Kululiidri strateegia referaat (0)

Kululiidri strateegia

Kulueelise allikad

Mastaabisääst

• Toodangu maht ja spetsialiseeritud masinad : suure tootmistasemega ettevõtte on võimeline soetada ja kasutada spetsialiseeritud tootmise vahendid, mida ei saa lubada väikeettevõtte.
  
• Toodangu maht ja materiaalse põhivara kulu: suur tootmismaht võib lubada ettevõtel ehitada suuremad tootmisoperatsioonid. Suuremahuline ettevõtte suudab ehitada väiksema ühiku omahinnaga tootmisoperatsiooni ja seega vähendada keskmised tootmiskulusid.
  
• Toodangu maht ja töötajate spetsialiseerumine : suured tootmismahud on seotud ka kõrge töötajate spetsialiseerumisetasemega.
  
• Toodangu maht ja üldised kulud: ettevõtte suure tootmismahuga võib jagada oma üldised kulud ( raamatupidamine , kontroll, R&D, ...) suurema tootearvuga.
  

Ebaökonoomsus

• Füüsilised piirangud efektiivsele suurusele: on olemas füüsilised piirangud mõnede tootmisprotsesside suurustele.
  
• Juhtimisalased negatiivsed tagajärjed: kuna ettevõtte kasvab suuruses, tal tihti suureneb keerukus , ja juhtide võimalus kontrollida ja opereeruda muutub piiratuks
  
• Töötaja motivatsioon : ebaökonoomsuse kolmas allikas sõltub firma suuruse ja töötajate spetsialiseerumise ja töötajate motiveerituse suhest. Üheks suurte koguste tootrmise eeliseks et see lubab töötajatel olla spetsialiseeritud väiksemates ja kitsamates tootmisülesannetes. Kuid uuringud vihjavad, et need tööde tüübid võivad olla demotiveeritavad töötajate jaoks ja võivad mõjutada tootlikust ja kvaliteedi. Lahendused on ka kogenud: osalemisskeemid, kvaliteedi ringid jne. Kuigi traditsiooniliselt peetakse raha inimesi kõige enam motiveerivaks teguriks , ei pruugi see olla alati nii, rahaliste stiimulite mõjumiseks peab töötaja tunnetama vahetut seost tegevuse tulemuse ja saadava rahalise tasu vahel. Tulemuspalga maksmine pole võimalik iga ametikoha puhul. See on õigustatud olukordades , kus on võimalik mõõta püstitatud konkreetsete eesmärkide täitmist.
  
• Vahemaa turgude ja tarnijateni: ebaökonoomsuse allikaks võib olla kaugus suure tootmisüksuse ja koha, kus toodet müüakse või tähtis toormaterjal ostetakse, vahel ehk suured transpordikulud .
  

Kogemuskurv

Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele

Mastaabisäästult sõltumatud tehnoloogilised eelised

Poliitilised valikud

• Kui hinnakonkureerimine konkurentide vahel on domineeriv kokurentsijõud
  
• Kui tööstuse toode on standard, samasugune toode on kergesti kättesaadav erinevatelt müüjatelt
  
• Kui pole palju viisi toode diferentseerimise saavutamiseks, mis omavad tähtsust ostjale
  
• Kui suurem osa ostjatest kasutab toodet samasuguselt ja nendel on peaaegu samasugune vajadus / nõudmised
  
• Kui ostjad on väga hinnatundlikud ja on kalduvus osta parima hinnaga
  
• Kui ostjad on suured ja nendel on suur mõju läbirääkimistel
  

• Firma-kululiider on tugevamas olukorras, et panna turuhinna väiksema piiri põhimõte)
  
• Odava tootja strateegia võimaldab ligimeelitavaid kaitsemehhanisme konkurentsijõudude vastu: konkurendid, ostjad, tarnijad , potentsiaalsed sisenejad, asendused.
  

Kulujuhtimine ja Viie Konkurentsijõu Mudel

• Konkurentide arv, nende suurus ja mitmekesisus – konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega konkurentide arvu suurenedes.
  
• Nõudluse muutumine – nõudluse kasv leevendab konkurentsi.
  
• Väljumisbarjäärid – konkurentsitase ei lange, kui kõrged väljumisbarjäärid takistavad ettevõtte minekut teisele tegevusalale isegi siis, kui tööstusharul tervikuna ei lähe hästi.
  
• Ettevõtete rahulolu oma kohaga – konkurentsipositsioon ei muutu, kui keegi turuosalistest ei asu aktiivselt endale eeliseid looma.
  
• Püsikulude suurus – suured püsikulud suurendavad konkurentsi, sundides ettevõtteid rohkem koormama tootmisvõimsusi, et jaotada püsikulud suurema arvu toodete vahel.
  
• Kliendi kulud hankija vahetamiseks – mida väiksemad kulud klientide ülelöömiseks, seda suurem konkurents .
  
• Oluliste ettevõtete sisenemine turule – konkurents kasvab, kui ettevõtted väljastpoolt tegevusharu või välisriikidest omandavad mõne ettevõtte ja alustavad hästi rahastatud samme oma turupositsiooni tugevdamiseks.
  

• Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised) – uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimsuste ülejäägi.
  
• Oskusteabe kaitstus – turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui ei ole patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi.
  
• Kogemuskurvi efekt – väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest.
  
• Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus – turgu valitsevate kaubamärkide ja klientide lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele.
  
• Ümberlülituskulud – uuele tootele üleminek peab tarbijale korvama kulud toote vahetamiseks.
  
• Kapitalivajadus turule sisenemiseks – mida suurem on kapitalivajadus, seda vähem on turule soovijaid.
  
• Suurusest olenematu mahajäämus kuludes – juba tegutsevatel ettevõtetel võib olla tagatud juurdepääs odavamale toormele, varasematel aastatel väiksemate kuludega rajatud tootmisbaas, väga soodne asukoht jne.
  
• Juurdepääs turunduskanalitele – kaubanduses ei pruugi hulgimüüjad olla huvitatud tundmatust kaubast , mistõttu tuleb juurdepääsuks turustuskanalitele osta riiulikoht.
  
• Õiguslikud piirangud – turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba , minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata.
  
• Oluliste ressursside piiratus – kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele.
  

• Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri.
  
• Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid.
  
• Mida madalam on asenduskaupade hind, seda parem peab olema nende kvaliteet ja muud omadused.
  
• Mida väiksemad on ümberlülituskulud, seda tugevam on konkurentsijõud.
  

• Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis.
  
• Ettevõtted ei ole tarnijatele olulised kliendid, mistõttu on vähenenud valmidus alandada hindu või parandada kvaliteeti.
  
• Tarnijate tooted on nii unikaalsed , et haruettevõttel on kulukas tarnijat vahetada.
  
• Haruettevõttel puudub võimalus osta mõni tarnija, et tagada endale vajalikud tarned iseseisvalt;
  
• Tarnijatel on võimalik edasimüüjaid üles ostes siseneda turule.
  
• Tarnivas harus on vähe suuri ettevõtteid ja nende arv ei sõltu üksikutest suurostjatest.
  

• Tarniv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured.
  
• Ostjate ostud moodustavad tarnijate tegevusharust enamiku.
  
• Ostjate ümberlülitumine konkureerivatele toodetele on võimalik ja see on odav.
  
• Ostjatel on võimalus tarnijaid üles osta ja nii ise vajalik toota.
  
• Haru hanked moodustavad suure osa ostjate tegevuskuludest, mis motiveerib neid odavamate tarnete leidmisele.
  

• Mudel sobib kõigile ettevõtetele.
  
• Analüüs on otstarbekas koostada enne strateegia või ekspordiplaani koostamist. Eriti tähtis on analüüs teha enne uude tegevusharru või eksporditurule sisenemist.
  

• erinevate huvigruppide mõjujõud – valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ;
  
• täiendavate kaupade valmistajate mõjujõud – teevad tooteid, mida tarbitakse koos vaadeldava haru ettevõtete toodetega.
  

Konkurentsieelis tänu kulude juhtimisele

• ostjad eriti ei väärtusta lai valikut;
  
• ostjad on hinnatundlikud;
  
• konkurendid ei saa kohe madalate hindadega kohandada .
  

• puuduvad tarbijate eelistuste muutused ja tehnooloogia ja välistegurite hinnad/kulud;
  
• madalate kulude saavutamiseks ette võetud tegevused on haruldased ja kallid imiteerida.
  

• Tõenäolised haruldase kulueelise allikad: kogemuskurv, diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele, tehnoloogiline tarkvara
  
• Vähem tõenäolised haruldase kulueelise allikad: mastaabisääst, ebaökonoomsus, tehnoloogiline riistvara, poliitilised valikud.
  

• Eriti siis, kui kindel kulueelise allikas on haruldane, selleks, et olla püsiv kulueelis jäljendada võib olla kallis. Dubleerimine ja asendamine on jäljendamise vormid.
  
• Odav dubleerimine on võimalik: mastaabisääst, ebaökonoomsus
  
• Dubleerimine võib olla kallis: kogemuskurv, tehnoloogiline riistvara, poliitilised valikud
  
• Dubleerimine on tavaliselt kallis: diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele, tehnoloogiline tarkvara
  

Püsiva kulueelise korraldamine

• Firmadel on üldiselt vähe kihte oma aruandluse struktuuris. Töötajate arv on nendes firmades väike. Need firmad vertikaalselt ei ole liitunud paljude ärifunktsioonidega. Enamik äriliste otsustest on „delegeeri üksuse juhile“, kellel on täielik kasumi ja kahjumi vastutus oma tegevuste eest.
  
• Püsiv kapitali investeerimine ja ligipääs kapitalile
  
• Protsessi inseneerimisoskused
  
• Toode on loodud lihtsaks tootmiseks
  
• Tihedad kulude kontrollimise süsteemised: sagedased ja üksikasjalikud kontrollimise aruanded ja hoolikas tööjõu, toormaterjalide, varude, jaotamise ja teiste kulude järelevalve . Kontrollisüsteemidega pannakse valitud organisatsiooni struktuur toimima . Strateegilise kontrollisüsteemi funktsiooniks on varustada juhte infoga , mis võimaldab neil kontrollida strateegiate elluviimist ning langetada vajalikke otsuseid.
  
• Kulu vähendamise hüvitis ja stiimulid , mis põhinevad konkreetsete kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisele ja kvaliteedi suurendamisele või säilitamisele.
  
• Kululiidri filosoofia
  

• Tehnoloogiline areng teeb investeeringud ja uurimised nulliks
  
• Uutel töötajatel on vähe teadmisi firma kuludest
  
• Võimatus ettenäha võimalike toote või turumuutusi
  
• Kulude inflatsioon
  

KOKKUVÕTE

ALLIKAD