Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Palju infot I maailmasõja kohta. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks?
  • Kesta lõpmatuseni?
  • Miks ja millal loodi Rahvasteliit mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?
  • Millised olid I maailmasõja üldised tulemused?
  • Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused?
  • Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?
  • Miks millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim?
  • Milliste endise Vene impeeriumi osade baasil tekkis NSV Liit?
  • Kes oli J Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus?
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.
  • Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit ?
    Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril . Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest.
    Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass -Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. ( Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale)
    Venemaa- suurearvuline armee , kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad .
  • Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?
    1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil . 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid:
    Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva.
    Prantsusmaa sõjaplaan: Passiivne kaitsestrateegia, piirkindluste süsteem, kuid Belgia piir kindlustamata.
    Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed (6 milj), tungida peale pikal rindel.
    Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi.
    Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad.
  • Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres ’i, Verduni, Somme’i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne ’i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks?
    Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914). Belgia hea vastupanu päästis Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. 1914 Saksa vägede peatamine Marne jõel. Algas positsioonisõda. 1915 aprill Ypres lahing- kasutati mürkgaasi esimest korda(Saksamaa Inglismaa vastu). Verduni lahing- 1916 veebruar- sakslased ründasid prantslasi, sakslased jäid suuremate kaotuste kandjateks. Somme lahing- Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonides läbi murda, ei õnnestunud, inglased võtsid kasutusele tankid ning siis õnnestus läbi murda. Jüüti lahing- 1916 sügis- merelahing sakslaste ja inglaste vahel- saksamaa suutis läbi murda, kuid jäi passiivseks.
    Compiegne vaherahu : 11 november 1918 Saksamaa jaoks olid tingimused rasked. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus.
  • Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu?
    Sõjategevus idarindel: 1914 Venemaa pealetung Ida- Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Tannenbergi lahingus Vene vägede ränk lüüasaamine. Manööversõda pikal rindel, taganemised. Kaotati Poola. Venemaa, serbia, Rumeenia , Kreeka.
    Bresti rahuleping : 3. Märts 1918. Loovutati sakslastele ala, kus elasid venelased .
  • Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted.
    Otsustajad: Wilson (USA), Clemenceau (Prantsusmaa) ja Lloyd George(Inglismaa). Rahutingimused: reparatsioonide maksmine, maade kärpimine võitjatele, kaotajate sõjavägede piiramine, kaotajatel ei või olla relvaliike(lennuvägi, allveelaevad), Saksamaa ja Austria ei võinud ühineda, kolooniatest loobumine.
  • Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut? Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid ?
    Elsass-Lotringi tagastamine Prantsusmaale. Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks. Taanile Scleshvigi põhjaosa, Poolale osa Ida-Preisimaast. Sileesia Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Poola sai väljapääsu merele.
    Saksamaal ei võinud olla lennuväge ega allveelaevu, pidi loovutama sõjavarustuse liitlastele, kohustusliku sõjaväeteenistuse keelamine, automaatrelvade tootmise keelustamine, laevastiku laevade piirarv. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. (raha, toiduaine, tooraine ).
  • Miks ja millal loodi Rahvasteliit , mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?
    1920 loodi Rahvasteliit, idee tuli Wilsonilt. Eesmärgiks riikide vahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine.
  • Millised olid I maailmasõja üldised tulemused? Kuidas mõjutas see erinevate riikide positsiooni (materiaalsed ja inimkaotused , riigikorra muutus, territooriumi suurenemine/vähenemine)
    Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde kolooniaid, jäi hiigelvõlgadesse, kaotas kaubalaevasid, tunnistas Iirimaa iseseisvust ja 30 a naised said valimisõiguse.
    Prantsusmaa tugevnas positsiooni, kompensatsioonid aitasid sõjast toibuda, suured võlad, hirm Saksamaa ees.
    Saksamaa tekkis ebastabiilne vabariik, Hohenzollenite võim varises kokku. Kaotas tähtsamad maavaraleiukohad, andis ära kõik kolooniad , rahvas sunniti elama võõrastele aladele . Sõjaliselt kaitsetu.
    Kesk-Euroopa killustus väikesteks riikideks, Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele.
    Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel.
    Venemaal mässasid enamlased , Euroopa kartis .
    USA tugevnes , ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu.
  • Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel, miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?
    Sõjalised põhjused- sõjaväsimus, kaotati palju sõdureid sõjas, rahutused sõjaväes.
    Majanduslikud põhjused- kaos , puudus tööjõud ja tooraine, toidupuudus, nälg, transpordikriis.
    Sõjavägi astus ülestõusnute poolele.
    Positiivsed muudatused: palju reforme, mis muutsid olukorda paremaks; trükivabadus, sõnavabadus, Venemaa kuulutamine vabariigiks.
    Ajutine valitsus tahtis kehtestada demokraatiat, kuid see ei õnnestunud.
  • Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses. Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Mida kujutas endast sõjakommunismi poliitika? Milliste endise Vene impeeriumi osade baasil tekkis NSV Liit? Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused? Paiks õnnestus enamlastel kodusõda võita?
    Esimene katse võimule tulla enamlastel oli 1917. suvel, kuid Ajutine Valitsus surus selle maha. Enamlased kasutasid võimalust, et Ajutine Valitsus langeb. Lenin tahtis haarata võimu Petrogradi ümbritsevates linnades ning 25. oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma võimu alla.
    Muudatused: võeti kasutusele üheparteisüsteem.
    KODUSÕDA: Venemaal tekkisid „valged“ valitsused (Asutava Kogu liikmed). Antant võttis enda kätte Venemaa sadamad; Antanti sekkumine elavndas „valgete“ tegevust. Saksamaa toetas enamlasi ja enamlased pidid asuma vastupealetungile, vallutati Siber. Enamlased kuulutasid välja punase terrori, eesotsas Leniniga. Sõjakommunism- kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest.
    NSV LIIT: Ukraine, Valgevene, Taga- Kaukaasia (sotsialistlikud vabariigid).
  • Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus? Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Miks loobus Stalin NEPi- poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? Mis oli GULAG , kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus?
    Lenin suri ja ohjad haaras enda kätte peasekretäri kohal olnud Jossif Stalin.
    GULAG- NSV liidu Siseasjade Rahvakomisarriaadi Laagride peavalitsus
    1882Kolmikliidu teke ( Austri -Ungari, Saksamaa, Itaalia)
    1893 – Antanti teke (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa)
    1904 – Inglismaa liitus Antantiga (enne Venemaa-Prantsusmaa)
    1907 – Briti-Vene leping (Afganistaan Briti mõjusfääri; Pärsia jagamine)
    1908 – Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Austria-Ungari annekteerib Bosnia -Hertsogeviina
    1912- 13 – Balkani sõda
    28 juuni 1914 – Serbia terrorist mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi
    28 juuli 1914 – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja
    1916 – Somme lahing (Inglismaa võttis kasutusele tankid)
    1917 – USA astub sõtta Antanti poolele
    3 märts 1918 – Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel
    1918 – Marne lahing
    11 november 1918 – Compiegne rahuleping Prantsusmaal. Sõja lõpp.
    Wilson – USA president , idealist
    Clemenceau – Prantsusmaa esindaja Versailles’ rahukonverentsil
    Lloyd George – Inglismaa esindaja Pariisi rahukonverentsil
    Nikolai II – Vene keiser , loobus troonist veebruari revolutsiooni tagajärjel
    Wilhelm II – Saksamaa keiser alates 1888
    Petain – Prantsusmaa sõjaväelane, riigipea 40-44
    1917 oktoober – enamlased said Venemaal võimule
    1918-20 – Nõukogude okupatsioon
    1921 – kommunistide vastane ülestõus Kroonlinnas
    1922 – NSV liidu loomine
    1924 – Lenini surm
    1928
    1929 – Trotski saadeti Nõukogude liidust välja
    1931 -32 –
    1937 terror , mõrvati punaarmee juhtkond
    Lenin – Venemaa blosevite juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija; Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht
    Trotski – Vene blosevistlik revolutsionäär
    Stalin – Nõukogude Liidu diktaaror
  • Palju infot I maailmasõja kohta #1 Palju infot I maailmasõja kohta #2 Palju infot I maailmasõja kohta #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Grete L Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    1-maailmasõda ja Venemaa
    7
    doc

    1. maailmasõda ja Venemaa

    KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas

    Ajalugu
    Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel-
    4
    doc

    Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

    KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi.

    Ajalugu
    I maailmasõda-Venemaa ja Eesti
    14
    doc

    I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

    KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid.  Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas.  Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2

    Ajalugu
    I Maailmasõda
    6
    pdf

    I Maailmasõda

    riigi loomist. See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdasid omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani poolsaart on nimetatud ka püssirohutünniks - riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. I Maailmasõja ajend: 28. Juunil 1914 tapeti serblasest natsionalistide poolt Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest

    Ajalugu
    Lähiajalugu I
    8
    doc

    Lähiajalugu I

    8-12 miljonit hukkus. Lev Trotski muutis sõjaväe paremaks. Sõjakommunism: kaotati palgad, majandus riigi kontrolli all, toiduainete jagamine tsentraliseeritud korras. 1918. loodavad enamlased, et Euroopa on revolutsiooni lävel. Bresti rahulepingust öeldi lahti. Valgete seis oleks old parem, kui nad oleks abi palunud kelleltki, aga nad ei tahtnud seda teha. Enamlased võitsid kodusõja. (lõpp 1922) Poola-Vene sõda ­ 1920. Poola võit. Maailma kahe maailmasõja vahel. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa hakkas oma sõjatehnikat ikkagi arendama Vene sõjatehaseid kasutades. Saksamaal hüperinflatsioon. Komintern. Maailma kommunistlikud parteid. Tahtsid ülemaailmset sotsialistlikku proteraalste revolutsiooni. Riigipöördekatsed. 1. depts. 1924. ka Eestis. 1922. tulid fasistid Itaalias võimule, Mussolini. Saksa kommunistid ­ spartakistid Locarno konverents ­ 1925

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed
    8
    doc

    Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

    1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? (kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit.

    Ajalugu
    Kordamisküsimused-I maailmasõda-Venemaa ja Eesti-1-doc
    8
    doc

    Kordamisküsimused-I maailmasõda-Venemaa ja Eesti-1-doc

    Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele

    11.klassi ajalugu
    I maailmasõda-Venemaa ja Eesti
    16
    doc

    I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

    KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun