LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas
Haikala Süües hailiha võib seada end potentsiaalsesse ohtu, sest hailiha sisaldadab suurel määral elavhõbedat. See tulevneb sellest kus see hai elutseb ja mida ta sööb, üheks suuremaks teguriks on ülemaailmne saastumine. Liigne elavhõbeda ühe toidust saadav kogus võib põhjustada nägemise kaotamise või isegi surma. Veel sisaldab haikala liha veel teisi raskeid metalle tina ja kaadium. Elavhõbe asub kala rasvkoes.Elavhõbedda võib suuremates kogustes ollaajurakkudele toksiline, eriti ohtlik on see raseduse ajal lootele. Elavhõbeda ja teiste raskemetallide toksilist toimet suurendab suitsetamine. See kallis delikatess on austusväärne Hiinas sajandeid. Kasutatakse peamiselt sellist maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas
Liha KT · PSE-liha- toimub kiire pH langus. Liha happeline. Kahvatu, pehme , vesine · DFD-liha- pH langeb ainult paari kümnendiku võrra esimeste tundide jooksul pärast tapmist ja jääb sellele, suhteliselt kõrgele tasemele ning pH lõppväärtus on 6,5-- 6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva.
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub
LIHA LAAGERDAMIN E MILLEST RÄÄGIN? Laagerdamise olemus Laagerdamise meetodid (3 erinevat) Tooraine nõuded Tooraine parameetrid LAAGERDAMISE OLEMUS Laagerdamine on liharümba ja selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks ning teatud tingimustel Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha On hakatud ka sealiha kasutama KUIVMEETOD Kuivlaagerdamisega toimub: Niiskuse aurustumine, põhjustab tugevama maitse Proteolüüs, mille käigus naturaalsed ensüümid lõhuvad lihaste kiulise sidekoe ning liha pehmeneb
EKSOOTILINE LIHA SISSEJUHATUS Eksootilise liha Tarbimine Loomade ohustatus ja liha kahjulikkus Bushmeat crisis Jaanalinnuliha Känguruliha Lõviliha Alligaatoriliha EKSOOTILINE LIHA Pole üldises tarbimises väga levinud Eksootilisi loomi kütitakse nende liha ja kasuka pärast Paljud huvi pakkuvad liigid on väljasuremisele lähemale jõudmas Eksootiliste loomade hulka kuuluvad: Alligaator Krokodill Flamingo Gorilla Simpans Känguru Jaanalind Kasutatud materjal: Sebra jne. http://www.onegreenplanet.org/animalsandnature/why-you-should-never- eat-exotic-meat/ TARBIMINE Ameerikas on mitmeid eksootiliste loomade farme
Liha vasardamine. Miks? Et liha muutuks pehmemaks. Kuidas? Läbi kile taotakse vasaraga mõlemalt poolt. Liha vasardatakse selleks, et teha liharulle, snitsleid, kanafileed. Vasardatud liha võib paneerida. Kala ei vasardata. Kui kuum peab olema pann? 250-260 kraadi. Mis pidi lõigatakse lihakiud? Ristikiudu, 1cm laiused tükid. Kuidas asetatakse lihatükid pannile? Mitte eriti tihedalt. Kui kaua praetakse? Kuni pruunistumiseni. Kasuta liha, mis sisaldab vähe sidekudet. Liha hoia enne praadimist 1 tund toatemperatuuril. Peab olema võimalikult kuiv liha. Lihatükid ei tohi olla tihedalt. Maitseaineid võib panna ainult praetud pinnale. Teflonpann hakkab eritama vähkitekitavaid aineid, kui seda kuumutada 100 kraadini (või üle selle).
Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 Rasvu 9 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasve 179 20g 0g 11g 9% 40% 0% 16% 2. Ulukilihakonservid A. Hakitud liha zelees B. Hirveliha konserv Rannarootsi Hirveliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Hirveliha (60%), sealiha (25%), joogivesi, sibul, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 117 kcal Valke 18 g Rasvu 5 g Süsivesikuid 0 g Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasve 140 22g 0g 6g
Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast
Uurimustöö eemsmärgiks on välja uurida kõige suurema lihasisaldusega keeduvorst 7 erineva tootja poolt. Tootjateks valisin: Rakvere Lihakombinaat, Valla, Maks & Moorits, Rannarootsi, Saaremaa lihatööstus, Vastse-Kuuste ning Wõro. Lihasisalduse selgitamiseks võrdlesin erinevaid keeduvorste, jälgisin koostiseid ning tõin kõik joonistena välja. Olen kuulnud, et enamus keeduvorste tehakse väga väikese lihamassi põhjal. Mind hakkas huvitama, kui palju tegelikult vorstidesse liha pannakse. 5 3. RAKVERE LIHAKOMBINAAT 2008. aasta andmetel on Eesti nelja tuntuima brändi seas ära tunnustatud Rakvere Lihakombinaat, mille tootmis ettevõtte asub Rakveres. Pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Lisaks toodavad lihatooteid ka „Valla“ ning „Järlepa“ sarjas. Tervislikke tooteid võib leida „Kerge“ ning „Eesti Lihaveise“ märgiga varustatud toodete seast.
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40%
Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest:
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud..................................................................................................................
KVALITEEDI HINDAMINE Eve Hõrak LIHA JA LIHATOODETE KVALITEEDI HINDAMINE LIHA KVALITEEDINÄITAJAD • liha toiteväärtus (keemiline koostis), • organoleptilised (värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus) • tehnoloogilised (liha pH, veesiduvus) omadused • hügieeninäitajad ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD • Värvus • Maitse ja lõhn (fleiv) • Liha õrnus ja tuimsus VÄRVUS • Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. • Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik)
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha,
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha......................................................................................................
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab
vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portveini, madeirat 2. äädikat veini, marja- ja lauaäädikas, õlu 3. sidrunimahla ja teisi hapusid mahlu lisandiks konjakit, sojakastet, vürtsikastet Marinaadide maitsestamiseks kasutatakse: 1. kõiki pipraid, ka 2. nelki 3. kadakamarju maitsepipraid 4. ingverit 5. sibulat 6. porrusibulat 7
Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli piim, sellest saadud tooted ning liha, on hinnatud ning pühvlipidamine on saanud peaaegu, et ülemaailmseks nähtuseks. Peale vanade, traditsiooniliste paikade, on see levinud ka teistesse maailmajagudesse, kus pühvlikasvatus ei ole kunagi olnud traditsiooniks. Hoolimata pühvlite laialdasest pidamisest, ei ole paljud kursis nende loomade produktiivsusvõimekusest ega selle piiridest. Vesipühvel on aastaid moodustanud 10%
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet Referaat Tartu SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ERINEVAD TÕUD 2.1. Aberdiin-angus.................................................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee..................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe
kotlet kiline ud fritüüris ade lisandid Linnup Kõikide Terved - 200-400 Küps. Nagu raad kodulin linnud, g suuri dude täidetult v praade liha täitmata Hakkliharoad Lisandid: Keedetud või praetud kartulid, püreed, pudrud; keedetud ja hautatud köögiviljad; sõmerad pudrud; keedetud makaronitooted; praetud seened; praeleemed; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed; kuumad võid; marineeritud salatid; toorsalatid; Pooltoode Hakkmass Kuju, suurus, Kuumtöötlus Lisandid mass
ja Saaremaa lihatööstustega). · Östholm rõhutas, et Rimi lihasortimendi muudatus puudutab ainult sea- ja veiseliha toorliha, kõik muud toorlihad, st kana-, lamba- ja vasikaliha ja marinaadis sea-ja veiseliha ostetakse endiselt sisse Eesti tootjatelt. KONFLIKTI TUTVUSTUS · Ilmselt on Rimi otsuste puhul tegemist harjumatult agressiivse hinnakujundusega. · Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja "Meie eesmärk ei ole kindlasti Eesti liha tõrjuda. /.../ Samas need mahud, mida täna Eestis pakutakse, on suhteliselt väikesed. Näiteks veisekasvatus on Eestis väga marginaalne, Rimi ei pea Eesti liha kehvaks importliha kvaliteet olevat lihtsalt garanteeritult ühesugune " · Ettevõte tõi müügile oma kaubamärgi alt sea- ja veise toorliha. ASJAOSALISED HUVIGRUPID KONFLIKTI PROBLEEM · Eesti talunikud on endast väljas, osa tarbijatest on aga omaalgatuslikult Rimile boikoti kuulutanud.
Ettevõtte huvi on väljastada kvaliteetset ja ohutut toodangut. Selle üle teostab järelvalvet riik ja vastavad institutsioonid. 3. Kvaliteediahela põhimõtted ja toidu jälgitavus Ahela põhimõtted: –tapaloom peab vastama tapamaja poolt esitatavatele nõuetele: tervislik seisund, naha puhtus, toitumusaste jne; –tapamajast/külmhoonest väljasaadetav rümp peab vastama lihalõikuse kvaliteedinõuetele: temperatuur, pinna hügieeniline tase, töötlemise kvaliteet jne; –lõigatud liha kvaliteet peab olema kooskõlas kaupluse või lihatööstuse nõuetega; –müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele ELUSLOOMA KVALITEET – RÜMBA KVALITEET – LIHA KVALITEET – LIHASAADUSTE KVALITEET Jälgitavus - võimalus jälgida sellist toitu, sööta, toidulooma või -ainet, mis on mõeldud kasutamiseks toidus või söödas või mille puhul eeldatakse sellist kasutamist, kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.
tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Kanalihakonservid.......................................................................4 1.1Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g.....................................4 1.2Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g...................4 2.Ulukilihakonservid.......................................................................5 2.1 Frank Pott Hakitud liha želees...............................................5 2.2 Frank Pott Metssealiha konserv.............................................5 2.3 Frank Pott Põdraliha konserv.................................................6 2.4 Lisaks hirveliha.....................................................................6 3.Sealihakonservid.........................................................................6 3.1Frank pott vürtsisealiha.......................................................
Seega on Eestile tüüpilise toidu leidmisel olulised toidu sobivus tänapäeva tarbija toidulauale ja toiduaine kättesaadavus ning väliskülaliste vaatenurgast ka selle eripära. Liha igapäevane toit meie laual. Liha kui toiduaine on meie toidulaual toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Eestimaise sealiha kvaliteet on väga kõrge ning seakasvatusse investeeritakse meil järjest enam. Eestis müüdavast lihast ongi valdav enamus kodumaise päritoluga. Eelistame kodumaist liha eelkõige usaldusväärsuse, värskuse ja kõrge kvaliteedi tõttu
, , 11,5 , , . , , - 11,5 . , , , 1520 . . , , . , , . , , 1015 11,5 , , , . , , - 4060 . , , , , . , , , , , 1520 . . , , . , , . . , 3040 , , , . , , - 3040 . , , , . , , . , , , , , , . . , , , , , . , . , - 3040 . , , , , , . . , , , . 275 , 50 , 225 : 149 129 , 70 , 12 , 18 , 19 , - 15 . , , . , ( , ), 3040 . , , , , , . . , ( , ). . . , , , , . 180 °C 8085 °C , . , , , . . , , , . , , . , , . . , , , ...
............16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine....................................................................................................23 3.2 Liha koostis..............................................................................................................24 3.3 Liha kvaliteet..........................................................................................
Pähklitega kaetud seapraad (neljale) *4 seakarbonaadi või tagatükki *10ml/2spl sinepipulbrit *20ml/4spl pruuni suhkrut *15ml/1spl soolatud maapähkleid(hakitud) *5ml/1tl Worcestershire`i kastet *5ml/1tl veiniäädikat *2,5ml / ½ tl soola *5ml/1 tl sulatatud võid Grillige või praadige liha, kuni see on peaaegu küps. Segage kõik ülejäänud ained ja määrige lihalõikudele. Grillige ,kuni kate on kuldpruun. Teise võimalusena võite küpsetada liha ahjus 200c juures umbes 20 min ,kuni kate on kuldpruun .
Таллиннское училице обслуживания Мясо и мясные товары Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Sisukord 1.Mясо (Liha).................................................................................. 4 2.Мясные Товары (Lihasaadused).................................................4 3.Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha).............5 4.Мясо домашних млекопитающих(Koduloomad, imetajad):......5 4.4Конина(Hobuseliha): лошадь(hobune), зебра(sebra)...........8 4.5Козлятина (Kitseliha) –..........................................................9 4.7Бизон (Piison) –....................................................................10 5.Птицы (Linnud).........................................................................11 6.Вареных колбасных (Keeduvorstid)........................................15 7.Bетшина (Sink)................................................................
valmistada. Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu või kohupiima. Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais, riis, kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala ja mõõdukalt liha. Hästi sobib ka juust ja muna. Valgurikas on hapukoorega kartulisalat, kuhu lisatud muna ja juustu. Piim ja piimatooted sobivad mitmete ainevahetuse eripärade puhul. Lausa dieettoidu komponentidena soovitatakse neid mao- ja maksahaigetele. Kui on kalduvus neerukivide tekkeks, on piimatooted väärtusliku loomse valgu allikaks. *MINERAALAINED Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, kloori, magneesiumi.
Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse, küpseta kuumas õlis kuldpruuniks ning nõruta majapidamsipaberil liigsest õlist. Kui kogu liha on praetud, lase kaste uuesti keema. Pane juurde köögiviljad ja ananassikuubikud ning keeda 23 minutit, nii et viljad jäävad al dente. Lisa lihatükid ja veega segatud maisitärklis. Kuumuta segades, kuni kaste pakseneb. Serveeri rooga kohe koos keedetud või aurutatud riisiga. Kogus Koostis ja maitseained 500 g Sealiha(taine tükk) 4 spl Sojakastet 2 tk Paprikat 1 tk Porgandit 400 g Ananassikuubikuid(Konserv)
Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebau...
Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega
Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala
puudu jääma rauast ja ka mitmetest mineraalainetest. Aga söömine pole ka üksnes toitained, vaid ka uute oskuste omandamine. Laps õpib paksema toidu neelamist, ta õpib istuma, teiste hulgas sööma ja ja ise lusikat hoidma, mis samas on ka vajalikud sotsiaalsed oskused. Hea oleks alustada maitsega, mis hakkab tulevikus kuuluma lõunasöögi juurde. Mõtekas oleks harjutada last nendesamade köögiviljadega, mida ise kodus sööme. Suhteliselt kiirelt tuleb ka toiduvalikusse liha, sest liha on parim rauaallikas. Köögiviljatoidule lisandub lihamaitse väga loogiliselt ja nii ongi juba päris lõunasöök. Parim on muidugi punane liha aga sobib ka kanaliha ja maks. Päeva oleks soovitav alustada pudruga, kuna maks on öösel puhanud, siis vajab see uut energiat süsivesikute näol ning seda just puder pakubki. Putrudeks sobivad kõik tarbitavad teraviljad. Gluteeni sisaldavaid teravilju tuleks lapsele tutvustada alates 7 kuu vanuses.
Kontrolltöö nr. 3 A 1)Tõesta kolme väite põhjal,et kaamlid olid bebuiinidele asendamatud. Kaamlit kasutati sõidu-ja veoloomana,joodi piima ja söödi liha ja kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama
- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroogi ja iseloomusta neid?- Verikäkist lõigata masinaga õhukesed viilud. Viilud kuivatada ahjus +100 110C juures krõbedaks. Verikäkk ehk veritsipsid Mulgipuder- Pudru sisse võivad jääda kartulitükid. Serveeri koos praetudpekikuubikutega. Praerasva võib segada pudru hulka mulgikapsad- Valmistamine: kapsad ja liha panna keedunõusse , nende peale pestud kruubid. Valada veega üle ja hautada kaanega kaetult tasasel tule. Sült. l eib-hapendatud rukkileib, ühepajatoit. 7.Kohupiimatooted?- Kohupiimapontsikud,kohupiim, sõir,kohuke, kodujuust. 8. Makaronitooted, iseloomusta ja kus kasutatakse?- makarone,spagette,nuudlid ja nim ühise nimetusega pasta. Kuivatatud pastasi tuleb säilitada kuivas jahedas ja ilma kõrvalõhnateta hoiukohas, eemal maitseainetest. Toorpastasid tuleb hoida külmikus, keedetud
(pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. · Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. · Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. · Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks.
TOIDUAINETE KONSERVEERIMINE Konserveerimine- eriliste abinõudega toiduaine kaitsmine. Konserviks tegemine- teatud ajaks seisma panemine. Jahutamine- toiduainete jahutamine külmumistemperatuurini ;erinevatel toiduainetel erinev, +2°C kuni +4°C. Külmutamine- toiduainete jahutamine alla külmumistemperatuuri, -18°C kuni -45°C. Näited: Liha -0,6°C kuni -1,2°C; piim -0,5°C ; kala -0,6°C kuni -2,0°C. Külmutamisel ei ole vaja lisada konservante, sest madalal temperatuuril mikroobide elutegevus peatub.Mida kiiremini ja madalamalt toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad toiteväärtus ja maitseomadused. Ei tohi külmutada majoneesi jt valke sisaldavaid toiduaineid ( munavalge muutub vedelaks). Külmutatakse puu- ja köögivilju, seeni, liha, kala, valmistoitu. Konserveerimine kõrgetel temperatuuridel.
Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happeleelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniinangiotensiinaldosterooni süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub
Veisetõud Jaan Parts Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajand...
Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
