Kreeta (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus:

Vasiliki

Gournia

Myrtos

Palaikastro

Mochlos

Lato

Knossos

Malia
Vasiliki
Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega.

Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida-Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole

jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse plaanitud rahvusvahelise lennuvälja rajamist , et suvel turiste ja talvel tomateid sõidutada. Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias.
Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani.

Vasilikit (nagu ka Myrtos) on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. SE nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab keskminosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga.
Gournia
Gournia asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres. Linnavaremed, mida praegu saab näha, kuuluvad põhiliselt

tee all-linnast
paleesse
hilisminose aega (15 saj. eKr). Asustus ulatub Gournias tagasi aga juba varaminose perioodi ( 2700 -3000 eKr). Väljakaevamist alustati 20. saj. alguses ameeriklase Harriet Boyd poolt. Linn, mis katab 2,5 hektarit, on nüüdseks täielikult läbi tuhnitud. Gournia minoiline nimi ei ole

Kivist veemahuti
teada, praegune nimetus tuleneb kivist anumatest, mida linnas igal pool on leitud. Gourniat on nimetatud ka " minoilise Kreeta Pompeijks", sest see on hästi säilinud. Gourniast mõned kilomeetrid Ierapetra poole jääb Vasiliki - selle kandi teine oluline minoiline asustus.

Vaade lõunahoovi trepile
Paleest lõunahoovi viiv tee
Mäe tipus asus luksuslik ehitis, mida peetakse Kreeta nelja suure palee miniatuurseks koopiaks. Lõunaosas paiknes suur hoov, mis ilmselt oli avaliku elu keskuseks.

Oletatav ohvrikivi
Selle ja palee vahel on L-kujuline teatraalne trepp . Samas kõrval on leitud suur kiviplaat, mida on interpreteeritud kui ohvrikivi. Palee juurde on kuulunud ka veel nn "Lääneõu", hoidlaruumid, bassein, valgusšaht. Asustusel oli kolm sissepääsu:

Trepp all-linnas
lõunas, läänes ja põhjas. Palee on hävinenud maavärina läbi. Palee on olnud linnaga tihedalt seotud. Eramajad olid tagasihoidlikud ja üheteise vastu surutud. Mitmetel majadel on kitsad ja kõrged tänavalt teisele korrusele viivad kivist trepid. Herakleioni muuseumis on eksponeeritud sellise kahekorruselise maja minoseaegne mudel. Linnas on eristatud seitse sektorit, igaühes oli väljaarendatud torustikusüsteem. Mükeene perioodist ( 1400 -1200 eKr) on Gournias säilinud megaron (nn H-maja), mis asub kompleksi S osas.

Myrtos

Myrtos asub Ida-Kreetas Liibüa mere kaldal . Ierapetrast on sinna u 14 km. Fournou Korifi varemed jäävad täpsemalt kahe kaasaegse asula Myrtose ja

üldvaade asulale
Nea Myrtose vahele. Mõnisada meetrit lääne poole on teinegi minoiline asustus Pyrgos .Fournou Korifi on u 80 m merepinnast kõrgemal. Erilist teed sinna ei lähe. Mäetipule on aed ümber tõmmatud. Avatud on see " muuseum " 24h. Või on see kinni 24h? Raske öelda. Värav oli igal juhul lahti, kogu muuseum on üsna rohtu kasvanud. Samas on tegu ühe oluliseima varaminoilise (varaminose IIA) asustusega, mis Kreetal seni leitud. Väljakaevamisi alustati 1967. a. Peter Warreni poolt.

Lõunasissepääsust vasakul
Warreni interpretatsiooni järgi elas siin ilma pealikuta 100-120 inimeseline hõim või klann. Teise tõlgenduse järgi (Branigan) kuulus see kompleks ühele ülikule, olles seega varaste paleede eelkäija. Koolmanda tõlgenduse järgi ( Todd Whitelaw) elas siin viis-kuus peret koguarvuga 25-30 inimest. Whitelaw järeldab seda sellest, et ruumid jagunevad asustuses justkui teatud klustriteks. Asustuses on u 100 ruumi, enamus väga väikesed.

Fournou Korifi plaan
Olles sada meetrit mäkke roninud, torkab silma, et Pyrgose ja Fournou Korifi on asustused on rajatud kõrgetesse kohtadesse, kust on hea ülevaade ümbruskonnale. Kas sellel oli ka kaitseeesmärk, ei ole täpselt teada. Igal juhul igapäpevane ronimine neil kerge ei olnud.

Plaikastro

Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres. Kaasaegsest

Peatänav
Palaikastro asulast kilomeeter mere suunas Roussolakkose nimelissse kohta jäävad minolise linna varemed. Linna minoiline nimi ei ole teada. Varaseim asustus on varaminose IIA, mis on hävinenud tules, ent on juba palju suuremana uuesti üles ehitatud. Asula on hävinenud taas samal ajal kui Zakrose palee (u 1450 eKr), kuid erinevalt viimasest asustati see hilisminose III perioodil (1300-1200 eKr) jälle. Ilmselt sel ajal oli Palaikastro Ida-Kreeta suurim linn. Läbi hellenismiaja jäi Palaikastro (Heleia) eteokreetalaste religioosseks keskuseks. Siin asuvad mh kuulsa Zeus Dikataioni templi varemed Dikatoni koobas, kus traditsiooni järgi sündis Zeus, on Paleokastrost ise u 100 km läänes.
Väljakaevamised algasid sajandi alguses ( British School of Archaeology at Athens) ja käivad siiamaani. Teise maailmasõja ja hilisema inimtegevuse tulemusena on Palaikastro varased väljakaevamised kannatada saanud. Minoilise linna ehitised on

koondunud ida-lääne suunalise kesktänava ümber, mida läbistavad väiksemad, jagades linna üheksaks sektoriks. Igas sektoris on väljaarendatud torustikusüsteem. Majad kesktänava ääres on olnud imposantsete fassaadidega. Nagu ka teised minoilised linnad, ei olnud see kindlustatud.

Mochlos

Mochlose kaluriküla asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres Agios Nikolaose ja Sitia vaheliselt maanteelt 4 km mere poole. Tegemist on saarega , mis minoilisel

ajal oli veel maaga ühendatud. Saarel on varaminose IB - hilisminose IB linn ning varaminose IB - varaminose III kalmistu .
Esimest korda kaevas siin ameeriklane Richard Seager (1908). Suurima osa minoilisest asustusest, mis praegu Mochloses on näha, moodustavad hilisminos I linna varemed. Samal perioodil (1600-1450 eKr) on ka Mochlos täieti maha jäetud ja seda ei ole enam uuesti üles ehitatud. Vt Mochlose kohta põhjalikumalt:

Lato

Lato asub Ida-Kreetas, Agios Nikolaosest 10 km Kritsa poole ja sealt veel

vaade ülalt
3 km edasi. Lato on üks tähtsamatest dooria linnadest Kreetal. Linn on ehitatud looduslikult kaitstud kohta kahe mäe vahele. 2. saj. pKr kandus elu Latost üle Agios Nikolaosesse, mis oli varasemal ajal lihtsalt Lato sadamaks. Lato oli aga asustatud juba enne doorlaste sisserändamist. Kas Lato oligi minoiline Goulas, nagu arvas Evans , ei ole päris kindel.
Linn oli kaitstud müüriga, mis on osaliselt praegugi säilinud. Linnavärav oli kolmeosaline - umbes nagu kunagi meie Harju värav

Töökojad ja elamud
- kahe sisehoovi ja kolme uksega. Värava taga olid kaks torni. Siit algas kitsas tee linna üles, mis oli ääristatud linnamüüri vastu ehitatud lihtsa plaaniga töökodadest ja elumajadest. Igas majas olid vihmavee kogumise tsisternid, kuna vist vesi oli linnas üsna suureks probleemiks. Linna keskel oli agoraa sügava nelinurkse veetsisterni ja väikese sammasteta templiga. Agoraast põhja jäi prütaneion - riikliku koldetule asupaik.

vaade prütaneionile
Agoraast lõunas oli suur tempel (10x6,5 m), mis oli ilmselt pühendatud Eileithyiale. Lato avastati 19. saj. keskel. Süstemaatilised väljakaevamised Latos algasid 1899-1901.

Knossos

Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri

Palee E tiib . Kaksikkirveste
saali eesruum (rek.)
iseloomulikud jooned: mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid.

Trepikoda
Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses nt oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud

Kultusbassein

(kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi. Uue palee hävitushorisont on u aastas 1450 eKr., mil hävinesid ka Malia, Phaistos , Zakros, Gournia, Mochlos ja Palaikastro jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub lineaarkirja B tahvlitest, olid ahhaialased, kes peale seda Kreeka emamaalt siia elama asusid, juba arhailist kreeka keelt kõnelev rahvastik.

Troonisaali eesruum
Esimesed väljakaevamised viis läbi Knossoses 1878.a. Minos Kalokairinos, kes kaevas välja osa palee läänefassaadist ja läänetiiva hoidlatest. Peale Kalokairinost üritasid

Troonisaal

jätkata kaevamist siin mitmed inimesed: W.J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog ) ja Arthur Evans. 1898 . a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele . 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912-1914), ent jätkus aastatel 1922- 1931 . Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest

Troonisaal
on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemd kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Konossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorikud. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud «Я был здесь» sajas erinevas keeles. Evans kaevas Knossoses mh välja hulga lineaarkirja B tahvled. Dešifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M.Ventrisel.
Knossose lääneõu hoidlatest leiti 151 pythost. Üks pythos mahutas keskmiselt 185 liitrit. Laoruumidesse võis paigutada 420 pythost, mis teeb kokku 77 700 liitrit. Teravilja säilitati maa

Knossos täna

sisse kaevatud süvendites. Knossoses oli neid kolm, Malias kaheksa. Paleesse mahtus samas max 600-1000 elanikku. Hoidlatagavara ei olnud seega vaid nende jaoks. Paleed olid ilmselt oikosmajapidamistena ulatuslikud vahetuskaubanduskeskused.

Palee sissepääs
Ayia Triada kuningliku villa puhul torkab eriti silma, et hoiuruume oli liiga palju võrreldes villa enda suurusega. Kogu vahemere piirkonnas on leitud lambanaha kujulisi vasekange (29 kg), mis toimisid raha eelkäijana. Knossose Paleemajandus on rajanenud nähtavasti ulatuslikul ülemerekaubandusel, millest annavad tunnistust Nirou Chani , Amnisose ja Kairatose sadamarajatised. Millised olid minoilised kaubalaevad on võimalik vaadata Chania suures meremuuseumis .
Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj. eKr), kuhu viis kiviplaatidega sillutatud protsessioonitee. Väike Palee, millel olid leidude (kernosed, ohvrilauad, kultusriistad) järgi

Pythostega hoidlad

otsustades ilmselt religioossed funktsioonid, on samuti paleearhidektuuri tüüpiline ehitis. Peapaleest kirdesse jääb veel nn Kuninglik Villa, mille kohta on oletatud, et see oli kas aristokraadi või preestri residents. Peapaleest loodes on nn Freskode Maja. See oli rikkalike dekoratsioonidega väike eramaja 15. saj. eKr. Palee ümber on veelgi hooneid . Kas paleed ümbritsevad hooned kuulusid kuningale või mitte ei ole üheselt teada.
Malia
Malia on Põhja-Kreetas, Herakleionist 40 km kaugusel. Palee jääb maanteest mõnisada meetrit mere poole. Paiga minoiline nimi ei ole

Inimsuurune
pythos
teada. Praegune nimi tuleneb 3 kilomeetrit Herakleioni poole jäävast kaasaegsest Malia nimelisest asulast. Suurim osa paleest, mis praegu on näha, kuulub nooremasse paleede ajajärku. Malia oli asustatud aga juba varaminos II perioodil. Malia vanem palee on ehitatud u 1900. a. eKr ja on hävinenud kas siis maavärina või hüksoslaste vallutustegevuse tõttu. Samal ajal on

vaade Lääneõues
Hävinenud Knossos, Phaistos, Zakros, Mochlos, Gournia, Plaikastro. Uus palee on ehitatud u 1650 . a. eKr ja selle purustushorisont on aastas 1450. eKr. Jällegi samal ajal kui teistel Kreeta asustustel. Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani.

Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on

Kernos
Keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus . Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodža", "suur trepp" ja piilarite ruum. Keskõue SW nurka jääb veel teinegi suur trepp, mille kõrval on kuulus Malia kernos - rituaalne anum diameeriga 0,90 m. Palee edelanurgas on kaheksa viljahoidlat.

Altar Keskõues
"Lodža" 4-astmeline trepp
Keskõu põhjakülge jääb nn hüpostüloni saal , mille funktsioon ei ole teada. Sellest läände jääb sillutatud koridor ,

Polythyra ja krüpt

mis ühendab Keskõu Põhjaõuega. Põhjasissepääsu teatraalne tee tõi siia välja. Palee loodenurgas olid kuninglikud ruumid. Siit on leitud lineaarkirja A tahvleid. Loodenurgas asetsevad ka "vastuvõturuum" ja kultusebassein.

vaade põhjasissepääsul
Malia palee oli ümbritsetud linnaga. Kuigi paleed hävisid 1450. a. eKr, elasid linnad Knossoses ja Phaistoses katastroofi üle. Malias aga ilmselt mitte. Malia linna praegu alles kaevatakse välja. Põhjapoole paleed on ehitatud suured katusealused, arvata võib, et see külastajatele varsti avatakse. Malia leiud on eksponeeritud Herakleioni ja Agios Nikolaose arheoloogiamuuseumeis.

Malia kaart
15 kilomeetrit Maliast ida poole jääb Milatos, mis oli ka juba varaminoilisel ajal asustatud. Milatose ligidal olevast koopast (Spilia Milatou). Ka Theocharis Deotorakis puudutab oma 500-leheküljelises "Kreeta ajaloos" selles koopas 1823.aastal ülestõusude käigus aset leidnud tragöödiat, kus türklasi abistama tulnud egiptuse vägi hävitas koopasse varjunud üle 200 tsiviilelaniku.
Kasutatud kirjandus:
http://my.tele2.ee/docs/kreeta/malia.html
14

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chaymira Õppematerjali autor

referaat Kreeta endistest asulatest (linnadest: Vasiliki, Gournia, Myrtos, Mochlos, Lato, Knossos, Malia)

kreeta vasiliki gournia myrtos mochlos lato knossos malia

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeta

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledz Referaat Kreeta Maila Rumessen 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 1. Minoise kultuur...............................................................................................................................4 1.1. Tähtsamad sümbolid.........................................................................

Kreeka kultuur

pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel

Ajalugu

pdf

Kunstiajalugu

püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks

Kunstiajalugu

doc

ARHITEKTUURIPÄRLID

muinsused? Põhjenda! 3. KNOSSOSE PALEE KREETAL (u. 26 saj. eKr.) NB! Suurenda pilte! a) Knossose palee restaureetud veranda tänapäeval b) Knossose pale rekonstruktsioon c) Knossose palee fresko hüüdnimega ."Prints liiliatega" (See fresko on teostatud A. Evansi näpunäidete järgi) Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida. Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur

Ajalugu

docx

Vana kreeka

hallist savist valm vaase, kujukesi ja katusekive, soola kaevandati atikas ja euboial. Egeuse mere saared ehk Küklaadid olid hea abi meresõiduks. Küklaadid on üle 200, sporaadid u 80 saart. Küklaadid nt naxos, paros, andros, siphnos, seriphos, thera, melos, tähtis oli deelose saar ja apolloni tempel. Sporaadid nt rhodos, samos, chios, lesbos, lemnos, thasos, paljudel suurepärane vein. Joonia kreeka linnad väike-aasias nt efesos, mileetos. Hellespontose väin. Kreeta kirdeosa viinamari ja aiandus, põlluharimine keskel mesara tasandikul. Korkyra saar läänepool viljakas. Esimesed kreeka hõimud hellasesse u 2 at algul, need ahhailased kes jõudsid lõunasse peloponnesossse, teise lainena rändasid sisse doorlased, kes tõrjusid ahhailased kõrvale u 2 at lõpul, nad asustasid kreeta, palju saari ja peloponnesose suurema osa. Kreeka hõimud paiknesid harali, sellest 3 ühiskeele ehk koinee dialekti: joonia, dooria ja aioolia dialektid. Materiaalse kultuuri

Vanaaeg

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)

Vanaaeg

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid