Uued riigid- eesti, läti, leedu, soome, poola, iirimaa Lagunesid- austria-ungari, venemaa Miks saksamaa toetas enamlasi- lootsid, et enamlased lammutavad venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Seetõttu lasi saksamaa leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi venemaale sõita ning toetada neid hiljem ulatuslikult rahaga Pariisi rahukonverentsi tulemused- lükati tagasi am presidendi laiahaardeline rahuplaan, kaotanud riikide esindajad kutsuti pariisi alles rahulepingutele allakirjutamiseks. Saksamaa pidi loovutama mõned alad belgiale, taanile, leedule, poolale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Relvastuse täienemine- arenes lennuvägi (lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega), kasutusele võeti tankid Mille poolest erines positsiooni sõda manöövrist-positsioonisõda - kaevikusõda;
Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted. 1.Vene-Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu, taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan, kas Venemaa täidab? Mida rikub?). 7. – 15. august 2008. Lõuna-Osseetia, Abhaasia jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2.Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus? kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3
Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918.a noverbris puhkes Saksamal revolutsioon (rahulolematus+lootusetu sõjaline olukord) · Saksamaal kuulutati välja Weimari vabariik · 11.11.1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja Pariisi rahukonverents: · Avati 18. 01.1919 · Osales 27 riiki · Lükati tagasi USA presidendi Woodrow Wilsoni 08.01.1918 esitatud rahuplaan ja keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Antandi ja Saksamaa vaheline rahulepe e Versailles'i rahuleping kirjutati alla 28.06.1919 · Saksamaa kandis ränki kaotusi (loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi, pidi vähendama sõjaväge, keelatud oli kehtestada sõjaväteenistuskohustust, ei tohtinud omada allveelaevu jne) · Rahvasteliidu põhikiri=kõikide maailma riikide ühisorganisatsioon agressorite
Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid. Võitjate ja kaotajate rahulolematuse põhjused Versailles'i süsteemiga: Rahulepingus leidus palju ebaõiglast, mis põhjustas pingeid. Esiteks, saksamaa tundis, et teda on ülekohtuselt sõjasüüdlaseks tembeldatud, teda karistati liiga
vaid neli tingimust. Sellest hoolimata olid sakslased sunnitud lepingule alla kirjutama. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis (mis jätkus, nagu juba teada, ka peale lepingule alla kirjutamist ja saksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus). Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale tegelikult palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel nad arvatavasti ei suutnud just eriti adekvaatselt mõelda. Tegelikult ei pidanud Saksamaa rahulepingust kinni- juba 1921. aastal sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu (hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I
19.09.1918 alustas Bulgaaria Prant ja Ingl rahuläbirääkimisi. Türgi oli samuti jõudnud kokkuvarisemise ääreni. 1918 okt asus rahu otsima ka A-U, kuid sinna kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel. Austria kapituleerus 3.11.1918. Sõja lõpp: 11.11.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS. 15 Pariisi rahukonverents: 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, lükati tagasi Wilsoni rahuplaan ning keskenduti Prants ja Ingl huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kõige tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versaille'i rahuleping. Versaille'i rahu tingimused: Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lothringi ning mõned alad sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lisaks pidi Saksa vähendama oma sõjaväge 100,000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu,
Juulis 1918 toimus teine Marne'I lahing, kus sakslaste edasitung peatati. Augustis 1918 Amies'I lahinguga õnnestus Pr. Sakslastest puhastada. 19) Keskriikide sõjast väljaastumine. Sept. 1918. pöördusid sõjaväelased keisri poole palvega alustada läbirääkimisi Sept. 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria Okt. 1918 sõlmis vaherahu Türgi Nov. 1918 kapituleerus A-U 20) Versailles' rahukonverents: aeg, osalenud riigid, valitsenud õhkkond, tulemused 18.01.1919 algas, Wilsoni rahuplaan lükati tagasi. Rahuleping arvestas peamiselt Prantsusmaa ja UK huve. Rahulepingule kirjutati alla 28.06. 1919 -sõjasüü Saksamaa Elsass-Lotringi loovutamine Pr. Kaotas kolooniad ja 1/8 põlistest aladest Sõjaväe suurus Reini jõe piirkond demilitariseeritud piirkond Reparatsioonimaksed 21) Rahvasteliidu ülesanded. Ei laseks riikide vahelisi tülisid lahendada ning suudaks taltsutada agressoreid. 22) I maailmasõja tagajärjed.
Rahvakomissaaride Nõukogu, liidriks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet, rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. 8)Pariisi rahukonverents Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan. Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele. 9)Versailles' rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis. 10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms. Rahulepingu säteted: Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir(100 000 sõdurit ja 4000 ohvitseri). Keelustati kindralstaap. Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja
· 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev" · Saksa sõdurite võitlusvaim murtud · Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama Compiegne'i vaherahu · Saksamaa pidi viima väed välja okupeeritud Elsass-Lotringist ja Reinimaalt · Üle andma oma laevastiku, mis uputas ennast · Hakkas kehtima relvarahu Pariisi rahukonverents · Võttis osa 27 Saksamaa vastu sõdinud riiki · Lükati tagasi Wilsoni rahuplaan · Keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huvidele Versailles'i rahuleping · 28. novembril 1919 · Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist · Vähenati sõjaväge 100 000 · Ei tohtinud olla sõjaväekohustust · Ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu ja tanke · Pidi maksma reparatsioone · Reini jõe tsoon kuulutati demilitariseeritud tsooniks Rahvasteliit- kõikide maailmariikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid
06.1919, Versailles 2. Austria-10.09.1919, Saint-Germain 3. Bulgaaria-27.11.1919, Neuilly 4. Ungari-05.06.1920, Trianon 5. Türgi-10.12.1920, Sevres Rahulepingu tingimused. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu. Versailles`rahulepingu põhisisu: · Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku) Prantsusmaale läks Elsass-Lotringi piirkond.Tsehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne
enamlastele meelepärased, pärast Saksamaa äkkilist rünnakut nõustusid enamlased tingimustega ja loovutasid Saksamaale maa-ala, kus elas ligi ¼ Venemaa rahvaarvust Sõja lõpp 6. aprill 1917 USA liitub I maailmasõjaga Antanti poolel: · Sakslased olid alustanud USA vastu allveesõda · Sõjategevust alustas Saksamaale sõja kuulutamisega · President W.Wilsoni esialgene rahuplaan ,,14 punkti" Saksa pealetung läänerindel ja lääneliitlaste vastupealetung: · 21. märts 1918 Somme'i all algas sakslaste pealetung, mis oli sakslastele edukas · Juuli keskpaigaks olid sakslased tunginud 60 km kaugusele Pariisist, kust linna alustati suurtükkidega pommitama · Rünnakus kaotas Saksamaa 20% oma algsest koosseisust, kaotusele aitas kaasa inglaste vankumatu vaprus, halb toitlustus ja ,,hispaania gripp"
novembril. Saksamaa kuulutati vabariigiks. Weimari vabariik. 11. novembril kirjutas 1918 aastal kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist.Pidi üle andma liitlastele oma sõjavarustuse, allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Pariisi rahukonverents 18. jaan 1919. Kõik ,,võitjariigid" seal, lükati tagasi Ameerika presidendi Wilsoni rahuplaan, keskenduti prantsusmaa ja inglismaa huvidele, kaotajad kutsuti vaid alla kirjutama. Samuti tehti seal Rahvasteliidu põhikiri. Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Versaille'i rahuleping peeglisaalis 28. juunil 1919. Saksamaa loovutas sõjas saavutatu valdused, Tsehhoslovakkia, Leedu ja Poola, 1/8 territooriumist. Sõjaväe vähendamine, keelati
Resolutsiooni täitmiseks konkreetseid otsuseid vastu ei võeta. 4. juunist hakatakse kuut turvaala Bosnias kaitsma sõjaliste vahenditega. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustab saata sinna sinikiivrid. 30. juulil jõudsid vaenupooled Genfis esialgse kokkuleppeni Bosnia ja Hertsegoviina vabariikide liidu loomiseks, liit oleks koosnenud kolmest riigist ja kolmest rahvusest. Septembris jõuti järjekordse eelkokkuleppeni. Ent ka see ettepanek lükati tagasi, seekord moslemite poolt. Rahuplaan nurjus. Kõigest hoolimata on lõhe poolte vahel väike. Moslemid tahavad serblastelt vaid kolm protsenti maad juurde ning väljapääsu Aadria merele. 1994 9. veebruaril esitas NATO Bosnia serblastele ultimaatumi, nõudes, et need kümne päeva jooksul oma raskerelvad Sarajevo ümbruskonnast mägedest ära viiksid. Vastasel juhul lubati serblaste positsioone pommitada. Märtsis kirjutasid Bosnia valitsuse juhid ja Bosnias elavate horvaatide juhid alla USA
Tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik). · Riikides, kus oli mindud sõtta tohutu natsionalistliku vaimustusega, oldi nüüd vastamisi tohutu sõjatüdimuse ja kõigi väärtuste allakäiguga. Majanduslik kaos. Hüperinflatsioon. · Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga (18.juuni 1919). Seati sisse Versailles' süsteem. Euroopa pärast Esimest Maailmasõda Woodrow Wilsoni rahuplaan (14 punkti) Kõne 8. jaanuaril 1918 USA Kongressis. · Lõpetada saladiplomaatia. · 2. Kindlustada meresõidu vabadus. · 3. Kindlustada vaba kauplemine riikide vahel. · 4. Relvastuse järkjärguline vähendamine. · 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · 6. Vägede väljatoomine Venemaa aladelt. Venemaale vaba otsustusõigus enda saatuse üle. · 7. Belgia suveräänsuse tingimusteta taastamine. · 8
annaabi.ee 
