Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kreeta (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž
Referaat
Kreeta
Maila Rumessen
2013
Sisukord
Sissejuhatus 1
1. Minoise kultuur 4
1.1. Tähtsamad sümbolid 4
1.2. Legendid 5
1.3. Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 – 1500 a. eKr. 5
1.4. Vasiliki 7
1.5. Plaikastro 8
1.6. Malia 8
2. Mükeene 10
3. Homerose kangelaste ajastu 11
4. Samaria kanjon 12
5. Turism ja tänapäev 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikeseline kliima, liivarannad , põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Kreeta on väga huvitava ajalooga ning meeletult ilusa meremaailmaga saar.
Saar asub Egeuse mere lõunaosas, liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesusest ja 170 km Põhja – Aafrikast (kunagisest Kürenaikast ). Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km, pindala 8261 km2 Saar on mägine ja asub seismiselt aktiivses piirkonnas. Kreetal on kolm suuremat keskust: Suurim on Iraklion, teine linn on Chania ning kolmas on Rethymnon.. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia , Sardiinia , Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar . Kel Kreetal puhkamisest isu täis, võib põigata kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini
Saarel on erinevaid positiivseid ja negatiivseid omadusi : Plussideks on kindlasti kaunid rannad , mahe kliima ja puhas merevesi ; suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele; huvitavad ekskursioonid ; kohalikud on sõbralikud ja teenindusvalmid, avatud, ja külalislahked; väga head ühendusvõimalused saare teiste osadega, mis võimaldavad iseseisvaid avastusretki; hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks; maitsev köök ja lai valik söögikohti, suurepärased veinid . Miinusteks on kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed; kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik.
Kreeta loodus on väga mitmekesine , merest kerkivad teravad mäed; ida-lääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid.
Kreeta kultuur ja ajalugu on väga vana ja mitmekesine. Kreeta kultuuril on erinevad sümbolid (näiteks Kaksikkirves). Samuti ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost, mis algab juba enne tsivilisatsiooni sündi.
Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Ajaloohuviliste maiuspala on III-II aastatuhandel eKr. tekkinud unikaalne Kreeta ehk Minose kultuuri, mis mõjutas tugevalt mandri-kreeka edaspidist arengut ja sealtkaudu kogu Euroopa kultuuri kujunemist. Enamik Minose leidudest on eksponeeritud Iraklioni Arheoloogiamuuseumis, mis koos Knossose paleevaremetega kuulub Kreeka kõige tähtsamate ajalooliste vaatamisväärsuste hulka Peale seda on veel Mükeene kultuur ning Homerose kangelaste ajastu.
Kreetal on väga palju säilinud erinevad kultuuripärandeid: Knossose palee , Samaria Kuristik ja Lassithi platoo.
  • Minoise kultuur

  • Tähtsamad sümbolid


    Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon .
    • Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas “labürint”, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus “kaksikkirve maja”. Knossoses on olemas ka “Kaksikkirve saal ”.
    • Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike- Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng.
    • Nn. “Maojumalanna” kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu ). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid . Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis . Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid.

    Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi- ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt- ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit.
    Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Kreeta #1 Kreeta #2 Kreeta #3 Kreeta #4 Kreeta #5 Kreeta #6 Kreeta #7 Kreeta #8 Kreeta #9 Kreeta #10 Kreeta #11 Kreeta #12 Kreeta #13 Kreeta #14 Kreeta #15 Kreeta #16 Kreeta #17 Kreeta #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maili50 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat kreeta saarest, mükeene ajaloost.

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    doc
    Kreeta
    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    4
    doc
    Kreeta - Mükeene
    27
    odt
    Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
    116
    doc
    Vanaaeg
    52
    doc
    Vana-Kreeka
    28
    pdf
    Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun