Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Greete Hiiemäe
Egeuse ehk Kreeta -Mükeene kunst
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2013
SISUKORD:

Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3

Ehituskunst ............................................................................................. 4

Tarbekunst ja seinamaalid ...................................................................... 5

Kokkuvõte.............................................................................................. 7

Kasutatud kirjandus................................................................................ 8
Sissejuhatus Egeuse kunsti
Egeuse ehk Kreeta -Mükeene kunst kujunes välja III aastatuhandel e.m.a. Egeuse mere saartel. Keskusteks olid Kreeta saared ja Peloponnesose poolsaar ning Küklaadide saarterühm, mis oli Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi - ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000- 1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3)
Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal. Hoolimata tihedatest suhetest teiste kultuuridega, eriti Lähis-Idaga, säilitas Kreeta-Mükeene oma iseseisvuse. (4)
Kreeta ja Mükeene paleed ning linnad kajastasid poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koondumust; oletada võib ka külade olemasolu ja neile vastavat tootmisviisi . 1900 alustas A.Evans Knossose palee järjekindlat väljakaevamist, mis tõi päevavalgele Minose kultuuri. Lähtudes Kreeta ja Egiptuse tihedaist sidemeist, seostati Knossose kultuurkihtide vanuseline järjestus Egiptuse ajaloo periodiseeinguga ning tuletati kronoloogia, mis kehtib tänapäevani. Kivi ja vase-kivi ajajärgule järgnevad kihid rühmitas ta kolme järku, mille piire hiljem veidi nihutati. (4)
Varasest ajajärgust on säilinud ümarhaudade jäänuseid (Messaras), lihvitud kivianumaid, iidoleid, kuldehteid ja esimesi pitsateid. Selle aja silmapaistev keraamika on põletatud ehk Vasiliki ja Pyrgose keraamika. Vanemast paleede ajajärgust on pärit jäljed Phaistose ja Knossose paleest, mis ilmselt pärast mõnd katastroofi koos teiste residentsidega taastati ja mis tänu selle säilisid 15.sajandini. Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4)
Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi , kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid , kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud. Need on ainsad tunnistajad varase Mükeene kunsti kohta. Arhitektuurisaavutused olid paleed, kuppelhauad, sildade ja tänavate rajamine. Säilinud on seinamaalid, pisiplastika ja suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4)
Kreeta-Mükeene ehituskunst
Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid koosnesid enamasti peaaegu ühesuurustest eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid suvalises asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks. Tähtsamad lossid olid: Knossos, Phaistos ja Hagia Triada . (3)
Losside seinad olid laotud sidumata kividest ning ilma möldrita. Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1)
Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal , vaateterrassid, sammalsaalid ning isegi vannitoad. Sellised vannid on säilinud tänapäevani ning isegi see veejuhtmestik on siiani säilinud. Vannitubade seinu katsid delfiinide ja lendkalade pildid. (2)
Lossi plaan on väga keeruline ning koosneb väga keerukatest käikudest ja koridoridest, mis teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe. Loss on ka mitmekorruseline. (2)
Tänu nii keerukale plaanide on tekkinud müüt Kreeta saare labürindist, mis väidab, et Kreeta labürindis elas Minotaurus , kes kujutab endast härjataolist koletist ning et labürindist oli võimatu pääseda. Härga seostati labürindiga, sest ta oli Kreetal püha loom ja teda võis kohata nii elus kui ka kunstis. (2)
Lossi üksteise kõrvale ehitatud ruumidel puudusid väliseinad ning seetõttu puudusid aknad. Kogu valgus tuli laes olevatest avaustest, mis võisid ulatuda läbi mitme korruse. Omapärased olid ka sambad, mis jämenesid ülaosas ja värviti piduliku musta, kollase ja punasega . (2)
Üheks ehituskunsti osaks olid ka esialgse nimetusega kaevushauad (kuppelhaud). Pehmesse kivisse kaevati kallakas käik (dromos). Iga matmise järel müüriti haud kinni. Uksesilluse kohal sarnaselt Egiptusele kolmnurk. Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Tuntuim Atreuse varakamber. Kuppelhauad olid suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni . (1)
Kreeta-Mükeene tarbekunst ja seinamaalid
Kreeta-Mükeene tarbekunstis olid väga kõrgel järjel keraamika ja kullassepa tööd. Keraamikale on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on väga looduslähedane ning isegi naturalistlik. Vaasidel kujutati väga palju mereloomi.
Keraamika jaotatakse kolme perioodi: I perioodi puhul on kaunistuseks sisse kraabitud ornament , II perioodi puhul sirge ja range muster, nõud on kaetud musta, pruuni ja punase värviga, mille peale on valge värviga kantud joonis (hiljem punase ja tumekollasega), III perioodi ajal asendus raske muster kurvide, spiraalide ja stiliseeritud ornamendiga, IV perioodi ajal kaotavad vaasid oma värvirikkuse ning kujutised muutuvad looduslähedaseks. (1)
Kreeta keraamikast on säilinud ka väikesi kujukesi , just jumalannadest madudega. Neid peeti kodude kaitsjaks. Oma avatud pihikute, kõrgete soengute ning volangiliste seelikutega mõjuvad need jumalannad vägagi edevalt. Neid kujukesi loodi kõike enam Küklaadide saarestiku saartel. Need olid väga omapärased ning äärmuseni lihtsustatud. Kujutati ka lüüramängijaid. (2)
Nii nagu ka keraamika puhul olid seinamaalid värvilised ning ka siin kujutati jumalannasid ja taimi-loomi, kuid ka pidulikke sündmuseid, eriti noori usulise sisuga härjamängude juures ning naispreestreid. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid . (2)
Inimesi kujutati seinamaalidel egiptusepäraselt ehk jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates. Egeuse seinamaalidel mõjusid inimesed aga palju loomulikumalt ja vabamalt kui inimesed Egiptuse reljeefidel. (2)
Seinamaale kasutati enamasti losside kaunistamiseks. Nende peamisteks värvitoonideks olid: helesinine, must, valge, tumepunane, kollane ning harva ka roheline. Enamasti jumalate kujusid ja valitsejate portreesid ei maalitud. Mehed aga värviti sageli tumepruuni ning naised valge värviga. (1)
Maaliti puhtornamentaalseid maale, maastikumotiive ning erinevaid figuraalseid kujutisi. Tervikuna valitses kunstis elav ja mänglev käsitluslaad. (1) Enim seinamaale on säilinud Teebas , Mükeenes ning Tirynsis. (4)
Kokkuvõte
Kreeta-Mükeene kunst hõlmab nii Kreeta, Mükeene kui ka Minose kultuuri. Seda on vähe mõjutanud teised kultuurid ning see on alati olnud iseseisev. On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud erinevate paleede varemeid, skulptuure, keraamikat, käsitööd, sildu ja tänavaid, haudu ning palju infot on saadud ka näiteks Homerose eeposest, mis on paljusti seotud kunagise Mükeene linna eluga.
Egeuse mere kunst on seotud samas väga palju Kreeta ning kohati ka Egiptuse kunsti ning kultuuriga . Kindlalt on ka sarnasusi Kreekaga kuna need kaks saart asuvad nii lähestikku.
Kreeta-Mükeene kunstis olid olulisel kohal värvid, eriti punane, must ja pruun ning kollane. Kasutati ka palju ornamente. Olulisemad paistsid olevat jumalannad kui jumalad. Tähtsal kohal olid ka mereloomad ja loodus. Väga olulisel kohal oli ehituskunst ja eriti paleede ehitamine.
Kasutatud kirjandus:

https://sites.google.com/site/kunstileht2/kunstiajalugu/10-klass/oppematerjalid/egeuse-e-kreeta-muekeene-kunst

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.ht m

http://www.slideshare.net/RiinaMerevali/egeuse-kreeta-mkeenekunst

Antiigileksikon, Tallinn „Valgus“ 1985 (lk 127, lk 283)
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretzuke16 Õppematerjali autor

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunsti kohta referaat.

egeuse kunst referaat kreeta-mükeene kunstiajalugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kreeta-Mükeene kunst

Luiza Lilleorg 11.e klass Kreeta- Mükeene kunst Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. Ajaloost •Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks. •Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad

Keskaja kunst

ppt

Egeuse kunst

Egeuse kunst Ajaloost · Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose

Kunstiajalugu

doc

Egeuse kunst

Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta- mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee

Kunstiajalugu

ppt

Egeuse kunst

Egeuse kunst Kreeta-Mükeene Krislyn Almers 10b Ajalugu · Ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida on nimetatud tähtsamate keskuste järgi kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Knossos · Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. · Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. · Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest.

Kunstiajalugu

rtf

Egeuse kunst

Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestusedKui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli

Kunstiajalugu

odp

Egeuse kultuur ja kunst

EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas

Kunst

odp

EGEUSE KULTUUR JA KUNST

Kunstiajalugu

doc

Egeuse kunst (Erle)

EGEUSE KULTUUR e. KREETA- MÜKEENE KULTUUR ~3000 - 1100 a eKr Egeuse kultuur tekkis Egeuse mere piirkonnas. Sinna piirkonda kuulusid:Küklaadide saarestik Kreeta saar Peloponnesose poolsaar (praeguse Kreeka idaosa) Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 1600 eKr; keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr; keskus Mükeene linn Eeldused Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid), mis omavahel tihedalt suhtlesid. Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui

Ajalugu

Rohkem sarnaseid