Knossose loss (0)

Audentese Spordigümnaasium
Rainer Komi
Knossose loss
Referaat
Juhendaja : R. Vilumaa
Tallinn 2009
Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust:
1.      Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel;
2.      Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks;
3.      Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel.
Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia.  1400 . aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldi poolt korraldatud arheoloogilistel kaevamistel leiti Trooja , Mükeene ja Tiryns . Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid.
Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos , Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesuurustest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue – megaroni. See oli suur ristkülikukujuline saal kahe sambaga sissekäigu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate kreeka templite ehitamisel .
Suurim palee Kreetal Knossos ehitati 1700 – 1400 aastate vahel eKr. 1300 ruumi, mis ümbritsesid megroni, ühendasid erinevate suuruste ja suundadega koridorid. Võrreldes teiste selle aegsete lossidega oli seal neid palju. Kahekümne nelja tuhande ruutmeetriga loss, mille seinad olid laotud ilma mördita ja sidumata kividest, peitis endas veel teatrit, võimsaid sissekäike igas neljas küljes ja suuri hoiukambreid (, mida nimetatakse ka ajakirjadeks). Hoiupaikades on tänapäevani säilinud suured savi vaasid – pithoi. Neis hoiti õli, teri , kuivatatud kala, ube ja oliive. Enamus asju valmistati koha peal, kuna seal olid olemas teravilja veskid, õli- ja veinipressid. Pithoide all olid kivist augud, kus hoiti väärtuslikke ja kallemaid asju, nagu näiteks kulda. Tähelepanuväärsed on kreeta sambad – need ei ole alt jämedad ja ülespoole ahenevad nagu Egiptuses või siis hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülalt alla ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Niisugust selleaegsele ehitus loogikale vasturääkivat joont võib pidada iseloomulikuks kogu kreeta kunstile – seal valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivuse ja staatilisuse muljet ei taotletud.
Paleel oli vähemalt kolm eraldi vee edasi juhtimissüsteemi. Esimene puhta vee juurde vooluks, teine puhta vee äravooluks ja kolmas musta vee äravooluks. Veejuhtmed ulatusid välja kümne kilomeetri kaugusele Kephala mäeni, kust jõudis värske vesi linna ja lossi. Enamus torusid olid tehtud terra cotta´st ehk põletatud savist ning osad torud olid ühest otsast peenemad , andes nii rohkem rõhku juurde vee äravoolule.
Lossi loode poolses nurgas on lai kõrge trepp , mille ees nelinurkne areen, kus on arvatavasti peeti härjavõitlusi. Terrassilt viib lai tee lossi sammastega sissekäiguni, kust järsult pöördub lõunasse ja viib kitsa koridorisarnane käik lossi keskmesse, suure naljanurgelisse õueni, mille ümber koonduvad kõik muud ruumid. Kohe õue kõrval asuvad valitsejaruumid, nn. troonisaal kipskivist trooniga, mis kujult on puutooli sarnane, kõrge seljaga . Ringiratast ümber saali on seinte ääres kivist pingid. Saali keskel on kaev , kuhu kogunes katuselt jooksev vihmavesi. Läheduses oli väike köök, mis on täies korras säilinud. Köökidega olid ühenduses hoiukambrid, mille peal on olnud tornisarnane ehitis, mis tõenäoliselt oli sõjaväe eluruumiks ja kuna lossi ehitamisel kasutati tolle aja kohta kõrgtehnoloogilist arhitektuuri-tehnikat siis osa lossid osad oli kuni viie korruse kõrgused. Lossi ida osas asusid käsitööliste eluruumid ja töökojad. Seal oli õlipressijate, pottseppade ja kujurite töökojad. Eriti tähtsad olid pottseppade ja fajansstööliste ametid, sest kättesaadud keraamikas olid ilusaid ja maitserikkaid esemeid. Lossis ei puudunud koolitubagi ja selles on näha veel pinke õpilaste tarvis. Lossi kagu otsas olid kuningliku perekonna eluruumid, piiratud ühest küljest õuega ja teisest 23 m pikkuse käiguga. Harilike elutubade kõrval leidub seal erilisi ruume , näiteks nn "kaksikkirve tuba", milles palju selle püha sümboolse riista kujutisi. Kaksikkirve tuba on sammastega jaotatud kolme ossa. Ruumi tarvitati siiski igapäevaseks eluks ning see ei ole, nagu võiks arvata, mõne kirve tarvis. Lossi kirik asus vähe kõrval, millest on leitud mitmeid väikesi mütoloogilisi kujukesi fajansist. Kuninglikkude ruumide hulgas ei puudunud vannituba ega saun , mõlemad väga hea kanalisatsiooniga, mis ei jää uuema aja sarnastest ehitistest sugugi maha. Torude abil juhiti vesi vannidesse ja lasti välja.
Lossi seinad olid kaetud erinevate freskomaalidega nii seest kui väljastpoolt. Pildid on enamasti figuraalsed, harva geomeetrilised ja tihti päris moodsate piltide sarnased. Algul tõmmati krohvi pinnal kujutatava maali piirjooned kas graveerimisega või värvidega. Hiljem maaliti pinnad punase, sinise või kollase värviga. Ka musta ja rohelist värvi kasutati. Valge värvi korral jäeti krohvi pind värvimata. Iseloomulikumad pildid olid vaasikandja pilt, mis leitud ühest käigust, kus oli terve rida freskomaale, kujutades mehi, kes kannavad terava põhjaga ohvrivaase, nagu neid Kreetast sadade kaupa kätte on saadud. Meeste ihuvärvus on tume ja nad kannavad ainult kintspükse. Maalide värvid olid üllatavalt selged kui need möödunud sajandi algul avastati. Maalidel kujutatud naised kannavad seelikud erivärvilisest siidist.
Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus kuningas Minos lasi kuulsal arhitektil Deadalusel ehitada loss-labürindi, millesse panna luku taha oma koletu poeg Minotauros . Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Ta tappis kõik ära eksinud inimesed labürindis, kuid ühel päeval tappis Minotaurose Ateena kangelane Theseus. Labürint pärineb sõna labrys, viidates kahe labaga kirvele. Selle aja rahvale oli sel ilmselt usuline ja maagiline tähendus.
Hämmastav on siiski see, et Knossose lossist on küllaltki palju säilinud arvestades kui palju on erinevaid vallutajaid, peale nende kõrgkultuuri hävimist, seal olnud. Minose tsivilisatsiooni au ja uhkust peetakse veel tänaselgi päeval Euroopa kultuuri hälliks.
Pildi materjal: Knossose lossi põhiplaan.
Pithoid moonakambrites.
Kasutatud materjal:
http://en.wikipedia.org/wiki/Knossos#Frescoes
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/kreeta.ht m
http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Knossos&ei=eXj9SfnIK86NsAa1mrWxBA&sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dknossos%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26hs%3DeNu