Vana-Kreeka ajaloo perioodid ning nende iseloomustus Kreeta-Mükeene 2000-1100 aastat eKr 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguses sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr
ainult riigimõisades ja kuninglikes ametikülades. Mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist. Rajati uued külad ja talud ülesharitud soode kohale. Valgustuse ajal pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Selle alal ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid õpetaja elukutset veel ei tunnustatud ja ei jätkunud raha õpetajate palga jaoks sellepärast lükati õpetaja ülesanded külarätsepa või isegi karjuse peale. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng. Arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning, et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Samas olid näiteks Aristotelese ideed ja teooria valgustusajastu inimeste mõtteviisile põhjapanevaks aluseks. Valgustuse ajal sõjategevus vähenes, sest sellel ajal sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli
Vene teose analüüs 1Autor:. Ivan Turgenev. 2.Pealkiri:"Eelõhtul". 3. Esmakordselt ilmus 1860.aastal. 4.Zanriks on romaan, täpsemalt lühiromaan. 5.Meetodiks on realism. 6.Raamatu idee seisneb sellesm et tõelist armastust kahe inimese vahel ei takista ka surm, kuid kui isegi üks armastajatest peaks surema, siis teine elab ka n-ö tema eest. 7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8.Tähtsamad kõrvategelased:Andrei Pertovitsh Bersenev-kohmakas isiksus, kes on armunud Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9
Mis toimus raudse eesriide taga? II maailmasõja tagajärjel jagunesid riigid laias laastus kaheks. Ühel pool oli USA ning demokraatlikud lääneriigid, teisele poole jäid aga sotsialistlikud riigid nii Kesk- kui Ida-Euroopast, samuti ka Aasiast, kes olid NSV Liidu koosseisus. Teisiti öeldes jagunesid riigid ühelt poolt NSV Liidu, Varssavi pakti sõltlasteks ning teiselt poolt NATO sõltlasriikideks. Raudne eesriie oli üks külma sõja saavutustest, see oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest 1934-1990 aastatel erinevate abinõudega, mille hulka kuulusid näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, tsensuur ning salapolitseiline kontroll. Eesti oli üks riikidest, kes jäi raudse eesriide mõjusfääri. Tähtsamaiks infokanaliks kujunes lääne meedia, kõige levinumaks peeti raadiot, mida kuulati üle Eesti. Hiljem, 1960ndate lõpus, sai Eesti põh...
puuviljade, toiduainete ja lilledega Mitmeid aastaid maalis ta Hispaania kuningakoja liikmeid ja tuttavaid Aastal 1629 maalis ta ka oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa ,,Joodikud" Looming Pärast Itaalias käiku loobus Velazques teravast modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise poole, mis kõige viimse võimaluseni lihtsustab Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks maalil "Vulcanuse sepikojas" Looming Aastatel 1634-35 lõi ta ajaloolise maali ,,Piigid", millel on kujutatud episoodi sõjast Madalmaade vastu Looming Velazquezi suurim meistriteos on ,,Õuedaamid" Tema mõju 17.sajandi hispaania kunstile polnud kuigi suur Kasutatud materjalid http://et.wikipedia
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust.
Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Parthenoni tempel on kaunistatud reljeefidega. Reljeefid kujutasid lugusid kreeka müütidest. Seda peetakse VanaKreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani.
Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest. Levinud värvid olid must, pruun ja ookerkollane. Sellest asjast pärinevad Lascaux koopamaalid ja Willendorfi Venus. Mesopotaamia arhitektuur ja kultuur Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal
aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku.
Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber- riikidega olid paremad. Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun- oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorra-
20-aastane. Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik.Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki . Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rändamise Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30 a eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud.
külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Parthenoni tempel on kaunistatud reljeefidega. Reljeefid kujutasid lugusid kreeka müütidest. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani.
