Kreeta (0)

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž
Referaat
Kreeta
Maila Rumessen
2013
Sisukord
Sissejuhatus 1
1. Minoise kultuur 4
1.1. Tähtsamad sümbolid 4
1.2. Legendid 5
1.3. Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 – 1500 a. eKr. 5
1.4. Vasiliki 7
1.5. Plaikastro 8
1.6. Malia 8
2. Mükeene 10
3. Homerose kangelaste ajastu 11
4. Samaria kanjon 12
5. Turism ja tänapäev 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikeseline kliima, liivarannad , põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Kreeta on väga huvitava ajalooga ning meeletult ilusa meremaailmaga saar.
Saar asub Egeuse mere lõunaosas, liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesusest ja 170 km Põhja – Aafrikast (kunagisest Kürenaikast ). Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km, pindala 8261 km2 Saar on mägine ja asub seismiselt aktiivses piirkonnas. Kreetal on kolm suuremat keskust: Suurim on Iraklion, teine linn on Chania ning kolmas on Rethymnon.. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia , Sardiinia , Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar . Kel Kreetal puhkamisest isu täis, võib põigata kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini . 
Saarel on erinevaid positiivseid ja negatiivseid omadusi : Plussideks on kindlasti kaunid rannad , mahe kliima ja puhas merevesi ; suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele; huvitavad ekskursioonid ; kohalikud on sõbralikud ja teenindusvalmid, avatud, ja külalislahked; väga head ühendusvõimalused saare teiste osadega, mis võimaldavad iseseisvaid avastusretki; hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks; maitsev köök ja lai valik söögikohti, suurepärased veinid . Miinusteks on kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed; kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik.
Kreeta loodus on väga mitmekesine , merest kerkivad teravad mäed; ida-lääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid.
Kreeta kultuur ja ajalugu on väga vana ja mitmekesine. Kreeta kultuuril on erinevad sümbolid (näiteks Kaksikkirves). Samuti ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost, mis algab juba enne tsivilisatsiooni sündi.
Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Ajaloohuviliste maiuspala on III-II aastatuhandel eKr. tekkinud unikaalne Kreeta ehk Minose kultuuri, mis mõjutas tugevalt mandri-kreeka edaspidist arengut ja sealtkaudu kogu Euroopa kultuuri kujunemist. Enamik Minose leidudest on eksponeeritud Iraklioni Arheoloogiamuuseumis, mis koos Knossose paleevaremetega kuulub Kreeka kõige tähtsamate ajalooliste vaatamisväärsuste hulka Peale seda on veel Mükeene kultuur ning Homerose kangelaste ajastu.
Kreetal on väga palju säilinud erinevad kultuuripärandeid: Knossose palee , Samaria Kuristik ja Lassithi platoo.

Minoise kultuur

Tähtsamad sümbolid

Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon .

• Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas “labürint”, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus “kaksikkirve maja”. Knossoses on olemas ka “Kaksikkirve saal ”.
  

• Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike- Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng.
  
• Nn. “Maojumalanna” kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu ). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid . Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis . Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid.
  

Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi- ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt- ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit.
Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel).

Legendid

• Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos . Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise - Minotauruse.
  
• Labürindis elanud Minotaurus , sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon.
  
• Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus .
  

Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 – 1500 a. eKr.

Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida- ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa.
Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri. Mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid.
Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud põletatud savist torustik . Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi. Uue palee hävitushorisont on u aastas 1450 eKr., mil hävinesid ka Malia, Phaistos , Zakros, Gournia , Mochlos ja Palaikastro jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub lineaarkirja B tahvlitest, olid ahhaialased, kes peale seda Kreeka emamaalt siia elama asusid, juba arhailist kreeka keelt kõnelev rahvastik . Esimesed väljakaevamised viis läbi Knossoses 1878.a. Minos Kalokairinos, kes kaevas välja osa palee läänefassaadist ja läänetiiva hoidlatest. Peale Kalokairinost üritasid jätkata kaevamist siin mitmed inimesed: W.J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H. Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog ) ja Arthur Evans. 1898 . a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele . 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912-1914), ent jätkus aastatel 1922- 1931 . Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemad kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Knossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorilised. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud «Я был здесь» sajas erinevas keeles.
Evans kaevas Knossoses välja hulga lineaarkirja B tahvled. Dešifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M.Ventrisel. Knossose lääneõu hoidlatest leiti 151 pythost.
Üks pythos mahutas keskmiselt 185 liitrit. Laoruumidesse võis paigutada 420 pythost, mis teeb kokku 77 700 liitrit.
Teravilja säilitati maa sisse kaevatud süvendites. Knossoses oli neid kolm, Malias kaheksa. Paleesse mahtus samas max 600-1000 elanikku. Hoidlatagavara ei olnud seega vaid nende jaoks. Paleed olid ilmselt oikosmajapidamistena ulatuslikud vahetuskaubanduskeskused. Ayia Triada kuningliku villa puhul torkab eriti silma, et hoiuruume oli liiga palju võrreldes villa enda suurusega. Kogu vahemere piirkonnas on leitud lambanaha kujulisi vasekange (29 kg), mis toimisid raha eelkäijana. Knossose Paleemajandus on rajanenud nähtavasti ulatuslikul ülemerekaubandusel, millest annavad tunnistust Nirou Chani , Amnisose ja Kairatose sadamarajatised. Millised olid minoilised kaubalaevad on võimalik vaadata Chania suures meremuuseumis . Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj. eKr), kuhu viis kiviplaatidega sillutatud protsessioonitee. Väike Palee, millel olid leidude (kernosed, ohvrilauad, kultusriistad) järgi otsustades ilmselt religioossed funktsioonid, on samuti paleearhidektuuri tüüpiline ehitis. Peapaleest kirdesse jääb veel nn Kuninglik Villa, mille kohta on oletatud, et see oli kas aristokraadi või preestri residents. Peapaleest loodes on nn Freskode Maja. See oli rikkalike dekoratsioonidega väike eramaja 15. saj. eKr. Palee ümber on veelgi hooneid . Kas paleed ümbritsevad hooned kuulusid kuningale või mitte ei ole üheselt teada.

Vasiliki

Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida-Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thript i mäeahelik, läänepoole
jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse plaanitud rahvusvahelise lennuvälja rajamist , et suvel turiste ja talvel tomateid sõidutada. Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias.
Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani.
Vasilikit on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. Selle nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab kesk minosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri.
Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga.

Plaikastro

Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres. Kaasaegsest
Palaikastro asulast kilomeeter mere suunas Roussolakkose nimelissse kohta jäävad minolise linna varemed. Linna minoiline nimi ei ole teada. Varaseim asustus on varaminose IIA, mis on hävinenud tules, ent on juba palju suuremana uuesti üles ehitatud. Asula on hävinenud taas samal ajal kui Zakrose palee (u 1450 eKr), kuid erinevalt viimasest asustati see hilisminose III perioodil (1300-1200 eKr) jälle. Ilmselt sel ajal oli Palaikastro Ida-Kreeta suurim linn. Läbi hellenismiaja jäi Palaikastro (Heleia) eteokreetalaste religioosseks keskuseks. Siin asuvad mh kuulsa Zeus Dikataioni templi varemed Dikatoni koobas, kus traditsiooni järgi sündis Zeus, on Paleokastrost ise u 100 km läänes.
Väljakaevamised algasid sajandi alguses ( British School of Archaeology at Athens) ja käivad siiamaani. Teise maailmasõja ja hilisema inimtegevuse tulemusena on Palaikastro varased väljakaevamised kannatada saanud. Minoilise linna ehitised on koondunud ida-lääne suunalise kesktänava ümber, mida läbistavad väiksemad, jagades linna üheksaks sektoriks. Igas sektoris on väljaarendatud torustikusüsteem. Majad kesktänava ääres on olnud imposantsete fassaadidega. Nagu ka teised minoilised linnad, ei olnud see kindlustatud.

Malia

Malia on Põhja-Kreetas, Herakleionist 40 km kaugusel. Palee jääb maanteest mõnisada meetrit mere poole.
Paiga minoiline nimi ei ole teada. Praegune nimi tuleneb 3 kilomeetrit Herakleioni poole jäävast kaasaegsest Malia nimelisest asulast.
Suurim osa paleest, mis praegu on näha, kuulub nooremasse paleede ajajärku. Malia oli asustatud aga juba varaminos II perioodil. Malia vanem palee on ehitatud u 1900. a. eKr ja on hävinenud kas siis maavärina või hüksoslaste vallutustegevuse tõttu. Samal ajal on hävinenud Knossos, Phaistos, Zakros, Mochlos, Gournia, Plaikastro. Uus palee on ehitatud u 1650 . a. eKr ja selle purustushorisont on aastas 1450. eKr. Jällegi samal ajal kui teistel Kreeta asustustel. Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus . Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib , kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodža", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat. Keskõu põhjakülge jääb nn hüpostüloni saal, mille funktsioon ei ole teada. Sellest läände jääb sillutatud koridor,mis ühendab Keskõu Põhjaõuega. Põhjasissepääsu teatraalne tee tõi siia välja. Palee loodenurgas olid kuninglikud ruumid. Siit on leitud lineaarkirja A tahvleid. Loodenurgas asetsevad ka "vastuvõturuum" ja kultusebassein. Malia palee oli ümbritsetud linnaga. Kuigi paleed hävisid 1450. a. eKr, elasid linnad Knossoses ja Phaistoses katastroofi üle. Malias aga ilmselt mitte. Malia linna praegu alles kaevatakse välja. Põhjapoole paleed on ehitatud suured katusealused, arvata võib, et see külastajatele varsti avatakse. Malia leiud on eksponeeritud Herakleioni ja Agios Nikolaose arheoloogiamuuseumeis. '
15 kilomeetrit Maliast ida poole jääb Milatos, mis oli ka juba varaminoilisel ajal asustatud. Milatose ligidal olevast koopast (Spilia Milatou). Ka Theocharis Deotorakis puudutab oma 500-leheküljelises "Kreeta ajaloos" selles koopas 1823.aastal ülestõusude käigus aset leidnud tragöödiat, kus türklasi abistama tulnud egiptuse vägi hävitas koopasse varjunud üle 200 tsiviilelaniku.

Mükeene

Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. eKr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks.
Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450 - 60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad .
Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid peeti hiiglaste kätetööks ja kutsuti kükloopide müürideks.
Mükeene hauad
Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni.

Homerose kangelaste ajastu

Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg , mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust.
Trooja sõda, kreeka müüdid ja Homerose eeposed .
Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu.
Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust ( kuld , hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie , kanep , õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal . Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist
Peloponnesosel võitu saama põhja- ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. “Ilias” ja “Odüsseia” kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias.
Sellele pinnasele , minose-mükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama uut kultuuri. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist.

Samaria kanjon

( Kuristiku pikkus: 16km, sügavus: 500m, vanus: 2 kuni 3 miljonit aastat) Kreeta saare lääneosas asuva Samaria kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk ``Väravad`` - seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit. Levka ehk Valgetesse mägedesse on selle kuristiku lõiganud Tarraiose jõgi. Talvel on see jõgi raevukas kärestik ja suvel vulisev ojake ning Vahemerelist päikesepaistet saab kuristik päevas vaid mõne minuti. Kaljuseintele klammerduvad küpressid, oleandrid ja viigipuud ning läbi õhu vuhisevad kaljuhakid, kotkad ja pistrikud. Kuristikus asub mahajäetud Samaria küla, mis hüljati 1962. aastal, mil piirkond kuulutati rahvuspargiks. Allavoolu kuristik laieneb. Kuristik algab Omalose platoolt ja lõpeb 16 km kaugusel  Ayia Roumeli külas. Ayia Roumeli on keskendunud diktamosele- see on ravimteede koostisosaks olev taim ja kri-kri'de (metsikute kitsede ) lemmiksöök. Külastajatele on kuristik avatud maist oktoobrini ning jalgsimatk Xyloskalast võtab aega rohkem kui 5 tundi. Veevarusid saab täiendada kohalikest allikatest

Turism ja tänapäev

Ka need, kes Kreetast eriti midagi ei tea, lähevad sinna hea meelega, sest see nimi, see riik ja see rahvas sisendab kuidagi turvalisust ja kodusust. Ja ega teisti ei saagi. See on ju Kreeka.
Aastate jooksul on Kreeta läbi teinud mõned olulised muutused. Kreeta turism sai alguse hoopis saare idaosas. Agios Nikolaos ja Elounda on siiani külastajatele valla, kuid saare magnetiks on viimastel aastatel kujunenud lääneosa – Hania ümbrus.
Paljud, et mitte öelda enamik reisikorraldajatest märgib sihtkohaks Hania, kuid tegelikult ööbib seal vaid murdosa külalistest. Suur osa neist peatub Hania ranniku väikelinnades ja külades. Kust üks küla algab ja teine lõpeb, seda ei saa pahatihti enam arugi . Üks suur Hania kõik.
Kui maailmale randu jagati, olid kreeklased ilmselt kusagil ära, sest Kreeka rannad ei kuulu just liivasemate hulka. Ilmselt olid Kreeta põliselanikud minoslased siiski jagamise juures, sest saare lääneosa on õnnistatud kaunite liivarandadega. Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal.
Teenindus mandri-Kreekast erinev
Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda ning mille mitmekesisus rahuldab kõige erinevamaid maitseid. Kato Galatas, Agia Marina, Platanias, Gerani, Maleme ja Kolymbari – esmapilgul ei jõua nende linnaosade nimetusi meeldegi jätta. Ja pole vajagi. Haniast täiesti piisab .
Kreeklased on ka ise öelnud, et nad on natuke skisofreeniline rahvas. Äärmine aktiivsusepuhang võib vahelduda totaalse logelemisega, nutuhoog hüsteerilise naeruga jne. Ka kreeka tantsud ja laulud on loodud kahes äärmuses. Kas siis hingematvalt kurvad või tuju pilvedeni tõstvad. Nii on muide ka teenindusega . Kui mandri-Kreekas võib end arvet oodates vabalt lõdvaks lasta ning veel ühe klaasi veini võtta, kuni teenindaja pead pöörama satub, siis saartel jooksevad kõik nagu elektrijänesed.
Kõrtsimeeste tähelepanu on vahel lausa liialdatud. Ja kui hästi tellite ning sõbrad olete, siis pakutakse lahkudes ka maja poolt väikest kosti, mis tavaliselt on raki. Mida üksikum koht, seda rohkem on rakis kraade – kohati lausa 70. Ilmselt mängib rolli ka see, et turismihooajaks sõidab Kreetale palju võõrtööjõudu ning et talv rahulikult üle elada, tuleb suvel rabada lausa eesli moodi. Kreetalane ise on aga natuke teisest puust. Mandrielanikud, kes tavaliselt end natuke paremaks peavad, panevad kreetalased siiani ühte patta lindpriidega.
Kreeta küla – omaette vaatamisväärsus
Kuigi tänapäevaks on juba kõik muutunud ja sellel on oma ajaloolised põhjused. Kodusõdadest lõhestatud mandri-Kreeka oli vallutajatele tavaliselt kerge saak, aga kreetalased kaitsesid oma saart üksmeelselt vere hinnaga ning isegi türklastel ei läinud korda neid täielikult alistada. Eks vist sellepärast kujutavadki mandriinimesed saarlasi ette brauning vööl ja pussnuga hambus. Kreeta külakohtades on muide ka tänapäeval pea kõikides majapidamistes relv , kuid tegemist on pelgalt traditsiooni hoidmisega. Ning kui isegi kusagil külatavernis peremees püssi paugutab, et külalisi natuke kohaliku koloriidiga raputada, siis on rauas ikka paukpadrunid.
Kreeta küla on kindlasti üks põhjusi, miks sinna saarele sõita. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel, akende ees on kaunid aknaluugid, viinamarjad kasvavad hoovis... idüll missugune!
Ning kindlasti saate ka maitseelamuse, kui einestate külakõrtsis, kus võite ise kööki minna, mamma valib teile välja parimad palad ning toob sinna juurde külma valget külaveini. 
Igal Kreeta külal on olemas oma firmaroog , mida ainult seal pakutakse. Kõikvõimalike viljade ja taimedega täidetud pirukad , hautatud liharoad ning grillvardad on äärmiselt maitsvad . 
Sama saab öelda ka turismitsooni kohta. Restorane ja taverne on palju ning igaüks püüab võistlejat üle trumbata nii toidu kui ka teenindusega – sest alati võib ju loota , et rahulolev klient ka järgmisel päeval samasse restorani õhtulist võtma tuleb.
Hanias koonduvad söögikohad keskajal veneetslaste poolt ehitatud sadama kaldale ning ise süüdi, kes sealt endale meelepärast ei leia. Teine võimalus on ekselda Hania vanalinna üliromantilistel kitsastel tänavatel ning avastada mõnest viinamarjaväätidesse uppunud sisehoovist õdus ja kodune söögikoht. Kreeklane paneb söögile suurt rõhku ning ka külastaja saab sellest traditsioonist üsna pea aru.

Kokkuvõte

Kreeta on üks väika armas saar, mis kuulub Kreekale. See on väga ajalooline ja müstiline saar. Samuti on seal palju erinevaid vaatamisväärsusi ning ajalugu hakkab juba väga ammusest ajast eKr.
Ajalugu sisaldab Minoise kultuuri, kus ehitati välja erinevad paleed, tekkisid erinevad sümbolid ja legendid; Mükeene kultuuri, kus oli hinnas käsitöö ning samuti mükeene hauad; ja Homerose kangelaste ajastu, kust on samuti tulnud erinevad müüdid, Trooja sõda.
Kreeta on väga looduserikas saar. Seal on erinevad istandused , näiteks oliivipuu ,apelsinipuu raksud. Saarel on ka väga iljus kuristik – kanjon nimega Samaaria.Kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kaljuseintele kasvavad küpressid, oleandrid ja viigipuud.Külastajatele on kuristik avatud maist oktoobrini ning jalgsimatk Xyloskalast võtab aega rohkem kui 5 tundi.
Kreeta rahvas ise on väga sõbralik ning lahke rahvas.Neil on väga maitsvad toitud, Vahemere stiilis, samuti on neil oma alkohoolne jook „Raki“ mis on üle 70 kraadi.

Kasutatud kirjandus

Internet (01.12.2013):

• http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1420,827,831
  
• http://www.trip.ee/
  
• http://www.estonian-air.ee/
  
• http://www.hcaa-eleng.gr/hania.ht m
  
• www.interkriti.org
  
• www.explorecrete.com
  
• www.crete.tournet.gr
  
• ww. west -crete.com
  
• http://www.gnto.gr/
  
• http://www.cretetravel.com/
  
• http://www.united-hellas.com/tourism/crete/
  
• http://www.travel-to-crete.com/
  
• http://www.greeka.com/crete/crete-travel.ht m 
  
• http://www.teztour.ee/?p=249
  
• http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=159&lang=17
  

Raamatud:

• Gauldie,Robin. „Kreeta top 10“,Koolibri 2009
  
• Kehnscherper, Günther, „Kreeta, Mükeene, Santorin, aja- ja kultuurilooline ülevaade Vana-Kreeta ja Mükeene arheoloogilisest kultuurist“,Tallinn Valgus 1989