Egeuse kultuur (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Kreeta

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledz Referaat Kreeta Maila Rumessen 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 1. Minoise kultuur...............................................................................................................................4 1.1. Tähtsamad sümbolid...........................................................................................................4 1.2. Legendid..............................................................................................................................5 1.3. Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 ­ 1500 a. eKr...................................

Kreeka kultuur

12

pdf

Kunstiajalugu

· Kujutati ka loomi ja linde · Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist ­ Meduni Haned · Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika · Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr V Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ­ jõgedevaheline maa · Asus Eufrati ja Tigrise vahel · Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak · Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur · Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega

Kunstiajalugu

8

doc

Religioonid ja ehitised

Eluruumid viiel korrusel ­ 2 maa all, 3 maa peal. 1300 (1600) ruumi. Vasak pool hoonest oli sakraal. Suur siseõu ­ seal toimusid pulli hüppamised. Valguskaev ­ ei esine akent hoone välisseinas, aknad on siseseinas. Sambad on allapoole ahenevad, puidust (sükomooripuust). Hoone vahetalad on puidust, et oleks vedrutavam (maavärinate pärast). Hoonel oli puidust karkass, hoone ise oli kivist. Sideainena kasutati mörti. Müütiline kuningas Minos. Tema järgi nime saanud kultuur tekkis 3. saj e. Kr Kreetal. 14. Ussjumalanna Keraamilised kujud. Naisfiguurid ussidega ­ ussjumalannad, preestrinnad. Maod olid koduloomad, sest aitasid maavärinate asjus. Tundsid ette ja laid jalga. 15. Kamarese vaasid Kamarese vaasid ­ geomeetrilised mustrid (valge ja punane) tumedal taustal. 19. ja 18. saj e.Kr. Leitud Kamarese koopast. 1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 14­13 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel.

Kunstiajalugu

41

pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Bulgaarias, Rumeenias. Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul üsna jämedakoeline, aja jooksul muutus see pareminitöödelduks, hakati maalima. Körös on kultuuri Ungaris levinud haru, nimi Körösi jõelt. Keraamika suhteliselt sarnane, maalitud nõusid vähem. Starcevo-Körösi kultuur levis suurel alal erinevates loodustingimustes. Siin viljakaid tasandikke ja allikate lähikondi, kus muld on püsivalt niiske. Neile aladele jäid paljud viljelusmajandusega tegelevad kogukonnad elama pikkadeks sajanditeks; kõige kauem olid kasutusel asulakohad, mille juures oli kõige rohkem sobilikke põllumaid. Sellel alal arenes u 3000 eKr metallurgia. Starcevo-Körösi kultuuri järglasena eristatakse Serbias alguse saanud Vinca kultuuri (6.­3. at eKr)

Ajalugu

48

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Hauakambri seinu katavad reljeefid, kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili · Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde VI Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ­ jõgedevaheline maa · Asus Eufrati ja Tigrise vahel · Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak · Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur · Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas

Kunstiajalugu

28

docx

Võrdlev usundilugu konspekt

VANA-PÄRSIA RELIGIOON 1) Zoroastrism ­ tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) ­ Zoroaster 2) Masdaism ­ hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles)) Pärslastel tänini kirg rooside vastu. Pärslaste kultuur ­ roosikultuur. Paradeisos ­ oivaline ümbruskond U 3000 e.m.a. , algupära kuulub euroopa muistsesse religiooni, indo-eurooplased oli kaukaasias, üks osa liikus 1500 e.m.a. India poole; teine liikus üle Kaukasuse, või läbi Kesk- Aasia Pärsia aladele, Media; kolmandad suundusid Väike-Aasiasse U 2000 e.m.a. jõuti läbi Pärsia põhjaosade ja osa rändasid ka Indiasse, need kes Pärsiasse jäid, nendega liikus u 1500 e.m.a. indoeurooplaste teine laine.

Võrdlev usuteadus

93

doc

Kunsti ajalugu

mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

116

doc

Vanaaeg

II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks

Ajalugu

Kommentaarid (0)