Ettevõtlus kordamisküsimused (0)
1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“
• Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad
neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on
• Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega
• Sisemine ettevõtlus on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt
ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja
innovatsiooni ning tasustamis- ja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva
väljakujunenud organisatsiooni tegevusse
• Siseettevõtjad on üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine
suurema organisatsiooni sees (siseettevõtjaks on suurema organisatsiooni töötaja,
kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne.
loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reegleid)
2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́i järgi
• Palgatööd asendav ettevõte (ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase
sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana)
• Elustiili ettevõte (ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud
elustiili ja teenida sellega)
• Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte (ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja
teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on
jooksvalt kasutada)
3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks,
väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
• Mikroettevõtted (0-9 töötajat), 92%
• Väikeettevõtted (10-49 töötajat), 7%
• Keskettevõtted (50-249 töötajat), 0.8%
• Suurettevõtted (250+ töötajat), 0.2%
4. Ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives
5. Väikeettevõtete osakaalu tõusu põhjustanud tegurid
• Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus
• Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange)
• Turu segmenteerimine, väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase
• Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus
• Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse
• Muutuvad reeglid tööturul
• Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng (sageli on uue tehnoloogia pioneerid
väikeettevõtted; uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad
töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms.; langenud
püsivkulud; tootlikkuse tõus)
6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks
• Sõltumatus, iseenda peremeheks olemine
• Huvitavad tööülesanded
• Ärivõimaluste realiseerimine
• Paremad sissetuleku võimalused
• Vabadus valida töökohta ja tööaega
• Huvitavate töökohtade puudumine tööturul
• Perekonnaliikmed/sõbrad on ettevõtjad
• Soodne majanduslik kliima ettevõtete loomiseks
• Endale töökoha loomine
7. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada
ettevõtjaks
Sattumine teelahkmele
• Töökoha kaotus
• Õppeasutuse lõpetamine
• Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
• Elukohavahetus
• Isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste
suurekskasvamine jne.)
• Suured muutused piirkonna majanduselus
Soov
• Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
• Läbitud õppeasutused
• Perekond
• Sõbrad ja tuttavad
• Eeskujud
Võimalus
• Üldinemajandusolukord, majanduspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteem
• Algkapitali ja teiste vajalike ressursside olemasolu või kättesaadavus
• Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu
• Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega
8. Äriidee mõiste ja komponendid, hea äriidee omadused
Äriidee on idee, mille abil selle autor ja/või elluviija võib saada tulu
Äriidee võtmekomponendid:
Kes on tarbijateks?
Mida neile pakutakse?
Kuidas tegutsetakse?
Keda nähakse ettevõtte
toodete potentsiaalsete
tarbijatena?
Milliseid tooteid ja teenuseid
pakutakse, milliseid tarbijate
vajadusi rahuldatakse ja
probleeme lahendatakse,
millised hüved pakutavate
Milline on ettevõtte
toimimise eripära?
Kuidas ja miks just nii
turgu
segmenteeritakse?
Kes on sihtgrupiks?
Milles on antud
sihtgrupi spetsiifika?
Milline on sihtgrupi
võimalik
muutumine/laienemine
tulevikus?
Kas on oodata tarbijate
vajaduste muutumist
edaspidi?
toodete ja teenustega tarbijate
jaoks kaasnevad?
Milles seisneb toodete eripära
ja konkurentsieelis?
Kas põhitootele lisanduvad
mingid täiendavad tooted ja
teenused?
Milliste uute toodete
väljaarendamine on
perspektiivne edaspidi?
Milline on ettevõtte
suurus, esialgne töötajate
arv?
Milliste äripartneritega
tehakse koostööd?
Millel baseerub ettevõtte
tasuvus, mis tagab
tegevuse efektiivsuse,
kuludealase
konkurentsivõime?
Millised on edasised
arenguplaanid?
Hea äriidee omadused:
• Uuenduslik iseloom
• Orienteeritus tarbijale
• Turu valmisolek äriidee realiseerimiseks
• Vajalike teadmistega inimeste olemasolu
• Realiseeritavus - võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks
• Raskesti kopeeritav
9. Võimaluse aken
Võimaluse aken on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on
reaalne siseneda uuele turule:
• Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued
ettevõtted sisenevad tegevusharru
• Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub
10. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks
• Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi)
• Leia ja lahenda probleem
• Täida lünk turul
11. Loovus ja innovatsioon, loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis
• Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende
ideede täiustamist ja praktilist rakendamist
• Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid
transformeeruvad innovatsiooniks
Loovust toetavad tegurid
Loovust takistavad tegurid
Organisatsioonikliima: sõbralik
“atmosfäär”
Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide
loovusele avatud hoiak, töötajatele
edastatakse sõnum, et loov tegutsemine
on oodatud ja tunnustatud
Organisatsioonikultuur: ergutakse
probleemide lahendamiseks uudseid
mooduseid leidma, välditakse
kontrolliva ja direktiivse kultuuri
kujunemist
Ressursid ja oskused: värvatakse ja
hoitakse loovaid inimesi
Struktuurid ja süsteemid: paindlikud,
väheste reeglite ja regulatsioonidega ja
kõrge autonoomiaga
Madal pühendumus organisatsioonile
Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade
eest karistamine
Töö- ja ajasurve
Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil
Jäik organisatsioonikultuur
Vastuseis muutustele, ebakompetentsus,
konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine
12. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht
Suurus
• VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui
suurettevõtetes
• Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide
loomisel
• VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on
väiksem
Asukoht
• Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad
• Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel
• Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub kollektiivse
õppimise protsess
13. Ärimudel, erinevad ärimudelite näited
Ärimudel kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtte rahamasin töötab
Erinevad ärimudelite näited:
• Bite and hook business model – „sööt“ odavalt, ka kahjumiga, seejärel
teenitakse lisatoodetelt või teenustelt
• Bricks and clicks business model – traditsioonilise ja online tegevuse
integreerimine, internetipood toetab tavapoodi
• Frantsiis – üks isik kohustub andma teisele isikule õiguse kasutada majandus-
või kutsetegevuses õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust kaubamärgile,
ärilisele tähistusele ja oskusteabele
• All-inclusive business model – maksad kindla summa, tarbi palju tahad
• Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline
• Premium business model – brändi mainele baseerudes müüakse tooteid kalli
hinnaga, kõrge kasumimarginaliga ja vastavalt väiksemas mahus
• Otsemüügi ärimudel – vahetult tarbijatele, personaalsed esitlused, mõne
käsitluse järgi ka telefonimüük
• Avatud innovatsiooni ärimudel – klientide kaasamine tootearendusse
• Reklaamimüügi tuludel baseeruv ärimudel – tagatakse juurdepääs täpselt
sihitud tarbijate gruppidele
• Võrkturundus (multi-level marketing) – värvatakse müügimehi, kes värbavad
müügimehi
• Püramiidskeemi ärimudel – osalejad teenivad raha peamiselt uute liitujate
arvelt (illegaalne)
• Kululiidri ärimudel – odavlennukompaniid, säästupoed
• Traditsioonilise jaekaupluse ärimudel
• Oksjonimüük (traditsiooniline) või ka online oksjonid
• Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid – ajalehed/ajakirjad, mitmesugused
täiendatavad kogumikud, raamatuklubid, kaabeltelevisioon, Netflix jms.
• Mitmepoolsed platformid (peer-to-peer business model) – Uber, Airbnb
14. Osterwalderi ärimudeli käsitlus
Osterwalderi ärimudeli 4 põhiosa:
• Infrastruktuur tagab toote pakkumise, ärimudeli elluviimiseks peame
sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame
võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid
• Väärtuspakkumine kirjeldab tooteid/teenuseid, mida pakutakse konkreetsele
kliendisegmendile, siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb
konkurentide omast ning miks tarbijad peaks eelistama antud ettevõtte
pakkumist teistele
• Klientidega seotud komponendid: millistele tarbijatele me oma pakkumine
suuname, kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhted üles ehitame ja
neid säilitame
• Ettevõtte tulud ja kulud: millisedonärimudeli realiseerimisega seotud kulud
ning kuidas teenitakse tulu
Osterwalderi ärimudel:
• Mõistus ja tunded, efektiivsus ja väärtus
• Kliendisegmendid
• Väärtuspakkumine: klientidele pakutavate hüvede kogum
• Suhtlus-, turustus- ja müügikanalid: kuidas jõutakse klientideni
• Kliendisuhted
• Tuluvood
• Hinnamehhanismid
• Põhiressursid
• Peamised tegevused
• Peamised partnered
• Kulustruktuur
15. Lean Start-up ärimudel
Mõnede autorite arvates Osterwalderi ärimudeli tahvel sobib paremini suurematele ja
väljakujunenud ettevõtetele, mitte lean start-up tüüpi alustajatele, vastavalt on välja
pakutud ärimudeli modifitseeritud variant
16. Äriidee teostatavuse analüüs
• Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises, püütakse
määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: kas see idee hakkab tööle
ja kas sellega tasub edasi minna
• Sobiv aeg selleks on uue äriidee väljavaadete hindamise algfaasis, see võimaldab
nõrgemad ideed välja praakida enne, kui neile kulutatakse arvestatavaid ressursse
(aega ja raha)
17. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs
Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad
vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast
Analüüsi eesmärk on selgitada välja: tegutsemis tingimused harus;
konkurentsijõudude olemasolu ja tugevus
Analüüsi tulemusel on võimalik: hinnata haru atraktiivsust; kasutada saadud
informatsiooni investeerimisotsuse tegemisel
Makrokeskkonna analüüs (PESTLE):
• Poliitilised tegurid
• Majanduslikud tegurid
• Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid
• Tehnoloogilised tegurid
• Juriidilised tegurid
• Looduskeskkonnast tulenevad tegurid
Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad:
• Turu suurus – väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente, kuna suur turg võib olla
ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi
tulutoovates tegevusharudes
• Turu kasvutempo - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine
suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid
• Võimsuste üle- või puudujääk - ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga
on vastupidi
• Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid,
vastupidine olukord stimuleerib väljumist
• Sisenemis- ja väljumisbarjäärid - kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate
ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute
sisenejate poolt
• Toode on ostjatele oluline kulu - enam ostjaid otsib odavamat hinda
• Standardiseeritud tooted - ostjate mõjujõud on suurem, kuna lihtne on lülituda ühelt
hankijalt teisele
• Kiired tehnoloogilised muudatused - suurendavad riski, investeeringud
tehnoloogiasse/sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad
• Kapitalinõuded - suur kapitalivajadus muudab investeeringud väga vastutusrikkaks,
ajastamine on oluline, sisenemis- ja väljumisbarjäärid tõusevad
• Vertikaalne integratsioon - tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli
konkurentsipositsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt
integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel
• Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et
olla konkurentsivõimeline
• Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid, suureneb risk, et
konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil
Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra
tegevusharus:
• Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel
• Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega
• Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine
• Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel
• Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel
Huvigrupid: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse
organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms.
Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse
koos haru ettevõtete toodetega
Tegevusharu liikumapanevad jõud:
• Muutused tegevusharu pikaajalises kasvutempos
• Muutused selles, kes toodet ostavad ja kuidas nad seda kasutavad
• Toodete innovatsioon
• Tehnoloogilised muutused/protsesside innovatsioon
• Turundusalane innovatsioon
• Oluliste ettevõtete tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine
• Interneti ja e-kaubanduse mõju
• Tehnilise know-how levik
• Tegevusharu jätkuv globaliseerumine
• Muutused kuludes ja efektiivsuses
• Nõudlus rohkem diferentseeritud või standardiseeritud toodete järele
• Tegevuse regulatsiooni ja valitsuse poliitika muutused
• Ühiskondlike taotluste ja murede muutumine, elustiilimuudatused
• Määramatuse ja äririski vähenemine
Kriitilised edutegurid:
• Tehnoloogiaga seotud tegurid - teadusliku uurimistöö tase, innovatsioonivõimelisus
tootmisprotsesside või toodete alal
• Tootmisega seotud tegurid - madalad tootmiskulud, tootmise kvaliteet, põhivarade
kõrge kasutusaste, odav tootmise asukoht, juurdepääs sobivatele hangetele või
oskustega tööjõule, kõrge tööviljakus, paindlik tootmiskorraldus
• Turustamisega seotud tegurid - tugev hulgimüüjate võrk, hea koostöö jaemüüjatega
või ettevõtte oma jaemüügivõrk, madalad jaotuskulud, kiire kohaletoimetamine
• Turundusega seotud tegurid - hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja
tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale
• Oskustega seotud tegurid - eriline anne ja teadmised, kujundusoskus, konkreetse
tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist
kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami
• Organisatsioonilised võimed - kõrgtasemel infosüsteemid või võime kiiresti
reageerida muutunud turutingimustele
• Muud tegurid - patentide valdamine, kapitali kättesaadavus, soodne asukoht
18. Ettevõtte põhiväärtused
• Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad
• Ettevõtte põhiväärtused aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui
nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks
peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele
• Platon: Riigis tehakse seda, mida riigis hinnatakse
• Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise
kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega
• Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele
suuremate vabaduste andmise poole, aga vabadusel peab olema suund
19. Ettevõtte mission
• Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus
• Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja
missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?
• Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad
tunnevad
• Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste
• Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima
• Keemiatööstusettevõtte firma missioon ei ole mitte väetiste tootmine, vaid
põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine
• Kuullaagritootajal on missioon vähendada hõõrdumist
20. Ettevõtte visioon
• Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas
perspektiivis
• Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna
• Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel
• Visioon: kirjeldab ideaali, ei sisalda detailseid numbreid, on suunanäitajaks, on
ettevõtte spetsiifiline, on teadvustatud tervele meeskonnale
21. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos
• Eesmärgid: konkreetsed, spetsiifilised, üheselt mõistetavad; mõõdetavad;
saavutatavad; tähtsad; kindlaajakavaga, tähtaegadega
• Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks: kaugemad eesmärgid
sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana; lühiajaline eesmärgid aitavad meil
hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole
Finants eesmärgid
Strateegilised eesmärgid
Käibe kasv
Kasumi kasv
Dividendide suurus
Investeeringute tasuvuse näitaja
Suurem kasumimarginaal
Turuosa
Tarbijarahulolu
Toodete kvaliteet
Klienditeeninduse tase
Kulude suurus võrreldes konkurentidega
Konkurentsivõime välisturgudel
Uute toodete juurutamine
• Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide
saavutamise teed ja vahendid
• Strateegia on üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks
• Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada
täpsem tegevuskava tulemuste saavutamiseks
• Strateegia roll - ettevõte teeb õigeid asju, kuid tegevuskava roll - ettevõte teeb asju
õigesti
22. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed
strateegiad
Üldstrateegia (Mida teha?)
• Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me
konkureerime?
• Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja
konkurendid, tulud ja kulud, äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu
Äri- ehk konkurentsistrateegia (Kuidas teha?)
• Kuidas me konkureerime?
• Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni?
• Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise?
Funktsionaalne strateegia
• Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat?
• Funktsionaalsed strateegiad: turundusstrateegia, personalijuhtimise
strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia jne.
23. Konkurentsieelis
• Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis
tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid
• Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid, seega see on
haruldane, seda pole lihtne imiteerida, selle asendamine pole kerge
24. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud
strateegiad)
Kululiidri strateegia
• Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks:
madalamad hinnad ja suurem turuosa või turuhind ja suurem kasum
• Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja
sisseseade, vähe lisateenuseid jne.
• NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks
Diferentseerimis strateegia
• Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab
• Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud
toode neid ei rahulda, mis võimaldab: küsida oma toote eest kõrgemat hinda;
suurendada müügimahtu; saavutada tarbijate margitruudus
• NB! Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud
Fokuseeritud strateegia
• Keskendumine kitsale turusegmendile
• Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini
• Konkurentsieeliseks võivad olla: madalamad kulud niši teenindamisel, võime
pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat
25. Ettevõtluse tugimeetmed (olemus, tegutsemispõhimõtted)
26. Tasuvuspunkti arvestus, püsi- ja muutuvkulude mõiste
Tasuvuspunkt
• Püsikulud
• Muutuvkulud
• Kogukulu – püsikulude ja muutuvkulude summa
• Müügitulu/Käive = Hind * müüdav kogus
• Kasum = Tulud-kulud
Püsi- ja muutuvkulud
• Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, püsikuludeks võivad olla
näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos
kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste kulud
jne.
• Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on
püsivad tooteühiku kohta, muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete
valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk
koos maksudega, pakendi kulu jms.
27. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel, surmaoru mõiste
Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on:
• Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent
• Põhivara - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne.
• Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade ost
• Töötajate palkamine ja väljaõpe
• Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud
sidele, energiale, transpordile jne.
• Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel
• Reservi ettenägemata juhtudeks
28. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel, omakapitali investeeringute ja laenude
eripära
Finantseerimisallikad:
• Isiklikud vahendid
• Sugulaste ja sõprade vahendid
• Ettevõtluse tugisüsteemi toetus, konkursid jms.
• Pangakrediit, lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit
• Liising, lähedane on järelmaks
• Tarnijate poolt antav krediit
• Ühisrahastusplatvormid
• Väärtpaberite müük
• Riskikapital - fondid ja äriinglid
• Klientide poolt antav avanss
• Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid
• Laen eraisikuna
Omakapitali investeeringud:
• Jooksev rahavoog on ebapiisav
• Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur
• Tagatised puuduvad
• Tugev sekkumine juhtimisse
• Kõrgeim hind!
Laenud:
• Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku
rahavood
• Tulevikuootused on positiivsed ja selged
• Piisavad tagatised (1,5x turuväärtus)
• Head suhted pangaga
29. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus
30. Bootstrapping
• Kasutusel üldmõistena ilma välise abita hakkamasaamise kohta
• Vahel tähistab absurdselt ebareaalset ülesannet (enda saapatrippidest ülestõstmine)
• Populaarsusele aitasid kaasa parun Münchauseni lood
31. Ettevõtluse põhilised juriidilised vormid
32. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus
Vaata 31.
33. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid
34. Ettevõtluskonto, millisel juhul on otstarbekas kaaluda selle kasutamist
35. Ärinimi, põhinõuded ärinime valikule
36. Ettevõtte asukoha valik, asukoha valikut mõjutavad tegurid, koduettevõtte
plussid ja miinused
Koduettevõtte eelised:
37. Start-up ettevõtte mõiste, eripära
Startup on ettevõtte esimene faas, mida saab iseloomustada kui ajutist, tehnoloogial
põhinevat, futuristlikku, innovatiivse ärimudeliga, skaleeritavat ning ebakindlatel
tingimustel põhinevat faasi
Ettevõtte puhul eristatakse tinglikult 4 faasi:
• Startup faas
• Kasvufaas
• Küpsusfaas
• Neljanda faasi iseloom sõltub sellest, kui hästi suudab ettevõtte tuvastada kliendi
probleeme, neid lahendada ja innovatsiooni ehk uuendusi rakendada ning turule tuua
Startup faasi võib jagada tinglikult 6 erinevaks etapiks:
• Esmase idee tuvastamine
• Kontseptsiooni loomine
• Pühendumine
• Valideerimine
• Skaleerimine
• Ehitamine
38. Lean Startup metoodika põhialused ja „Ehita-Mõõda-Õpi“ tsükkel
39. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus
Saras D. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või
võimalustekeskseks loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega
kausaalne või eesmärgikeskne. Saraswathy väidab, et enamus ärikoolide programme
rakendab õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et on määratud ära
lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige mõistlikum,
odavam, kiirem võimalus antud eesmärgi saavutamiseks.
Eesmärgikeskne loogika hõlmab endas õiget järjestust alates ideest, millele järgneb
turuanalüüs, finantsprognooside seadmine, meeskonna loomine, äriplaani koostamine,
finantside leidmine, prototüübi loomine jne.
Võimalustekeskne loogika aga ei alga konkreetse eesmärgi seadmisega, vaid
olemasolevate vahendite analüüsiga ja võimaldab tulemustel tekkida tänu inimese
rikkalikule kujutlusvõimele, tema püüdlustele ja tänu teistele inimestele, kellega
mõtleja kokku puutub.
Kuigi mõlemad meetodid nõuavad erialaspetsiifilisi oskusi ja väljaõpet, siis
võimalustekeskne meetod nõuab midagi veel enamat – kujutlusvõime olemasolu,
spontaansust, julgust võtta riske ja müügikunsti valdamist.
Võimalustekeskse meetodi põhimõtted:
• Taskukohase kaotuse printsiip: hinnata võimalusi pigem selle järgi, kas negatiivne
tulemus on vastuvõetav, mitte keskenduda võimalikule kasule
• Varblane pihus printsiip: mitte oodata ideaalset võimalust, vaid alustada tegutsemist
kohe olemasolevate vahenditega
• Juhuste kasutamise printsiip: võtta loomulikuna üllatusi, mis võivad ilmneda, jääda
paindlikuks ning mitte klammerduda eesmärkidesse
• Strateegiliste partnerlussuhete printsiip: tuleks luua partnerlussuhteid inimeste ja
ettevõtetega, kes pühenduvad sinuga koos ühise tuleviku loomisele, mitte keskenduda
konkurentsianalüüsile ja strateegilisele planeerimisele
• Piloot lennukis printsiip: ettevõtjad usuvad, et keskendumine tegevustele, mida neil
on võimalik kontrollida, viib soovitud tulemusteni; võimalustekeskses loogikas on
juurdunud uskumus, et tulevikku ei avastata ja ei ennustata, vaid seda luuakse ise
Ettevõtlus kordamisküsimused
Sarnased õppematerjalid
25
pdf
Ettevõtlus kordamisküsimused
1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“
• Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad
neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on
• Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega
• Sisemine ettevõtlus on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt
ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja
innovatsiooni ning tasustamis- ja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva
väljakujunenud organisatsiooni tegevusse
• Siseettevõtjad on üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine
suurema organisatsiooni sees (siseettevõtjaks on suurema organisatsiooni töötaja,
kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne.
loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reeg
38
odt
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused
Kordamisküsimused:
1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“.
Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees -
püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel
nende käsutuses on.
Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu
saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või
muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab
äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse,
32
pdf
Ettevõtluse alused eksami kordamine
1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“.
ETTEVÕTLUS - isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine
kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa
arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
ETTEVÕTJA - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega.
SISEMINE ETTEVÕTLUS (intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib
traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni.
SISEETTEVÕTJA (intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine
suurema organisatsiooni sees.
2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi.
3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks,
väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
26
doc
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2016
teenindada soovitakse
- Isiklikud püüdlused, mis määravad taotletavate saavutuste suuruse
- Kas soovitakse omada ettevõtte üle täielikku kontrolli või ollase valmis sellest loobuma,
et kaasata teisi investoreid ning kiirendada ettevõtte kasvu.
Oluline nimetatud elementide omavaheline kooskõla: midagi suurt korda saata ei õnnestu
tavaliselt teatud riske aktsepteerimata või omandiõigust ja kontrolli jagamata edukas ettevõtlus
on reeglina meeskkonnasport. Oluline on ka äriidee kokkusobimine meeskonna missiooni,
püüdluste ja riskikalduvusega vastasel korral ei ole see äriidee antud meeskonnale atraktiivne,
kuigi kellelegi teisele võib olla.
6) Meeskonna võime kriitilisi edutegureid tuvastada ja tegevuses edukas olla
Isegi suhteliselt väheatraktiivsetes harudes toimivad mõned ettevõtted edukalt. Head ettevõtjad
võivad olla edukad erinevatel tegevusaladel, kuid see eeldab kahte asja:
32
doc
Ettevõtluse alused eksam 2015
võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest
valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat
kõrgemat riski ja ebakindlust
Ettevõtlus
Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära,
sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses.
Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming
2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?
Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule,
innovatsioonile.
Iseloomustab:
Võimalustele orienteeritus
Innovatsioon
Enesekindlus
Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia
Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus
Visioon ja vaist
6
docx
Ettevõtluse konspekt
Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide
juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned
erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi
ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi
äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees,
püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns
ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures
paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle
tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.
20
doc
Ettevõtluse alused
Kordamisküsimused:
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt
Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)
· Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja
saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks
maadeuurijad.
· Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik,
kes tegutseb riski tingimustes.
· Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
16
docx
Ettevõtte kordamisküsimused
17.saj ettevõtja- sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks (lepingu summa
ette teada)
koguarvus.
* 92% mikroettevõtted
Schumpeter ettevõtja on NOVAATOR, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. * 7% väikeettevõtted
Stevenson ja Jarillo Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v * < 1% keskettevõtted
organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata * 0,2% suurettevõtted
rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
Burns ettevõtjad kasutavad INNOVATSIOONE selleks, et ära kasutada muutusi või
luua võimalusi kasumi teenimiseks. See juures paigutavad nad ressursse ümber
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid