Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EGEUSE KULTUUR JA KUNST (0)

1 Hindamata
Punktid
EGEUSE KULTUUR JA KUNST
Koostaja:Katrin Kõre
Juhendaja:Aimar Rolf
Klass:10.Klass
Avinurme 2010
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg
EGEUSE KULTUURIST
Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr.
välja õitsev tsivilisatsioon.
Selle 3 keskust (piirkonda) on:
1) Küklaadide saarterühm (Kreeta
saare ja Mandri-Kreeka vahel);
2) Kreeta saar ­ minoiline keskus.
3) Peloponnesose poolsaar
(eelkreeka e. hellaadilise kultuuri
keskus).
EGEUSE KULTUURIST
Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis
Euroopa vanim kõrgkultuur ­ egeuse kultuur
Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur
Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline
kultuur
EGEUSE KULTUURIST
Peloponnesos ­ ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks
Kreeka kuningas
Heinrich Schliemann ja Arthur Evans
Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid.
Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis
Evans Kreeta saarelt
EGEUSE KULTUURIST
Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse:
Varane ajastu ­ kõrgkultuuri ette
valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr
Keskmine ajastu ­ tekib kõrgkultuur,
keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr
Hiline ajastu ­ keskused mandril:
Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr
EGEUSE KULTUUR
Rajatud palju suuri losse
Suurim neist on Knossose palee Kreetal
Kiviplokkidest kuivmüürina
Sambad katuse ja talastiku toestamiseks
KNOSSOS
EGEUSE KULTUURIST
Kreeta sambad.
Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6
väiksemat lossi (Phaistos)
Kreeta sammas
Knossoses
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
PHAISTOSE LOSSI VAREMED
EGEUSE KULTUURIST
Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei
kujutata üldse.
Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
On kujutatud ka mingit härjamängu ­ ilmselt oli
härg püha loom.
EGEUSE KULTUURIST
Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel
olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad
rüüd
EGEUSE KUNSTIST
Kreeta saarel kasutati ka kirja:
·hieroglüüfkiri
·lineaarkiri A
·lineaarkiri B
Lineaarkiri-A.
et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_A
Lineaarkiri-B.
http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B
KNOSSOS
Korrapäratu põhiplaaniga
Ehitatud labürindina
2-3 korruseline
Lossi keskel asus suur siseõu
Kindlustamata, puudus kaitsemüür
Knossos
Müüriharjal stiliseeritud
sõnnisarved
Knossos
Vaade Knossosele
Knossos
KNOSSOS
Troonisaal
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
KNOSSOS
Megaron
www.sandrashaw.com/AH1L13.htm
MEGARONI PÕHIPLAAN
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
KNOSSOSE AEROFOTO
KNOSSOS
Palju ruume
Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi
vannitoad.
Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on
säilinud kuni tänapäevani.
Väljakaevatud terrakotast
kanalisatsioonitorustik kõnnitee
all.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
KNOSSOS
Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad,
ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes.
KNOSSOSE PÕHIPLAAN
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Kuninglik kaksikkirveste
hall.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Phaistos
Phaistos
Phaistos
Phaistose kaev
Phaistos
HAGIA TRIADA
lossi aerofoto
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Hagia Triada varemed.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
EGEUSE KUJUTAVKUNST
Esineb:
seinamaali(tehnikaks fresco)
Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco
maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga.
reljeefi
väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.)
EGEUSE KUJUTAVKUNST
Erksad värvid
Pidulikud sündmused ning stseenid
härjamängudest.
Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja
liikuvamad.
Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega
kütkestas kunstnikke.
Frescomaaling
Knossose
paleest.
Preester-kuningas või
Prints liiliatega.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Frescomaaling Knossose
paleest.
Fragment teenijatega
protsessioonikestes
lõunaväravatel.
http://web.zone.ee/marjukodukas/
Egeuse.pdf
"Pariisitar"
(preestrinna),
seinamaal
Knossose
paleest (1500 eKr.).
http://web.zone.ee/marjukodukas/
Egeuse.pdf
Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid
madudega
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
EGEUSE TARBEKUNST
Vaasimaali õitseng
Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele
maaliti valge värviga
Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid
kaotavad oma värvirikkuse.
EGEUSE KUNSTIST
Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud.
Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks:
·varasem ­ Kamareskeraamika
·hilisem ­ Paleekeraamika
EGEUSE KUNSTIST
Kamares-keraamika on väga ebapraktiline.
Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad.
Kaunistused on ühesugused.
VAASIMAALID
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Härjapea
kujuline
jooginõu
Knossosest.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
MÜKEENE LINNAPLAAN
Mükeene losside kaitsemüürid
Tohutud kivimürakad
Kükloopilised müürid
Kükloobid ­ ühesilmsed hiiglased
klassikalises mütoloogias
Lõvivärav
Hilisemast ajast pärineb ka üks
monumentaalskulptuur: Mükeene lossi
lõvivärav.
Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi
reljeefina, 3-4 m kõrge.
Lõvivärav Mükeenes
Lõvivärav Mükeenes
Lõvivärava joonis.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Tiryns
Kivihauad
Atreuse varakamber
Heinrich Schliemann
1822 ­ 1890
Oli saksa päritolu
kaupmees, arheoloog ja
Trooja linna varemete
leidja.
Tiryns
Pseudokuplid ­ püstitatud ilma
sidevahendita
Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja
hõbeehteid
Tiryns
Tirynsi võlvmüür.
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
Tirynsi müür.
www.gardenvisit.com/garden/tiryns
http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm
Vaade Tirynsile.
Tirynsi plaan
commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle..
MÜKEENE
Mükeene periood hakkas 15.saj. e.m.a
Kuningate ringhaud
Atreuse varakamber.
,,Agamemnoni kuldmask"
Mükeenest
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/
egeuse/index.htm
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
www.google.com
http://www.greeklandscapes.com/image-
slides/mycenae/index.html
Vasakule Paremale
EGEUSE KULTUUR JA KUNST #1 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #2 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #3 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #4 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #5 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #6 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #7 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #8 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #9 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #10 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #11 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #12 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #13 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #14 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #15 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #16 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #17 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #18 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #19 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #20 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #21 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #22 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #23 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #24 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #25 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #26 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #27 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #28 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #29 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #30 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #31 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #32 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #33 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #34 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #35 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #36 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #37 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #38 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #39 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #40 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #41 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #42 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #43 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #44 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #45 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #46 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #47 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #48 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #49 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #50 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #51 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #52 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #53 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #54 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #55 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #56 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #57 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #58 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #59 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #60 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #61 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #62 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #63 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #64 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #65 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #66 EGEUSE KULTUUR JA KUNST #67
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatrinKre Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Egeuse kultuur ja kunst
67
odp

Egeuse kultuur ja kunst

EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar ­ minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis

Kunst
Egeuse kunst
7
doc

Egeuse kunst

Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta- mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud

Kunstiajalugu
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst
6
docx

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst

Tallinna Nõmme Gümnaasium Greete Hiiemäe Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................

Kunstiajalugu
Knossose loss
6
doc

Knossose loss

Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes

Kunstiajalugu
Egeuse kultuur
2
doc

Egeuse kultuur

EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid ­saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ­ ca 1600 ­ 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae.

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu
12
pdf

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast

Kunstiajalugu
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism ­ usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria ­ kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu
Vanaaja konspekt kaartidega
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Surnu asub läänekaares, maa all ja hauakambris. Kreeta- Mükeene periood 7.at hakkas põlluharimine seal. Kreeta oli ennem hõredalt asutatud, põlluharimiselanikkond asustas tihedalt. 3at pronksiaeg, kujunesid arvestatavad asulad. Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas.

Vanaaeg




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun