Egeuse kultuur (0)

EGEUSE KULTUUR
Kreeta -Mükeene
3000-1200 eKr
KREETA
Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr.
Küklaadid –saared Vahemeres.
Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr
Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast.
Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju “Lüüramängija”(2000 eKr)
Sir Arthur Evans( 1851 -1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi.
Knossose palee – ca 1600 – 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust.
Läbürint - Minotaurose vangla . Kuningaks oli Minos , kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu.
Palees oli kanalisatsioon – keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad.
Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud.
Herakleion (Heraklion, Iraklio) - pealinn. Seal on arheoloogiamuuseum .
Kiri – Egeuse kultuuris tarvitati kahte tüüpi kirja - lineaarkirja A ja lineaarkirja B. Lineaar A tahvlid on pärit 1200 a. e. Kr. Teadlased on avastanud, et lineaar B on kreeka keele varane vorm. Lineaar A on senini dešifreerimata.
Pithos – suursäilitusanum.
Rhyton – joogianum.
Fresko – märjale krohvile tehtud seinamaaling , Knossose palees reljeefsed. Üks selle aja kuulsamaid on “Toreadoor” (härjavõitleja) 1500 eKr. Asub see Herakleoni arheoloogiamuuseumis. Freskode peamiseks teemaks olid loomad, meri. Loomi (näiteks ahvid ) kujutati liikumises.
Pulli hüppamine – eluohtlik akrobaatiline mäng. Pitsat “Ebaõnnestunud hüpe”.
Troonisaal (Knossoses) - saalis on kuningas Minose tool . Egeuse kultuuris oli valitseja ka peapreester. Seintel maalid müütilistest loomadest (greifid). Saali keskel on kauss ( ohverdamine ). Kuninga vastas pingil istusid süüdistatavad ja nende üle mõisteti kohut . Tihti trahviti töö tegemisega. Kreeta saarel ei olnud orje.
Piktogramm – piltmärk ( logo ), midagi sümboliseeriv.
“Liiliate prints ” – oletatav kuningas Minos.
Kuninganna vann - väike vann, kus kuningannale meeldis eesli piimas vannis käia.
Megaron - keskne ruum hoones .
“Pariisitar” – preestrinna. Pariisitar on hüüdnimi. 1500 eKr.
Uss- jumalannad (paljaste rindadega) - väikesed keraamilised figuurid, ca 1600 eKr.
Fajanss – põletatud savifiguur, glasuuritud.
Madu (uss) - maod olid koduloomad , nad olevat kuulutanud ette maavärinaid.
Phaistos, Radamanthys, Radamanthyse palee
Phaistose ketas - savist ketas, u. 16cm läbimõõduga, mõlemal pool on spiraalne kiri (lineaarkiri A), ei ole dešifreeritud.(1700- 1450 eKr)
Kamares - koht keset Kreeta saart . Sealt on leitud koopast palju keraamikat. Kamarese stiili vaasid – varajased tumedal põhjal isikupärase geomeetrilise mustriga keraamilised anumad. Kõige kuulsam on pesuvee kann , ca 1800 eKr.
Palee stiili vaasid - (1700 - 1450 eKr) – väljakujunenud motiividega, fantaasiavaesemad “tardunud mustrid ”.
Hagia Triada (püha kolmainsus) palee.
Sealt on pärit “viljakoristajate” vaas, 1500 eKr (steatiidist).
Kullatud sarvedega härjapea – rhyton (jooginõu). Kaksikkirves .
Santorin ehk Thera – saar ja vulkaan 1621 eKr.
Tuulekoobaste tempel - sealt on välja kaevatud nii tempel kui inimese ohverdamise stseen (4 luukere ja müütilise looma peaga pronksist pistoda ).

Mükeene

Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 – 1200 eKr.
Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist. Üldjuhul on lossid kõik kindlustamata-ilma kaitsemüürideta. Seinad laoti kivist ja ilma mördita. NB! Kreetal tarvitati mörti! Kükloopilised e. kükloopsed müürid.
Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 šaht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann .) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid . Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära.
Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena.
Tholos – ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber .
Dromos – kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja).
Talamos - kamber, kõrvalruum hauas.
Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine)
Aigistose kuppelhaud (Klytaimnestra armuke)
Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. ( Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr. Üle 13 meetri kõrge.
Agamemnoni surimask – kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi. Asub Ateena Rahvusmuuseumis.
2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr.

Trooja

Tänapäeva Türgi, Väike- Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr.
Berliinis Pergamoni muuseumis asub üks päikesejumal Heliosega metoop (plaat kreeka templi friisis). (Helios – Ilion )
Heinrich Schliemann (1822-1890) – Saksa amatöörarheoloog. Ta avastas rusud, mida pidas Troojaks. Kokku kaevas ta kolmes kohas - Troojas, Mükeenes ja Tirunses. Esimesena kaevas Hissarliki künkal Ameerika asekonsul Frank Calvert.
Priamose aare , Helena ehted – suur kogus Troojast leitud kuldesemeid. 1945. aasta maikuus viisid nõukogude väed 400 eset Venemaale ja neid varjati Moskvas Puškini muuseumis ja salati nende olemasolu 1991. aastani.