Tallinna
Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž
Referaat
Kreeta
Maila Rumessen
2013
Sisukord
Sissejuhatus 1
1. Minoise kultuur 4
1.1. Tähtsamad sümbolid 4
1.2. Legendid 5
1.3. Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 – 1500 a. eKr. 5
1.4. Vasiliki 7
1.5. Plaikastro 8
1.6. Malia 8
2. Mükeene 10
3. Homerose kangelaste ajastu 11
4. Samaria kanjon 12
5. Turism ja tänapäev 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16
Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse plaanitud rahvusvahelise lennuvälja rajamist, et suvel turiste ja talvel tomateid sõidutada. Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias. Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A
suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid
Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi
...................................... 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst kujunes välja III aastatuhandel e.m.a. Egeuse mere saartel. Keskusteks olid Kreeta saared ja Peloponnesose poolsaar ning Küklaadide saarterühm, mis oli Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi- ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m
Kõik kommentaarid