Ettevõtlus kordamisküsimused (0)

1.  Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“  •  Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad  neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on  •  Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega  
•  Sisemine ettevõtlus on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt  ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja  innovatsiooni ning tasustamis- ja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva  väljakujunenud organisatsiooni tegevusse   •  Siseettevõtjad on üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine  suurema organisatsiooni sees (siseettevõtjaks on suurema organisatsiooni töötaja,  kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne.  loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reegleid)  2.  Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́i järgi  •  Palgatööd asendav ettevõte (ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase  sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana)  •  Elustiili ettevõte (ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud  elustiili ja teenida sellega)  •  Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte (ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja  teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on  jooksvalt kasutada)  3.  Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks,  väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?   •  Mikroettevõtted (0-9 töötajat), 92% 
•  Väikeettevõtted (10-49 töötajat), 7% 
•  Keskettevõtted (50-249 töötajat), 0.8% 
•  Suurettevõtted (250+ töötajat), 0.2%     


4.  Ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives    5.  Väikeettevõtete osakaalu tõusu põhjustanud tegurid  •  Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus 
•  Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) 
•  Turu segmenteerimine, väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase 
•  Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus  
•  Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse 
•  Muutuvad reeglid tööturul  
•  Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng (sageli on uue tehnoloogia pioneerid  väikeettevõtted; uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad  töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms.; langenud  püsivkulud; tootlikkuse tõus)  6.  Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks   •  Sõltumatus, iseenda peremeheks olemine 
•  Huvitavad tööülesanded 
•  Ärivõimaluste realiseerimine  
•  Paremad sissetuleku võimalused 
•  Vabadus valida töökohta ja tööaega 
•  Huvitavate töökohtade puudumine tööturul  
•  Perekonnaliikmed/sõbrad on ettevõtjad 
•  Soodne majanduslik kliima ettevõtete loomiseks 
•  Endale töökoha loomine 


7.  Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada  ettevõtjaks  Sattumine teelahkmele   •  Töökoha kaotus 
•  Õppeasutuse lõpetamine 
•  Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida 
•  Elukohavahetus 
•  Isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste  suurekskasvamine jne.)  •  Suured muutused piirkonna majanduselus  Soov   •  Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid 
•  Läbitud õppeasutused 
•  Perekond 
•  Sõbrad ja tuttavad 
•  Eeskujud  Võimalus   •  Üldinemajandusolukord, majanduspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteem 
•  Algkapitali ja teiste vajalike ressursside olemasolu või kättesaadavus 
•  Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu 
•  Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega  8.  Äriidee mõiste ja komponendid, hea äriidee omadused  Äriidee on idee, mille abil selle autor ja/või elluviija võib saada tulu  Äriidee võtmekomponendid:   Kes on tarbijateks?   Mida neile pakutakse?  Kuidas tegutsetakse?  Keda nähakse ettevõtte 
toodete potentsiaalsete 
tarbijatena?  Milliseid tooteid ja teenuseid 
pakutakse, milliseid tarbijate 
vajadusi rahuldatakse ja 
probleeme lahendatakse, 
millised hüved pakutavate  Milline on ettevõtte 
toimimise eripära?   


Kuidas ja miks just nii 
turgu 
segmenteeritakse?  Kes on sihtgrupiks?   Milles on antud 
sihtgrupi spetsiifika?  Milline on sihtgrupi 
võimalik 
muutumine/laienemine 
tulevikus?  Kas on oodata tarbijate 
vajaduste muutumist 
edaspidi?  toodete ja teenustega tarbijate 
jaoks kaasnevad?    Milles seisneb toodete eripära 
ja konkurentsieelis?    Kas põhitootele lisanduvad 
mingid täiendavad tooted ja 
teenused? 
 
Milliste uute toodete 
väljaarendamine on 
perspektiivne edaspidi?  Milline on ettevõtte 
suurus, esialgne töötajate 
arv? 
 
Milliste äripartneritega 
tehakse koostööd?    Millel baseerub ettevõtte 
tasuvus, mis tagab 
tegevuse efektiivsuse, 
kuludealase 
konkurentsivõime? 
 
Millised on edasised 
arenguplaanid?   
Hea äriidee omadused:  •  Uuenduslik iseloom 
•  Orienteeritus tarbijale 
•  Turu valmisolek äriidee realiseerimiseks 
•  Vajalike teadmistega inimeste olemasolu 
•  Realiseeritavus - võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks  
•  Raskesti kopeeritav  9.  Võimaluse aken   Võimaluse aken on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on  reaalne siseneda uuele turule:  •  Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued  ettevõtted sisenevad tegevusharru  •  Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub    10. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks   •  Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) 
•  Leia ja lahenda probleem 
•  Täida lünk turul     


11. Loovus ja innovatsioon, loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis  •  Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende  ideede täiustamist ja praktilist rakendamist  •  Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid  transformeeruvad innovatsiooniks  Loovust toetavad tegurid  Loovust takistavad tegurid  Organisatsioonikliima: sõbralik 
“atmosfäär”   Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide 
loovusele avatud hoiak, töötajatele 
edastatakse sõnum, et loov tegutsemine 
on oodatud ja tunnustatud  Organisatsioonikultuur: ergutakse 
probleemide lahendamiseks uudseid 
mooduseid leidma, välditakse 
kontrolliva ja direktiivse kultuuri 
kujunemist  Ressursid ja oskused: värvatakse ja 
hoitakse loovaid inimesi  Struktuurid ja süsteemid: paindlikud, 
väheste reeglite ja regulatsioonidega ja 
kõrge autonoomiaga  Madal pühendumus organisatsioonile  Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade 
eest karistamine  Töö- ja ajasurve  Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil  Jäik organisatsioonikultuur  Vastuseis muutustele, ebakompetentsus, 
konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine    12. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht  Suurus  •  VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui  suurettevõtetes  •  Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide  loomisel  •  VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on  väiksem  Asukoht  •  Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad  


•  Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel 
•  Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub kollektiivse  õppimise protsess  13. Ärimudel, erinevad ärimudelite näited   Ärimudel kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtte rahamasin töötab  Erinevad ärimudelite näited:  •  Bite and hook business model – „sööt“ odavalt, ka kahjumiga, seejärel  teenitakse lisatoodetelt või teenustelt   •  Bricks and clicks business model – traditsioonilise ja online tegevuse  integreerimine, internetipood toetab tavapoodi  •  Frantsiis – üks isik kohustub andma teisele isikule õiguse kasutada majandus-  või kutsetegevuses õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust kaubamärgile,  ärilisele tähistusele ja oskusteabele  •  All-inclusive business model – maksad kindla summa, tarbi palju tahad 
•  Freemium business model – baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline 
•  Premium business model – brändi mainele baseerudes müüakse tooteid kalli  hinnaga, kõrge kasumimarginaliga ja vastavalt väiksemas mahus  •  Otsemüügi ärimudel – vahetult tarbijatele, personaalsed esitlused, mõne  käsitluse järgi ka telefonimüük  •  Avatud innovatsiooni ärimudel – klientide kaasamine tootearendusse 
•  Reklaamimüügi tuludel baseeruv ärimudel – tagatakse juurdepääs täpselt  sihitud tarbijate gruppidele  •  Võrkturundus (multi-level marketing) – värvatakse müügimehi, kes värbavad  müügimehi  •  Püramiidskeemi ärimudel – osalejad teenivad raha peamiselt uute liitujate  arvelt (illegaalne)  •  Kululiidri ärimudel – odavlennukompaniid, säästupoed 
•  Traditsioonilise jaekaupluse ärimudel 
•  Oksjonimüük (traditsiooniline) või ka online oksjonid 
•  Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid – ajalehed/ajakirjad, mitmesugused  täiendatavad kogumikud, raamatuklubid, kaabeltelevisioon, Netflix jms. 


•  Mitmepoolsed platformid (peer-to-peer business model) – Uber, Airbnb  14. Osterwalderi ärimudeli käsitlus  Osterwalderi ärimudeli 4 põhiosa:  •  Infrastruktuur tagab toote pakkumise, ärimudeli elluviimiseks peame  sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame  võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid   •  Väärtuspakkumine kirjeldab tooteid/teenuseid, mida pakutakse konkreetsele  kliendisegmendile, siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb  konkurentide omast ning miks tarbijad peaks eelistama antud ettevõtte  pakkumist teistele  •  Klientidega seotud komponendid: millistele tarbijatele me oma pakkumine  suuname, kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhted üles ehitame ja  neid säilitame  •  Ettevõtte tulud ja kulud: millisedonärimudeli realiseerimisega seotud kulud  ning kuidas teenitakse tulu  Osterwalderi ärimudel:  •  Mõistus ja tunded, efektiivsus ja väärtus 
•  Kliendisegmendid 
•  Väärtuspakkumine: klientidele pakutavate hüvede kogum 
•  Suhtlus-, turustus- ja müügikanalid: kuidas jõutakse klientideni 
•  Kliendisuhted 
•  Tuluvood 
•  Hinnamehhanismid 
•  Põhiressursid 
•  Peamised tegevused 
•  Peamised partnered 
•  Kulustruktuur     


15. Lean Start-up ärimudel  Mõnede autorite arvates Osterwalderi ärimudeli tahvel sobib paremini suurematele ja 
väljakujunenud ettevõtetele, mitte lean start-up tüüpi alustajatele, vastavalt on välja 
pakutud ärimudeli modifitseeritud variant    16. Äriidee teostatavuse analüüs  •  Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises, püütakse  määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: kas see idee hakkab tööle  ja kas sellega tasub edasi minna  •  Sobiv aeg selleks on uue äriidee väljavaadete hindamise algfaasis, see võimaldab  nõrgemad ideed välja praakida enne, kui neile kulutatakse arvestatavaid ressursse  (aega ja raha)  17. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs  Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad  vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast  Analüüsi eesmärk on selgitada välja: tegutsemis tingimused harus;  konkurentsijõudude olemasolu ja tugevus  Analüüsi tulemusel on võimalik: hinnata haru atraktiivsust; kasutada saadud  informatsiooni investeerimisotsuse tegemisel 


Makrokeskkonna analüüs (PESTLE):  •  Poliitilised tegurid 
•  Majanduslikud tegurid 
•  Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid 
•  Tehnoloogilised tegurid 
•  Juriidilised tegurid 
•  Looduskeskkonnast tulenevad tegurid  Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad:  •  Turu suurus – väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente, kuna suur turg võib olla  ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi  tulutoovates tegevusharudes  •  Turu kasvutempo - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine  suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid  •  Võimsuste üle- või puudujääk - ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga  on vastupidi  •  Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid,  vastupidine olukord stimuleerib väljumist  •  Sisenemis- ja väljumisbarjäärid - kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate  ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute  sisenejate poolt  •  Toode on ostjatele oluline kulu - enam ostjaid otsib odavamat hinda 
•  Standardiseeritud tooted - ostjate mõjujõud on suurem, kuna lihtne on lülituda ühelt  hankijalt teisele  •  Kiired tehnoloogilised muudatused - suurendavad riski, investeeringud  tehnoloogiasse/sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad  •  Kapitalinõuded - suur kapitalivajadus muudab investeeringud väga vastutusrikkaks,  ajastamine on oluline, sisenemis- ja väljumisbarjäärid tõusevad  •  Vertikaalne integratsioon - tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli  konkurentsipositsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt  integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel 


•  Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et  olla konkurentsivõimeline  •  Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid, suureneb risk, et  konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil  Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra  tegevusharus:  •  Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 
•  Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 
•  Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 
•  Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 
•  Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel  Huvigrupid: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse  organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms.  Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse  koos haru ettevõtete toodetega  Tegevusharu liikumapanevad jõud:  •  Muutused tegevusharu pikaajalises kasvutempos 
•  Muutused selles, kes toodet ostavad ja kuidas nad seda kasutavad 
•  Toodete innovatsioon 
•  Tehnoloogilised muutused/protsesside innovatsioon 
•  Turundusalane innovatsioon 
•  Oluliste ettevõtete tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine 
•  Interneti ja e-kaubanduse mõju 
•  Tehnilise know-how levik 
•  Tegevusharu jätkuv globaliseerumine 
•  Muutused kuludes ja efektiivsuses 
•  Nõudlus rohkem diferentseeritud või standardiseeritud toodete järele 
•  Tegevuse regulatsiooni ja valitsuse poliitika muutused 
•  Ühiskondlike taotluste ja murede muutumine, elustiilimuudatused 


•  Määramatuse ja äririski vähenemine  Kriitilised edutegurid:  •  Tehnoloogiaga seotud tegurid - teadusliku uurimistöö tase, innovatsioonivõimelisus  tootmisprotsesside või toodete alal  •  Tootmisega seotud tegurid - madalad tootmiskulud, tootmise kvaliteet, põhivarade  kõrge kasutusaste, odav tootmise asukoht, juurdepääs sobivatele hangetele või  oskustega tööjõule, kõrge tööviljakus, paindlik tootmiskorraldus  •  Turustamisega seotud tegurid - tugev hulgimüüjate võrk, hea koostöö jaemüüjatega  või ettevõtte oma jaemüügivõrk, madalad jaotuskulud, kiire kohaletoimetamine  •  Turundusega seotud tegurid - hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja  tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale  •  Oskustega seotud tegurid - eriline anne ja teadmised, kujundusoskus, konkreetse  tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist  kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami  •  Organisatsioonilised võimed - kõrgtasemel infosüsteemid või võime kiiresti  reageerida muutunud turutingimustele  •  Muud tegurid - patentide valdamine, kapitali kättesaadavus, soodne asukoht  18. Ettevõtte põhiväärtused    •  Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad 
•  Ettevõtte põhiväärtused aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui  nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks  peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele 


•  Platon: Riigis tehakse seda, mida riigis hinnatakse 
•  Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise  kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega  •  Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele  suuremate vabaduste andmise poole, aga vabadusel peab olema suund  19. Ettevõtte mission  •  Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus 
•  Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja  missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?  •  Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad  tunnevad  •  Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste 
•  Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima 
•  Keemiatööstusettevõtte firma missioon ei ole mitte väetiste tootmine, vaid  põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine  •  Kuullaagritootajal on missioon vähendada hõõrdumist  20. Ettevõtte visioon  •  Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas  perspektiivis  •  Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna 
•  Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel 
•  Visioon: kirjeldab ideaali, ei sisalda detailseid numbreid, on suunanäitajaks, on  ettevõtte spetsiifiline, on teadvustatud tervele meeskonnale   


21. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos  •  Eesmärgid: konkreetsed, spetsiifilised, üheselt mõistetavad; mõõdetavad;  saavutatavad; tähtsad; kindlaajakavaga, tähtaegadega  •  Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks: kaugemad eesmärgid  sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana; lühiajaline eesmärgid aitavad meil  hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole  Finants eesmärgid  Strateegilised eesmärgid  Käibe kasv  Kasumi kasv  Dividendide suurus  Investeeringute tasuvuse näitaja  Suurem kasumimarginaal  Turuosa  Tarbijarahulolu  Toodete kvaliteet  Klienditeeninduse tase  Kulude suurus võrreldes konkurentidega  Konkurentsivõime välisturgudel  Uute toodete juurutamine  •  Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide  saavutamise teed ja vahendid   •  Strateegia on üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks    •  Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada  täpsem tegevuskava tulemuste saavutamiseks  •  Strateegia roll - ettevõte teeb õigeid asju, kuid tegevuskava roll - ettevõte teeb asju  õigesti 


  22. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed  strateegiad  Üldstrateegia (Mida teha?)  •  Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me  konkureerime?  •  Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja  konkurendid, tulud ja kulud, äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu    Äri- ehk konkurentsistrateegia (Kuidas teha?)  •  Kuidas me konkureerime? 
•  Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? 
•  Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise?    Funktsionaalne strateegia  •  Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 
•  Funktsionaalsed strateegiad: turundusstrateegia, personalijuhtimise  strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia jne.  23. Konkurentsieelis  •  Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis  tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid  •  Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid, seega see on  haruldane, seda pole lihtne imiteerida, selle asendamine pole kerge 


24. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud  strateegiad)  Kululiidri strateegia  •  Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks:  madalamad hinnad ja suurem turuosa või turuhind ja suurem kasum  •  Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja  sisseseade, vähe lisateenuseid jne.  •  NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks    Diferentseerimis strateegia   •  Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab 
•  Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud  toode neid ei rahulda, mis võimaldab: küsida oma toote eest kõrgemat hinda;  suurendada müügimahtu; saavutada tarbijate margitruudus  •  NB! Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud    Fokuseeritud strateegia  •  Keskendumine kitsale turusegmendile 
•  Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini 
•  Konkurentsieeliseks võivad olla: madalamad kulud niši teenindamisel, võime  pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat  25. Ettevõtluse tugimeetmed (olemus, tegutsemispõhimõtted)      


                           


      26. Tasuvuspunkti arvestus, püsi- ja muutuvkulude mõiste  Tasuvuspunkt  •  Püsikulud 
•  Muutuvkulud 
•  Kogukulu – püsikulude ja muutuvkulude summa 
•  Müügitulu/Käive = Hind * müüdav kogus 
•  Kasum = Tulud-kulud  Püsi- ja muutuvkulud  •  Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, püsikuludeks võivad olla  näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos  kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste kulud  jne.  •  Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on  püsivad tooteühiku kohta, muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete  valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk  koos maksudega, pakendi kulu jms.  27. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel, surmaoru mõiste  Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on:  •  Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent  
•  Põhivara - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne. 
•  Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade ost 
•  Töötajate palkamine ja väljaõpe 


•  Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud  sidele, energiale, transpordile jne.  •  Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel 
•  Reservi ettenägemata juhtudeks    28. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel, omakapitali investeeringute ja laenude  eripära  Finantseerimisallikad:  •  Isiklikud vahendid 
•  Sugulaste ja sõprade vahendid 
•  Ettevõtluse tugisüsteemi toetus, konkursid jms. 
•  Pangakrediit, lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 
•  Liising, lähedane on järelmaks 
•  Tarnijate poolt antav krediit 
•  Ühisrahastusplatvormid 
•  Väärtpaberite müük 
•  Riskikapital - fondid ja äriinglid 
•  Klientide poolt antav avanss  
•  Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 
•  Laen eraisikuna  Omakapitali investeeringud:  •  Jooksev rahavoog on ebapiisav 


•  Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur 
•  Tagatised puuduvad 
•  Tugev sekkumine juhtimisse 
•  Kõrgeim hind!  Laenud:  •  Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku  rahavood  •  Tulevikuootused on positiivsed ja selged 
•  Piisavad tagatised (1,5x turuväärtus) 
•  Head suhted pangaga  29. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus        30. Bootstrapping   •  Kasutusel üldmõistena ilma välise abita hakkamasaamise kohta 
•  Vahel tähistab absurdselt ebareaalset ülesannet (enda saapatrippidest ülestõstmine) 
•  Populaarsusele aitasid kaasa parun Münchauseni lood     


31. Ettevõtluse põhilised juriidilised vormid    32. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus  Vaata 31.  33. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid     


  34. Ettevõtluskonto, millisel juhul on otstarbekas kaaluda selle kasutamist    35. Ärinimi, põhinõuded ärinime valikule        


36. Ettevõtte asukoha valik, asukoha valikut mõjutavad tegurid, koduettevõtte  plussid ja miinused           
Koduettevõtte eelised:   


    37. Start-up ettevõtte mõiste, eripära  Startup on ettevõtte esimene faas, mida saab iseloomustada kui ajutist, tehnoloogial  põhinevat, futuristlikku, innovatiivse ärimudeliga, skaleeritavat ning ebakindlatel  tingimustel põhinevat faasi  Ettevõtte puhul eristatakse tinglikult 4 faasi:  •  Startup faas 
•  Kasvufaas 
•  Küpsusfaas 
•  Neljanda faasi iseloom sõltub sellest, kui hästi suudab ettevõtte tuvastada kliendi  probleeme, neid lahendada ja innovatsiooni ehk uuendusi rakendada ning turule tuua  Startup faasi võib jagada tinglikult 6 erinevaks etapiks:  •  Esmase idee tuvastamine 
•  Kontseptsiooni loomine 
•  Pühendumine 
•  Valideerimine 
•   Skaleerimine 
•   Ehitamine  


38. Lean Startup metoodika põhialused ja „Ehita-Mõõda-Õpi“ tsükkel    39. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus  Saras D. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või  võimalustekeskseks loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega  kausaalne või eesmärgikeskne. Saraswathy väidab, et enamus ärikoolide programme  rakendab õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et on määratud ära  lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige mõistlikum,  odavam, kiirem võimalus antud eesmärgi saavutamiseks.   Eesmärgikeskne loogika hõlmab endas õiget järjestust alates ideest, millele järgneb  turuanalüüs, finantsprognooside seadmine, meeskonna loomine, äriplaani koostamine,  finantside leidmine, prototüübi loomine jne.   Võimalustekeskne loogika aga ei alga konkreetse eesmärgi seadmisega, vaid  olemasolevate vahendite analüüsiga ja võimaldab tulemustel tekkida tänu inimese  rikkalikule kujutlusvõimele, tema püüdlustele ja tänu teistele inimestele, kellega  mõtleja kokku puutub.  Kuigi mõlemad meetodid nõuavad erialaspetsiifilisi oskusi ja väljaõpet, siis  võimalustekeskne meetod nõuab midagi veel enamat – kujutlusvõime olemasolu,  spontaansust, julgust võtta riske ja müügikunsti valdamist.   Võimalustekeskse meetodi põhimõtted:  •  Taskukohase kaotuse printsiip: hinnata võimalusi pigem selle järgi, kas negatiivne  tulemus on vastuvõetav, mitte keskenduda võimalikule kasule  •  Varblane pihus printsiip: mitte oodata ideaalset võimalust, vaid alustada tegutsemist  kohe olemasolevate vahenditega  •  Juhuste kasutamise printsiip: võtta loomulikuna üllatusi, mis võivad ilmneda, jääda  paindlikuks ning mitte klammerduda eesmärkidesse 


•  Strateegiliste partnerlussuhete printsiip: tuleks luua partnerlussuhteid inimeste ja  ettevõtetega, kes pühenduvad sinuga koos ühise tuleviku loomisele, mitte keskenduda  konkurentsianalüüsile ja strateegilisele planeerimisele  •  Piloot lennukis printsiip: ettevõtjad usuvad, et keskendumine tegevustele, mida neil  on võimalik kontrollida, viib soovitud tulemusteni; võimalustekeskses loogikas on  juurdunud uskumus, et tulevikku ei avastata ja ei ennustata, vaid seda luuakse ise