grillimiseks ja barbecueks, samuti Raguu valmistamiseks.
On võimalik ka ribid ükshaaval eraldada, sel juhul saab ilma kondita ribidepealse ja -vahelise liha, mis sobib hästi täidisega liharullide tegemiseks.
Lamba tagaosa rahvakeelseks nimetuseks on lambakints, mis hõlmab tervet lamba tagakintsu koos kondiga. Sealsed lihased moodustavad korrektse lihasgrupi ning sisaldavad vähe rasva. Kõige väärtuslikum ja pehmem on tagaosast sisetükk.
Üldjuhul ei eraldata tagaosa lihaseid üksteisest, vaid kasutatakse ühe suure kondita praetükina, mida pärast küpsetamist saab väiksemateks paladeks lõigata. Võib küpsetada ahjus ka terve tagakintsu koos kondiga või siis kondiga tagakintsu lõikudena (umbes 3–4 cm paksused). Kui panna ahju korraga terve tagakints, võiks selle pärast maitsestamist nööriga kinni siduda – st nööriga paari sentimeetriste vahedega üle tõmmata. Nii seisavad lihamahlad paremini lihastes ja praad on kompaktsem. Kui jätta külge ka tagakoot, võib koodiotsa mähkida hõbepaberisse (jääb nägusam). Eriti hea on kondiga tallekints, mis on kindlasti pehmem, õrnem ja puhtama maitsega kui lambakints. Tallekints on loomulikult ka väiksem, mis on samuti plussiks, kuna terve lambakints on ikkagi üsna suur ja nõuab arvukamat peoseltskonda.
Kondita lamba tagaosa lihastest saab teha Kebabiliha, Šašlõkki, lihavardaid, grill -liha (nt singilõikudena Marinaadis), Guljašši, Strooganovi, pajaroogi ja muud huvitavat. Samas võib neid täita ka täidisega – nii on tulemuseks suur täidetud tagakints, mille võiks nööriga kinni siduda, et see laiali ei valguks (tööstuslikult kasutatakse nn singivõrku).
Lamba tagaosast saab valmistada hiilgava roa, mis oskuslikult maitsestatuna tagab eriti aromaatse söögielamuse. Pärast küpsetamist võib praetüki määrida kokku vahukoore ja lambalihapuljongi seguga, mis lisab roale maitsekust ja mahlakust.
Lamba abatükk paikneb esiosas ning on konditustamiseks üks keerulisemaid tükke. Kui tagaosa lihased kujutavad endast korrektset lihasgruppi, siis kondita abatükk on ebakorrapärasem ja ka soonelisem. Samas sisaldab abatükk enam rasva, mis tagab mahlakuse.
Kõige sagedamini kasutatakse kondiga abatükki (umbes 3 cm paksuste lõikudena), mis sobib hautamiseks, küpsetamiseks, praadimiseks ja raguuks. Samuti võib kondiga või kondita abatükki grillida (nt šašlõkina). Šašlõkk ei pea alati olema kondita lihast – üsna edukalt annab seda teha ka suuremast kondiga lihalõigust ning küpsetada näiteks grillresti peal.
Kondita abatükist võib teha kebabi, guljašši, vormirooga või rulaadi. Kindlasti sobib kondita abatükk ka hakkliha valmistamiseks, kui liigne rasv eelnevalt eemaldada.
Lamba kaelatükk asub esiosas ning koosneb kaelakarbonaadist ja kaelakondist. Liha eraldamine kontidest on üsna keeruline tegevus. Samas on kondita kaelakarbonaad lambal küllalt väike ja seetõttu kasutatakse lamba kaela üldjuhul terve tükina, st mõlema rümbapoole kondiga kaelaosa ühes tükis, lõigatuna 2–3 cm viiludeks.
Lamba kaela koos kondiga on hea ahjus küpsetada ja hautada, samuti võib sellest teha raguusid. Marmorja mustriga läbikasvanud kondita kaelaliha (kaelakarbonaad) sobib praadimiseks, hautamiseks, ühepajatoitudeks ja vormiroogadeks.
Lamba koot (esi- ja tagakoot) on eriti populaarne just jõulude ajal. Sobib hästi keetmiseks, hautamiseks, ahjus küpsetamiseks, moorimiseks ja lõikudena praadimiseks.
Koodiliha on kapsahautise väärt koostisosa – näiteks käharpeakapsa või valge peakapsa hautise muudab lamba koot mõnusalt aromaatseks ja maitsvaks. Tagakoodil on rohkem liha kui esikoodil, lisaks on sellel vähem rasva. Toitude valmistamisel kasutatakse ilma koodiotsata esi- ja tagakooti.
Lambalihale on olemas spetsiaalseid maitseainesegusid ja vürstisoolasid. Kuna lamba- ja ka ulukilihal on omamoodi spetsiifiline lõhn ning maitse, siis leidub maitseaineid, mis sobivad mõlemale. Lambaliha (eriti talleliha) on hea ka vähese maitsestusega – veidi Soola, Pipart ja Küüslauku. Väga hästi sobib Marinaadi koostisesse Vein või Jogurt , kuhu võiks lisada värskeid ürte. Lisanüansse lambaliha maitsestamisel annavad Mesi , Rosmariin , Piparmünt, Tüümian, Salvei, Pune , Loorber, Basiilik , Till ja erinevad piprad. Eksootilise maitseelamuse saamiseks võib kasutada Ingverit, puuvilju, seesamiseemneid, pähkleid, mandleid ja muud põnevat. Hästi sobivad ka idamaise hõnguga Marinaadid. Küpsetatud lambalihaga sobib muuhulgas piparmündikaste ning piparmündi- ja punasesõstraželee. Kui lambaliha on pikitud või maitsestatud Küüslauk- u jaÜrdid- ga, võiks kastmena eelistada lihtsat praekastet, mis võib olla ka kergelt paksendatud.
Lambaliha heade omaduste hulka kuulub seegi, et see talub hästi sügavkülmutamist. Kui külmutatud liha õigel viisil aeglaselt üles sulatada (külmutuskapis), on maitse võrreldes värske lambalihaga väga vähe muutunud. Seega sobib maitsvate roogade valmistamiseks suurepäraselt ka külmutatud lambaliha.
Küülikuliha
On väherasvane, mistõttu on see hinnatud kaalujälgijate seas. Küülikul on väikesed peened kondid. Koduküülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuri ja maitsega. Jäneseliha (st. metsjäneseliha) on koduküülikulihaga üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem. Sobib hautamiseks, küpsetamiseks ja praadimiseks.
Uluki- ehk metsloomaliha
(põder, metskits , metssiga jne) on madala rasvasisaldusega ja veidike sitke, kuid huvitavaid maitsebukette pakkuv suutäis. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav maitse ja lõhn. Võrreldes koduloomalihaga on see tugevam ja sidekoerikkam. Kahjuks müüvad meil metsloomaliha väga vähesed kauplused. Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvuskonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja kalli toote.
Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki . Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks . Lõhna saab eemaldada liha leotamisega erinevates vedelikes (Piimas, Pett-is, kaljas jne), erilist maitset aga varjutada tugevatoimeliste maitsetaimede ja -ainetega ( Kadakas - käbid, Rosmariin, Münt, Estragon, Tüümian jne).
Ulukiliha sobib hästi neile, kes peavad lugu nn valgudieedist. Kahjuks müüvad meil metsloomaliha väga vähesed kauplused. Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvusringkonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja ka kalli toote!
Sealiha enim levinud kasutusalad.
• Sea kaelakarbonaad on parim tükiliha – mõnusalt mahlane! Kaelakarbonaad on olnud eestlaste jaoks alati eelistatuim kondita Grill-liha ja parim šašlõkitooraine. Samuti sobib see väga hästi ahjupraeks, hautamiseks, barbecueks ja praadimiseks. Kaelakarbonaad on enim müüdud tükiliha Eestis.
• Sea abatükk ilma kondita sobib šašlõkiks, guljašiks ja muuks kastmelihaks. Kondiga või kondita abatükk on hea valik ja küspetamiseks ahjupraena ja asendamatu supi sees. Abatüki lihased on ebakorrapärased ja üsna soonelised. Mõningase rasvasisaldusega liha soodsas hinnaklassis.
• Sea tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähklitükk, ristluutükk) on sobivaimad ahjupraeks kas kamaraga või ilma, kondiga või ilma. Parim suitsusingiks, guljašiks ja strogonoviks, sobib ka woki- ja pajaroaks ning šašlõkiks. Hinnatuim lihas tagaosast on sisetükk. Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihasgrupi. Ilusa lõikepinna ja napi rasvasisaldusega liha!
• Sea välisfilee sobib grillimiseks ja praadimiseks paneeritud liha, minutipihvide, liblikate ja lõikudena, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidisega fileerullid ja fileetaskud.
Seljatüki lõigud (s.t välisfilee kondi ja kamaraga) ning sea karree (s.t välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, ka grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus.
Töötlemisel peab olema eriti ettevaatlik: kuna välisfilee on üsna kuiv, on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla.
• Sea sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbecue-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ning ribadena wokiroogadesse panekuks. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis!
• Peekon – mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja –taskud erinevate täidistega. Peekonit koos ribikondi ja kamaraga võib küpsetada ahjus, grillida ja suitsutada. Ribid koos ribidevahelise lihaga on tõeliselt maitsev suutäis grillimiseks ja barbecueks, kuna just see liha on parima maitsega.
• Sea esikoot ja tagakoot sobivad hästi suitsutamiseks, keetmiseks, küpsetamiseks, grillimiseks, barbecueks, süldiks ja supiks. Samuti on väga levinud koot hapukapsaga.
Liha kasutatakse veel hiina köögis:
Liha ja alternatiivid
Liha on eelistatud, kuid maksumuse tõttu jääb tihtipeale eriliste sündmuste menüüsse. Sealiha, linnuliha , munad on soosikud; lambaliha ja kala kasutatakse neis regioonides, kus see on võimalik. Veiseliha süüakse harva, vasikaliha peaaegu üldse mitte. Linnuliha süüakse sümboolsuse pärast – isased linnud esindavad positiivset ja agressiivset Yang’i, pardid sümboliseerivad truudust ja õnne. Kala kasutus kasvab. Kuivatatud kala ja mereannid (eriti krevetid) on traditsioonilised soosikud ja saadaval igal pool.
Kala lõhn ja maitse on põlastusväärsed, seetõttu maskeeritakse seda osavalt marineerides kala väheses veinis või šerris koos värske viilutatud ingveri, küüslaugu ja talisibulaga. Delikatessideks on kuivatatud haiuimed, kuivatatud meduusid , väikesed kuivatatud krevetid, kuivatatud kammkarbid. Mune võidakse kasutada koos teiste toiduainetega pannkookides või omlettides; aurutatud mittemagusas keedukreemis, friteerimistaignates.
Munast valmistatakse nuudleid . Mune võib suitsutada, tees keeta. Sojauba ja saadused sellest on levinud. Pähklid on tähtsaks valguallikas - tavaliselt lisatakse toidule väikestes kogustes maitse ja tekstuuri andmiseks. Kasutatakse hõlmikpuu pähkleid – suppides ja hautatud toitudes; kreeka pähklit, mandleid, arahiisi ja kašu-pähkleid tavaliselt pruunistatakse ja praetakse enne tarbimist krõbedaks.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 12 allalaadimist

-Liha kasutamine erinevates köökides- #1

-Liha kasutamine erinevates köökides- #2

-Liha kasutamine erinevates köökides- #3

-Liha kasutamine erinevates köökides- #4

-Liha kasutamine erinevates köökides- #5

-Liha kasutamine erinevates köökides- #6

-Liha kasutamine erinevates köökides- #7

-Liha kasutamine erinevates köökides- #8

-Liha kasutamine erinevates köökides- #9

-Liha kasutamine erinevates köökides- #10

-Liha kasutamine erinevates köökides- #11

-Liha kasutamine erinevates köökides- #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

feil Õppematerjali autor

rferaat

liha keemia köök

Sarnased õppematerjalid

ppt

Liha ja liharoad

Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest:

Kokk

odt

Siga

Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse, küpseta kuumas õlis kuldpruuniks ning nõruta majapidamsipaberil liigsest õlist. Kui kogu liha on praetud, lase kaste uuesti keema. Pane juurde köögiviljad ja ananassikuubikud ning keeda 23 minutit, nii et viljad jäävad al dente. Lisa lihatükid ja veega segatud maisitärklis. Kuumuta segades, kuni kaste pakseneb. Serveeri rooga kohe koos keedetud või aurutatud riisiga. Kogus Koostis ja maitseained 500 g Sealiha(taine tükk) 4 spl Sojakastet 2 tk Paprikat 1 tk Porgandit 400 g Ananassikuubikuid(Konserv)

Loomakasvatus

doc

Liha ja lihatooted - referaat

SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha......................................................................................................

Toidukaubandus

doc

Toidukaubagrupp

Valgamaa Kutseõppekeskus KS14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp referaat Valga 2014 SISUKORD LK 3 ...Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid LK 4 ... Lihad ja lihatooted LK 5 ... Liha toiteväärtus LK 6 ... Subprodukt LK 7 ... Liha säilitamine LK 8- 12 ... Lihaliigid LK 13 ... Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele LK 14 ... Tooraine liikumise skeem LK 15 ... Nõuded toiduaine vedamisel 2 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid Suurköögid kasutavad oma igapäevatöös paljusid erinevaid toiduaineid. Kasutatavad toiduained

Köögi õpetus

docx

Eesti lammas

sevioti lihalambatõug. Mõlemad tõud tunnustati põllumajandusministeeriumi poolt 1958. aastal.Esimene Eesti Lammaste Tõuraamat (19311941) avaldati 1942. Tõuraamatus oli 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990. aastal taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, kes tegeleb lambakasvatuse arendndamisega Eestis. Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku maitsega. Hea ja kvaliteetne lambaliha on kõrges hinnas ning sellest saab valmistada väga atraktiivseid ja maitsvaid roogi.Lambaliha maitse võib kardinaalselt erineda ja sõltub sellest, kas suutäieks on õrn ja hõrk talleliha või tuim ja nn kasukamaitseline

Toitumisõpetus

pdf

Lamba tükeldamine

Teisest pooles steigid kondiga.Puusa luu steigid ja reiesteigid. Kont lõigatakse läbi käsisaega. Ülejäänud koodi võib jätta terveks või teha veel üks steik. Koodil võib eemaldada koodi kõige jämedama kondi. Siis eraldame lamba keskosa 8 lüliga. Sea keskosa saeme pikkupidi pooleks. Poolikust keskosast saame karree, kus ribi pikkus on 15-17 cm ning alles jääb ribiplaat. Puhastame karree seest ja väljast. Seejärel eemaldame ribide vahelise liha. Ribid tuleb saada võimalikult puhtaks. Karree küljest tuleb eemaldada ogajätke. Keskosast on võimalik lõigata keskosa steigid. Järgnevaks võtame ribi. Kontide eemaldamiseks on kaks võimalust kas noaga või kondinoaga. Kondinoa kasutamisel tuleb olla ettevaatlik et mitte kahjustada ribiliha. Ribilihalt eemaldada rinna ja kõhu kõhre osa. Kondita ribilihast saab teha rulaade või praade. Kondiga ribiplaadist saab teha klassikalise ribiplaadi. Järgnevalt võtame lamba esiosa.

Kategoriseerimata

docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

· Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus Diabeet on erinevatel põhjustel tekkiv energiavahetushäire. Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses.

Kokandus

doc

Kõlbulike tapasaaduste kulinaarne kasutamine

Maks Siseelunditest on maks kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini. Samas tuleb arvestada, et see on organ, kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid. Sestap võib maks sisaldada ka kahjulikke aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine. Samuti rikneb maks tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära

Kokandus

Rohkem sarnaseid