Teose peategelased otsivad elus kohta ringi rännates, oma elu joovad nad põhimõtteliselt maha, sest nad ei näe enam mõtet, miks millegi nimel vaeva näha. Elavadki vaid üks päev korraga ega mõtle kaugemale ette. Liiguvad ringi peamiselt küll oma sõpruskonnaga, kuid vahel tekib tunne nagu nad ei teakski enam, mis on sõprus või armastus, sest oma tundeid ei näidata või suhtutakse kõike külmalt. Usun, et seda sellepärast, et kardetakse haiget saada. Teose tähtsamaiks sündmuseks on härjavõitlus, kus matadorid riskivad oma eluga ning tänaval saavad paljud inimesed surma, kui härjad nad oma jalge alla talluvad. Matadoride ja härja võitlust on võrreldud sõjaga: matador mängib härjaga, möödudes tema lähedalt, õrritades teda, ise teades, et lõpp võib olla lähedal,samamoodi nagu sõjaajal mehedki seda tundsid. Raamatutegelased jälgisid härjavõitlust huviga, ehk samastasid mõned neist ennast parasjagu olukorraga.
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid
(Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ 9. Mitmeid kordi kuulutatud Eesti NSV rahva – ja teeneliseks kirjanikuks. 10. Siim Kallase sugulane 11. Suri 1989, maetud Raadi kalmistule • VARASEM LOOMING – Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. 1. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", 2
Kuulsad viiulimeistrid. Varaseim viiulimeister oli Casparo Bertolotti (1540-1609.a), keda tuntakse rohkem Casparo da Salõ järgi. Ta sündis Itaalias Salõ's Garda järve ääres. Viiulimeistrina tegutses ta Brescias. Seal ta asutas ka viiulitemeistrite kooli. Teda peetakse ka koos Gasparo Duiffopruggar'iga esimesteks meistriteks, kes valmistasid tänasele viiulile väga sarnaseid instrumente. Kuigi "uued" pillid ei olnud muusikute hulgas esialgu eriti nõutud, leidsid da Salò pillid ometigi tee ka välismaale. Da Salõ kuulsaim ja andekaim õpilane oli Giovanni Paolo Maggini(1580-1640). Ta elas ja tegutses samuti Brescias , aga tal ei olnud endal õpilasi. Siiski jäi ta Brescia kooli tähtsamaiks esindajaks, kuna tal konkurente ka seal ei olnud ning teised jäid temast ikka tahapoole. Ta andis viiuli väikesele puukerele näiliselt tühiste täiendustega imepärase kõla. Samal ajal kerkis esile uus viiulimei...
ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (19041989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
1690 avati ülikool taas Tartus, kuid kuna linna seisund polnud kiita, koliti 1699 Pärnu. Pärnus austati haridust Tallinnast palju rohkem ja ülikooli tulevik tundus helge. Kahjuks pidi Pärnu 1710 vene vägede ees kapituleeruma ja ülikooli varad viidi Rootsi, professorid ja üliõpilased pagesid või olid surnud katku. Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli rukkileib, tähtsamaiks leivakõrvaseks soolasilk. Ka erinevad jahupudrud olid hinnatavad. Igapäevase kalja kõrvale pruugiti ohtrasti omavalmistatud õlut ja viina. Kuna viina põletamine sai XVII saj suure hoo sisse, siis selle turustamiseks hakati ehitama kõrtse, mis talupoegade seas väga populaarseks said. Seal jagati külauudiseid, sõlmiti lepinguid, mängiti pilli. Tubakas ei olnud veel eriti levinud. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu, millesse koondus kogu pere. Valgust andsid ahjusuu
tegelikult on ning mida me saaks selle abil oma riigis ära teha? Järgnevalt annangi ülevaate metsa erinevatest funkisoonidest ja tähtsusest. Mets kui selline ei tohiks olla eestlaste jaoks kõigest puhkekoht ega ka küte, tänu millele talvel majad soojad on. Metsal on tegelikult mitmeid erinevaid funkisoone näiteks majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja samas ka kultuuriline. Majanduslikult on mets suur tuluallikas. Puidusektorit võib pidada üheks Eesti tähtsamaiks majandusharuks, kuna juba tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku. Riigikogu poolt heakskiidetud metsanduse arengukavas aastani 2010 on märgitud, et sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis tööhõive kindlustaja, eriti maa piirkondades. Paljudes maakohtades on metsandus peamine kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele on odav ja
Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas" Prado muuseum, Madriid Vaatamata sellele, et ametikohuse täitmine kuningakojas Velazquezilt palju aega ja energiat röövisid, on viimased üheksa aastat tema elus äärmiselt produktiivsed Nüüd loob kunstnik mõned mütoloogilised pildid,
Ameerika Euroopale võlgu, siis pärast oli olukord täiesti vastupidine, kuna USA toetas Antanti majanduslikult, saates neile toiduaineid, sõjavarustust ning muud eluks vajalikku. Sõjaväge saadeti aga minimaalselt. Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning
Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni ...
Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos
Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maailmas said tähtsamateks riikideks Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Muusika õppimine oli Vana-Kreekas kohustuslik kuni 30. eluaastani. Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA. KESKAJA MUUSIKA Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid
Kuidas on leiutised muutnud maailma? Aja möödudes on tehnoloogia ning tehnika muutunud ja arenenud meeletult. Inimesed eelmise sajandi alguses poleks ealeski osanud unistadagi praegusel ajal meile iseenesest mõistetavatena asjadest nagu näiteks mobiiltelefonidest, sülearvutitest ning uhketest autodest. Tänapäeval toimub areng edasi ning usun, et umbes saja aasta pärast leiavad inimesed, et 21.sajandi tehnika on väga algeline ning nad ei suudaks oma elu ette kujutadagi nii nagu meie praegu seda elame. Minevikus on leiutatud meile tänaseks väga palju olulisi esemeid. Näiteks üheks maailma tähtsamaiks leiutiseks peetakse telefoni. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. 1875. aastal, Alexander Graham Bell leiutas esimese telefoni, mis reaalselt edastas inimese häält. Tänapäeval oleks üsna võimatu ilma telefonita elada. Tänu sellele saa...
Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Gio rg io de Chiric o Tänava melanhoolia ja G. Apollinaire'i portree. müsteerium. Prohvet S alvado r Dali (1904-1989) Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja
Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken.
seadusi ja riigi sunniaparaati. Igal inimesel on õigus vabadusele, elule ja omandi kaitsele. Sul on õigus vabadusele, kui pole sooritanud midagi kriminaalset, mis on karistatav vanglakaristusega ja ka sooritanud midagi seadusevastast. Riigis pole täieliku kaitset inimese omandi ja tema elu üle. Riik aga kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma seaduste raames, jagab raha, määrab õigused ja kohustused. Tähtsamaiks ülesandeks on see, et riik peab soodustama ka üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis. Õigluse edenemist selles suhtes, et ei kehtestataks astmelist tulumaksi, vaid jagakasid võrdseks või võtaksid üldse ära. Üldine heaolu on samamoodi, aga ainult selles suhtes, et ei antaks rikastele rohkem ja vaestele vähem, vaid kõigile võrdselt. Riigi ülesandeks on ka osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke.
silmapaistvamaks avalduseks on Toomkiriku, Niguliste ja Pühavaimu kiriku ning raekoja uued tornikiivrid. Linna välisilmet mõjutasid ka uudsed muldkindlustused- bastionid. Luterlikku kultuuripinda iseloomustas ka tugev rõhuasetus rahvaharidusele, mis jõudis eestlastenigi. Rootsi aeg mõjutas Eestit ja eeskätt eestlaste elu väga suurel määral. Suurimateks mõjutuseteks, millel on omad mõjud ka tänasel päeval, loen luteri usku ning hariduse endendamist. Samas tolle aja suhtes arvan tähtsamaiks talupoegade pärisorjuse seadustamist, sest see mõjutas eelkõige nende igapäevast elu kõige rohkem.
Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka vahenduskaubandusel - kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi näiteks vilja ning sealt saadud karusnähku ja vaja viidi Lääne- ja Põhja- Euroopa turule. Kaubavahetus oli vägagi tulus seda tõendavad maase peidetud hõbemündid
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
· dionüüsiad pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas 2. Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismiperiood. Iga perioodi lühiiseloomustus, tähtsamad sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene o u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr o lossid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud o relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa
· 1919. aastal, 15aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. · Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. · Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. · Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. · Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. · Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. · 1920ndate lõpus pöördub Dali sürrealismi juurde. · 1931 Valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. · 1933 on tema esimene näitus New Yorgis S. Dali looming: · barokselt ülespuhutud, · eksalteeritud, · pungil vihjetest ja alltekstidest,
Ühiskonna KT kokkuvõte vms . · Germaani ehk saksa õigussüsteem - mõjutatud Rooma õiguse poolt, omased on mitmesugused keerukad & aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks, tähtsamaiks osaks on Saksa tsiviiseadustik. · Anglosaksi ehk inglise õigussüsteem - kohus võib ise õigust luua, koodeksite puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus, Rooma õiguse vähene mõju, kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel. · Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad,
Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Rooma ajaloolane Plinius kirjutab, et 4.saj alguses eKr korraldati kahe maalikunstniku, Zeuxise ja Parrhasiose vahel võistlus, et selgitada välja, kes suudab illusionistlikumalt maalida. Zeuxise maalitud viinamarju olevat linnud lennanud nokkima. Vastuseks olevat Parrhasios maalinud aga eesriide, mida inimesed olevat tahtnud kõrvale lükata lootuses, et eesriide taga on pilt. 4.sajandi II poole kuulsaim kunstnik oli APELLES. Tema tähtsamaiks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Hiljem töötas ta Aleksandr Suure õukonnas ja maalis ka valitseja portreid. Ühtki Apellese teost pole tänapäevani säilinud, kuid üht tema kaasaegse kuntsniku PHILOXENOSE teost tunneme Vesuuvi tuhka mattunud Pom...ejist leitud mosaiikkoopia järgi. See kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võtmas Pärsia kuningat Da...eiost. See ei ole enam mütoloogia, vaid reaalse ajaloosündmuse kujutis
Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust
Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul. Kommunaalpoliitika tulemused avalduvad vaid pikemate ajaväldete järele, mil siis on võimalik hinnata ka senist poliitikat, taotletud sihtjooni ja leida kriteeriumi tuleviku tegevuskava põhijoonte äramääramiseks. Esimene Tallinna linnavolikogu, kus olid enamus eestlased astus kokku 26 aastat tagasi 5 jaanuaril. Jättes kõrvale selle sündmuse hinnangu rahvuslikult, siis võib piirduda vaid selle vaatlemisega kommunaalpoliitiliselt seisukohalt. Võib tunnustada, et saavutatud võit ja sellest äraoleneva töö tulemuste tähtsus kommunaalpoliitilisest seisukohast on võrdne ja vääriline rahvuslikule tähtsusele.Sellle võiduga pandi alus uuele edumeelsele ja töövõimelisele linnavalitsusele, loodi eeldus otstarbekohasele kogukonna objektiivsete huvide kaitseks ja linna, kui terviku, heakäekäigu tõstimiseks. Selle ajajärgu jooksul oli koondatud nii palju ülitähtsaid poliitilisi, ra...
võib märgata, et üks või teine mees on vanemahüvitisega kodus lapse eest hoolitsemas. Võrdne vastutus kodus loob võrdsema olukorra ka tööturul, mis aitab kinni püüda Eesti jaoks nii ebamugavalt libedat palgalõhet. Kõik algab suhtumisest ja väärtushinnangutest. Oleme positiivsete muutuste teel, et Eesti oleks koht, kus peredel ja lastel oleks hea elada. Pere on meie selgroog, nii inimesena kui riigina. Ja selgroo eest tuleb hoolt kanda, et see jaksaks meid hoida. Haridus Eesti tähtsamaiks edasiviivaks jõuks on haritud elanikkond. Selleks, et hariduselu areneks tuleb Eesti hariduspoliitikas läbi viia olulisi muudatusi. Meie eesmärgid on: • Muuta haridus igale noorele kättesaadavaks. • Muuta õpetaja töökoht tähtsamaks ja lasta neil vabakäelisemalt oma tahte järgi kujundada oma õpetatava aine õppekava. • Tutvustada juba lasteaias ja algkoolis erinevaid tegevusalu ja hobisid, et lastel kujuneks juba noorena välja oma hobid.
rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6
Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion, vaade lõunast Karüatiidide koda Panathenaikoni staadion Panathenaikoni staadion oli vanaajal ehitatud staadion Ateenas. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Parthenoni põhiplaan Parthenon Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega
läbikäimine. Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks. Puudusid preestrid e. inimesed, kes olid vahendajaks inimeste ja jumala vahel. Kreeka kunsti võib jagada kolme perioodi: A r h a i l i n e e. vana aeg- 600-480 e.m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ümbritsetud igast küljest tiheda sammastereaga. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Seda kasutati peale templite veel ühiskondlikel hoonetel ja elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sambakapiteelide järgi. Kreeka arhitektuur jälgis kindlaid proportsioone,
kasutada näiteks sügavapõhjalise koostöö strateegiat partnership vormis. Ostmisel ja müügil kasutatakse sageli kõrvuti mitmeid erinevaid strateegiaid, sõltuvalt näiteks toodete ja komponentide ainulaadsusest, patentidest, tarnijate ja klientide omadustest, eripärast ja vajadustest ning toodete ja komponentide üldisest saadavusest. Sõnal "ahel" võib olla logistikas mitmeid erinevaid tähendusi. Keskseks ja tähtsamaiks seejuures hankimisest, tootmisest ja jaotusest koosnev vertikaalne ahel, mis kujutab endast erinevates faasides lisaväärtust loovate osalejate süsteemi. Osapoolte vahelist koostööd sellises ahelas nimetatakse sageli vertikaalseks integratsiooniks. Enamlevinud väärtusahela mudeliks on nn. Üldine ehk segamudel, mille puhul toimivad üheaegselt nii koguv kui ka hajutav väärtusahela osa. Viimasel ajal on ettevõtetes hakatud enam mõistma, et tihe koostöö tarnijate ja klientidega loob
uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud
lahendusena nägi ta vaid kättemaksu inimesele, kes oli selle kõige aluseks - oma isale, kes oli tema arust kõige ebaõnnestunum olend inimkonna ajaloos üldse. Sarnaselt Frankile, kirjutab W. Shakespeare "Hamletis" noorest kuningapojast Hamletist, kes oli ülla südame ja lahke loomuga, poisi siirast armastusest hukatud isa vastu ning kinnisideest tema mõrvarit tappa. Hamletil oli kindlasti olemas enda kolm kilpkonna, millest tähtsamaiks ta pidas armastust- armastust isa ja sõprade vastu. Sõbrad tähendasid Hamletile palju. Hamlet, kes oli kõrgest kuninglikust soost, sõbrustas talle madalamas seisuses olevate rüütlitega ning oli nendega väga lähedastes suhetes, hoolimata sellest, kas see oli tema seisuses olevale noormehele sünnis või mitte. Nagu Frankile, nii oli ka Hamletile tähtis kättemaks. Nimelt oli tema elu suurimaks ülesandeks
Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuviljade, toiduainete ja lilledega. Mitmeid aastaid maalis ta Hispaania kuningakoja liikmeid ja tuttavaid. Aastal 1629 maalis ta ka oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa ,,Joodikud". Pärast Itaalias käiku loobus Velazques teravast modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise poole, mis kõige viimse võimaluseni lihtsustab.Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks maalil "Vulcanuse sepikojas". Aastatel 1634-35 lõi ta ajaloolise maali ,,Piigid", millel on kujutatud episoodi sõjast Madalmaade vastu. See on ühtlasi ka suurim maal temalt. 1650. aastal Itaalias käigu ajal, maalib oma ühe parimaist maalidest paavst ,,Innocentius X portree." Velazquezi suurimad meistriteosed on ,,Õuedaamid" ja ,,Ketrajad". Teoste võlu peitub
Ka kooliharidus sisaldas muusikaõpetust. Kuigi renessanss sai alguse Itaalias, on muusikaline renessanss seotud pigem madalmaadega. 15.saj kui hertsogriik lagunes, sõitsid ka muusikud mööda Euroopat uuesti laiali, levitades uut tekkinud helikeelt. • Renessanssajastu periodiseering Vararenessanss(14.saj) – Peamiselt Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal oli populaarne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik ilmalik seltskonnamuusika, tähtsamaiks lauluvormiks kujunes madrigal. Kõrgrenessanss(15.saj) – Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Muusikale on iseloomulik: uus kõlaideaal, meloodia (tundeline, loomulik liigendus), muusika oli rohkem tekstiga seotud, helilooja loob kõik hääled korraga. Hilisrenessanss(16.saj) – Tekkis palju ilmaliku laulu eritüüpe. Kuulsamad heliloojad olid Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina. Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16.saj peetakse inglise muusika kuldajaks.
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad)
kirjanikke ja õpetlasi. Museioni kõrvale rajati ka raamatukogu, kus hoiti kogu kreeka kirjasõna, kirjutati käsikirju ümber, tehti filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muude teadustöödega. Teistek tähtsateks teadus- ja kultuurikeskusteks olid ka Pergamon ja Ateena. Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille teemadeks olid armastus, perekonnaelu ja olustikulisus. Tragöödia puhul piirduti aga klassikaga. Esile tõusis luule, mille tähtsamaiks keskuseks oli Aleksandria, millest tuleb ka hellenistliku poeesia nimetus Aleksandria luule. hellenistlikud poeedid üritasid kõik oma teadmised rakendada luulesse. Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
