Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt
,,Kõlblik kuni" kuupäevani. Kasutamine: suupisted, kastmed, erinevate kuumtöötlusvõtetega road, vormitoidud, küpsetised Suurköökides kasutatakse liha ja lihatoodete kõrval ka subprodukte. SUBPRODUKT Kasutamine suurköögis Maks: Külmad ja kuumad suupisted, kastmed, hautatud ja praetud toidud, panni- ja veisemaks vasikamaks pajatoidud, vormitoidud, küpsetised seamaks broilerimaks pardi- ja hanemaks küülikumaks Neerud: seaneerud vasikaneerud lambaneerud Külmad ja kuumad suupisted, supid, kastmed,
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha..........................................................................
Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist lehekülg 200 Eestis kalad: Ahven, kilu, räim, angerjas, lõhe, lest. Kalapikkpoiss Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse praeahjus. Kalarullid-praetakse väheses rasvas või frititakse, küpsetatakse praeahjus. Kalatimbalid kalaterriinid Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine lehekülg 124-129 Koorega keedetud muna-valmistamiseks kasutatakse täiesti värskeid mune, vesi kuumutatakse keemiseni ja sellele lisatakse äädikas. 1 l vee kohta pannakse 25g 30% toiduäädikat. Muna lüüakse ettevaatlikult kulbi sisse lahti ja lastakse järsu liigutusega keeduvette, keedetakse 3-4 minutit. Äädikamaitse eemaldamiseks asetatakse kooreta keedetud munad vahukulbiga korraks külma vette. Soojad võileibade katteks,
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest
Puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soolaga, suhkruga ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaupa nahata pooled vastastikku fooliumisse või toidukilesse mähituna 24-72 tunniuks külmikusse vajutise alla seisma. Maitsestunud fileedest lõigatakse sabapoolsest osast alustades õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena või külmalaual. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Härjasilm Tervelt praetud muna mida praetakse väheses rasvas. Muna lüüakse lahti otse kuumale pannile ning praetakse ainult ühelt poolelt kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Pipart raputatakse ainult munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks
hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid. Kinoad keedetakse nagu riisi, kuid enne keetmist neid leotatakse kibeda maitse eemaldamiseks paar tundi külmas vees. Euroopas ja meilgi poes müüdavad pakendatud seemned on enamasti kibeainetest puhastatud. Kinoa seemneterad on üsna väikesed, 2–3 mm läbimõõduga. Seeme on läikiv ja selle värvus võib olla helekollane, roosa, oranž, punane, pruun või must. 3.7 Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. 3.8 Durumnisujahu Valmistatakse durumnisust, mille terad on klaasjalt läbipaistvad ning kõvemad kui tavalised nisuterad. Jahu on värvuselt kollasem kui traditsiooniline nisujahu. Durumjahu sisaldab väga vähe taignale sitkust andvat gluteeni, seetõttu sobib see hästi toorpasta
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas
Kõik kommentaarid