Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest
Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Viigipuu:
Kummi-viigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine K...
Üldandmed Pindala 455 km² Rahvaarv 80 500 (2003) Rahvastiku tihedus - 176,9 in/km² Pealinn - Victoria Loodus 115 saart Suurim saar on Mahé Inner Islands Outer Islands Kliima Troopiline Keskmine temperatuur 26-28 °C Sademeid keskmiselt 2400 mm aastas Taimestik Palju endeemseid taimeliike Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed ja viigipuud Väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim Loomastik Imetajaid 6 liiki Linde 239 liiki Roomajaid 38 liiki Kahepaikseid 12 liiki Majandus Maailma väiksem riik oma rahaga Turism, kalapüük, pangandus Toiduainetetööstus, laevaehitus ja mööblitööstus 458 maanteed Vasakpoolne liiklus Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Sei%C5%A1ellid http://en.wikipedia.org/wiki/Seychelles http://www.britannica.com/EBchecked/topic/537236/Sey chelles http://www.edgeofexistence
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6 ...
toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse juba enne täieliku lagunemist vihmadega jõgedesse. Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga. Puud kasvavad rinnetena, kõrgeima rinde moodustavad 50-70 meetrised hajusalt paiknevad puuhiiglased. Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad võrad lasevad vähe päikesevalgust madalama rinde varjutaluvatele puudele, mille kõrgus ei ületa 20 meetrit. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Kõrgemate puude lehed on paksud ja nahkjad, et vastu pidada tugevatele vihmahoogudele ja auramise vähendamiseks kaetud vahaga. Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed
Itaalia Asukoht Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Toidust Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning niiskuseküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Merest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistatuna, kuid enamasti väikeste kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe.
Arizona kõrbed Sonora kõrb Informatsioon Sonora kõrb asub Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piiril ning on üks maailma omapäraseima taimestikuga alasid . See kuulub Põhja-Ameerika kuumemate piirkondade hulka ning aasta jooksul on seal kaks selgelt väljakujunenud sademeterikast perioodi. Kõrbe maastik on mosaiikne: kõrvuti valkjast graniidist skulptuure meenutavate rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid. Sonora kõrb Kliima Talvised tormid toovad Vaikselt ookeanilt kaasa uduvihma, suvise mussooniga kaasnevad lühiajalised äikesevihmad. Kõrbe kuivemates siseosades võib suvel temperatuur tõusta kuni +48 °C ning maapinnal koguni kuni +82 °C. Väga kuiv, ent pisut jahedama suvega on California lahe rannik. Loodus Suurem sademete hulk teiste kõrbealadega võrreldes võimaldab siin kasvada paljudel lühiea taimeliikidel ning lõunapoolse päritoluga puud...
* Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitainid taas kasutusele, sisalduvad feralliitmullad vähe kuumust. 4. Taimestik Lopsakas ja liigirikas. Metsades valitsevad puud palmid, viigipuud, mahagonid, kapokipuud, eebenipuud, banaanipuud. Liaanid ehk ronipuud sakrofüüdid, epipüüdid, sõnajalad, örhidee. 5. Loomastik Palju erinevaid liike imetajad, linnud, roomajad, putukad, kalad,. Ekvatoriaalne vihmamets loomad ja llinnud on väga lärmakad. 6. Keskonna probleemid Vihmametsade hävitamine aitab kaasa kliimasoojenemisele. Atmosfääris CO2 -he sisaldus suureneb. Hävitatakse paljude taimede ja loomade elupaigad. 7. Inimene vihmametsas
Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike.
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, ba...
Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempoolne lisajõgi on Marica. Arda jõgi Marica jõgi Taimestik · Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. · Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. Puud · Üks Kreeka Pähklipuu tuntuimaid puid on Pähklipuu. · On ka veel Õlipuud, Viigipuud ja Süüria Männid. Süüria Mänd Taimed Krookus · Kreeka üks tuntuimaid taimi on Krookus. · On ka Orhideed ja Hüatsindid. Hüatsint Põllumajandus · Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. · Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid ja viigipuid. Kasvandused Peamiselt kasvatatakse Kreekas
(u48%) Põhiliselt on tegu männimetsaga. Pisut on ka lehtmetsa(pöök,tamm). Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad
Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad Loomad : koolibrid tuukanid , laisikud, jaaguarid, anakondad, simpansid, kapibaarad, okaabid, boad Inimtegevus : alepõllundus, vähesel määral loomakasvatusega, Probleemid : vihmametsade rüüstamine
tihe karvkate mitmetel liikidel lennus head vigurlendajad ööloomadel suured silmad linnud kärarikkad paljud liigid värvikirevad mardikad helendavad öösel Loomad Laisiklased Madu Mürgine konn Papagoi Taimestik Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taimestik: ronitaimed e. liaanid- nt. teatud liiki viigipuud, nõelköis, kannatuslill epifüütideks e. pealistaimedeks- samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seened ja bakteridki. Pildil on helikoonia õis Taimed Liaani varred Raitlill Ingveri taim Vihmapuu Hiidparasiittaim- Raitlill Maailma suurim õis kuulub taimele nimega raitlill (Rafflesia arnoldii).
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele.
niiskuseküllase kliima tõttu kasvab Fourth level seal palju taimi, mida neil kas üldse Fifth level pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Artisokk Korvõieliste sugukonda kuuluv , mitmeaastane Click to edit Master text styles külmaõrn ilu ja delikatessköögiviljataim. Levinud Second level USAs ja KeskEuroopas. Eestis kavatatakse meie
Jõhvi Gümnaasium Kalahari kõrb Referaat Koostaja:Roland Rokka 8.A Juhendaja:Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord 1 Paiknemine ja kliima Kalahari on kõrbe- ja rohtla-ala Lõuna-Aafrikas. Kalahari kõrb katab umbes 930 000 ruutkilomeetrist ala, mis jaotub Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel. Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis...
on kõigest spagetid tomatikastmes, pizzad või tiramisud. Tegelikult see nii ei ole, Itaalia toiduainete valik väga mitmekesiseks ja rikkalikuks läinud. Itaalia köök pakub mitmekesisust, millest kõik gurmaanid unistavad ja mis on rafineeritud oma lihtsusega. Kuna Itaalias on väga soe ja niiskusküllane kliima, siis selle tõttu kasvab seal väga palju taimi, mida meil ei ole võimalik kasvatada, või kui ka on, siis ainult kasvuhoonetes( oliivi- ja viigipuud baklazaanid, sparglid jm.). Liha on Itaalias küll tähtsal kohal, kuid seda süüakse väikeste kogustena ja mitmekesiselt valmistatuna. Kastmeks on üldjuhul tomati- või paprikapüreed. Itaalias süüakse väga palju jahutooteid, eriti spaghettit, pizzasi ja nisuleiba, kindlasti ka riisi. Toidu valmistamisel lahutamatuks osaks on juust, millest valmistatakse rohkesti toite ning kasutatakse ka lisana.
Tee Piret Müürisepp KUKKB-1kõ Tähtsad sündmused tee ajaloos 200. Aafrikas kasvatatakse arbuusi, Araabias viigipuud, Indias teed ja banaane, Induse orus õunu; põllumajandus on läänepoolkeral hästi arenenud. 708. Teejoomine kogub hiinlaste seas populaarsust, sest kuum jook on turvalisem kui vesi, mis võib olla saastunud ja keetmata kujul tekitada soolehaigusi. Teed hinnati ka meditsiiniliste omaduste poolest. 805. Teed esitletakse Jaapanis kui ravimit. Budistlik preester Saicho on veetnud kolm aastat imperaatori käsul Hiina budistlikke templeid külastades ning pöördub tagasi teega.
liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. ---> Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. kapokipu u Banaani d Viigipuu Palmipuu Eebenipuu Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad
Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teoreetikud. Hiiemetsad, avalikud platsid ja aiad, 2. võimlemine, Lilled: roosid, liiliad, Viinamari, viigipuud, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, 3. jooks, hüatsindid, krookused, granaatõun, õun, pirn, kirss, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. 4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad
Kasulikkus: Tähtpuuvilja C-vitamiin aitab külmetuse vastu. 15 16 Viigimarjad Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili. Ajalugu: Viigipuu arvatakse olevat pärit Lääne-Aasiast ja sealt on see tänu inimese abile levinud üle kogu Vahemere piirkonna. See on üks vanemaid kultiveeritud puuvilju, mida on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Viigipuud võib julgelt pidada maailma vanimaks viljapuuks, kuna hiljaaegu Jordani jõe orust leitud kivistunud viigimarjade vanuseks hinnati vähemalt 11 000 aastat. Kiirelt omastuva energia allikana olid kuivatatud viigimarjad juba Antiik-Kreekas kasutusel olümpiamängudel võistlevate atleetide toidusedelis. Rooma orjapidajad olevat neid söötnud aga orjadele, et suurendada nende töövõimet. 17
Vihmametsas on kolm rinnet. Kõige kõrgemal on 30- 40 meetrised vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Keskmisel rindel on 20- 30 meetrised puud. Puud on varju- ja niiskuslembesed ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill, palm, orhidee ja viigipuud. Savann Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju
lehtmetsa (tamm, pöök). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes. Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid ning veel kõrgemal alpikarjamaad. Mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Eksport ja import Ekspordi kogumaht on 256 miljonit USA dollarit aastas. Sellest moodustab tekstiil 32,7%, nahk ja nahktooted 19,5% ja maagid 10,4%
Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud ei kannata tõmbetuult. Kummi- Viigipuu Jaapani fatsia Nagu taime nimi juba ütleb, on see põõsastaim pärit Jaapanist. Fatsiat leidub ka Korea subtroopilistes metsades. Looduses võib taim kasvada kuni viie meetri kõrguseks, toa tingimustes jääb taime kasv kuni kahe meetri kõrguseks. Fatsial on väikesed valged õied. Looduses valmivad fatsiale ka marjad. Jaapanis on fatsia väga populaarne aiataim, sest sobivates tingimustes on ta väga kaunis ja
Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taime liike on hästi palju, mille kõiki liike pole veel avastatud. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Vihmametsa puud vahetavad lehti ja õitsevad aasta ringselt ega pane tähele kalendrit. Palju on ronitaimi ehk liaanid. Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks. Nad on parasiit taimed. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed
Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 – 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt
Ecuador ekspordib kõige enam naftat, banaane, kohvi, krevette, kakaod, lilli, kala. Banaanide ekspordilt on Ecuador maailmas I kohal (2005. a ligi 4,5 mln t). · Põllumajandusega seotud suuremaid keskkonnaprobleeme ei esine. · Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe. · Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid. · Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus. · Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks. Metsa istutakse juurde ca 2% aastas. · Ecuadori olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse.
TAIMERIIK Legende lilledest: SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda. Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks. Vanajumal vihastanud ja tõstnud taeva kõrgemale. Taevakildudest aga tärganud sinililled. MAASIKAS-Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellel õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Va...
Kordamisküsimused 1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning a...
jpg ) 2. EGIPTUS Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptlaste elus oli Niilusel tähtis koht, sest elu sõltus jõe üleujutusest, mis tõi põldudele viljakat mulda ja elustavat vett. Niiluse org ja selle ümbruskond olid rikkad ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Niiluse mäeahelikes oli rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Niiluse orus kasvasid peale pilliroo ja palmide ka akaatsiad ja viigipuud. Egiptuses oli ka metallegi oru lähikonnas. Vaske leidus Siinai poolsaarel, kulda leidus aga Egiptusest lõuna pool asuvas Nuubias. Üks kõige iseloomulikke jooni Egiptuse kunstis oli see, et kõik kujud, maalid ja ehituskunsti vormid allusid ühisele seadusele. 2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine
banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus ...
Ekr. Keskmise riigi ajastu kunst 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks. Rikkalikult leidus ehitusmaterjali (liivakivi, lubjakivi, graniiti, basalti, tulekivi, akaatsiad, viigipuud, pilliroog) Puid kasutati väikeste laevade ehitamiseks. Leidus metalli. Kulda(nuubias) Umbes 3000 eKr vallutas lõuna riigi valitseja Egiptuse põhjaosa. Nii tekkis ühtne Egiptuse riik. Egiptuse usundis austati paljusid jumalaid. Populaarne oli Osirise kultus. Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nende usundi järgi oli igalinimesel kaitse vaim ehk tema teisik "Ka" , kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris.Ka-le tuli luua inimese eluajal valitsenud elamistingimused
kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk ``Väravad`` - seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit. Levka ehk Valgetesse mägedesse on selle kuristiku lõiganud Tarraiose jõgi. Talvel on see jõgi raevukas kärestik ja suvel vulisev ojake ning Vahemerelist päikesepaistet saab kuristik päevas vaid mõne minuti. Kaljuseintele klammerduvad küpressid, oleandrid ja viigipuud ning läbi õhu vuhisevad kaljuhakid, kotkad ja pistrikud. Kuristikus asub mahajäetud Samaria küla, mis hüljati 1962. aastal, mil piirkond kuulutati rahvuspargiks. Allavoolu kuristik laieneb. Kuristik algab Omalose platoolt ja lõpeb 16 km kaugusel Ayia Roumeli külas. Ayia Roumeli on keskendunud diktamosele- see on ravimteede koostisosaks olev taim ja kri- kri'de (metsikute kitsede) lemmiksöök. Külastajatele on kuristik avatud maist oktoobrini ning
jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Peamised taimeliigid on: viigipuud, palmid, banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2] Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. [4]
Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux
Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel. Lootekott moodustub ikkagi, rakud pole haploidsedei vaja viljastamist.(Ainult taimedel.Sporofüüütembrüo areneb sporofüütiliste rakkude baasil.)*haploidsed- *diploidsed apospooriad *adventiivembrüoonia-embrüo areneb otse lootekotti sisenenud rakust, uut lootekotti ei moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux
Teise vaherühma ronitaimed, epifüütliaanid, alustavad elu epifüütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandurpuud mööda alla, põimudes ümber selle tüve. Alles siis, kui juur on jõudnud maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juured, mis ümbritsevad tiheda kihina kandurpuu tüve, takistavad viimase teiskasvu ning lämmatavad kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured. Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu
Ülejäänud aja nad kas söövad, puhastavad endid või liiguvad puult puule. Koaalade söögis on vähe energiat, mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat. FLOORA Austraalia suurim vara on tema floora: hämmastavalt 24,000 liiki põliseid taimi on identifitseeritud Inglismaa 1700 kõrval. Austraalia põlised taimed on kaetud üle maa. Troopilises regioonis (Põhja-Queensland) on palju põliseid puuvilja puid näiteks roheliste ploomide puu ja viigipuud. Kus vett on vähe Kesk-Austraalias, on taimed hõredalt asustatud üle maa ning aborigeenid sõltuvad sellistest puuviljadest nagu näiteks põõsatomatid ja põline virsik. Kui viljad on sessioonilised, siis juuri saab alati välja kaevata aasta ringselt. Taimi kasutatakse ka peale toidu ka muuks. Näiteks meditsiinis. Põline münt oli ravim köha ja külmetusele, ning näts kummipuust, mis on rikas tanniini poolest, oli hea kõrvetustele.
Loomulikult on tegemist vastastikuse suhetega, mis peab maksimeerima mõlema poole saadavat kasu ja vähendama kulusid.Nii püüab taim vähendada oma panust miinimumini kuid mitte vähem kui vajalik. Kui taim pakub liiga vähe nektarit, võib tolmendaja temast loobuda ja hakata külastama teisi taimi. Sama koosluse taimeliigid konkureerivad omavahel. Konkurentsi saab vähendada õitsedes erinevatel aegadel või spetsialiseeruda mõnele kindlale tolmendajale. Eriti spetsialiseerunud on viigipuud, millel igal liigil u. 750-st on oma tolmendaja herilaseliik. Nii putukate kui putuktolmlejate mitmekesisus on väga suur. Õietolm on väärtuslik toit putukatele ja alates õietolmust toituvate putukate evolutsioonist on arenenud ka putuktolmlemine. Mõned taimed üritavad putukaid ka petta. Osad taimed meenutavad nii välimuselt aga eriti sageli lõhnalt mõnede putukarühmade toiduobjekte.Tänapäeval on kõik putuktolmlejad taimed katteseemnetaimed, mida kutsutakse
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Kas tal oleks siis veel kuradit ja põrgut vaja? Ingleidki poleks tal siis enam vaja. Kui kaks head sõpra, kes igavesti teineteist usuvad, kahekesi nõnda istuvad, nagu meie siin laua ääres, siis on endastki mõista, et neil pole keda kuraditki vaja. Jumala eest ei ole! Ega meil ei ole ju?" ,,Jumala eest ei ole!" kinnitas Voitinski. ,,No näete, kui jumal usuks inimest, siis poleks kuradit enam vaja. Inimene käiks jumalaga kaelastikku, inimene ja tema naine, ja viigipuud võiksid lehtedeta kasvada. Sest milleks veel viigipuul lehed, kui inimene on igavene ja käib jumalaga kaelastikku!" ,,Inimene küll, aga mitte tema naine," vaidles Voitinski vastu. ,,Miks mitte?" ütles Slopasev, ,,kui inimene ja tema naine on igavesed. Mõtelge õieti järele: i -- ga -- ve -- sed!" ,,Ei aita, ei aita," rääkis Voitinski, ,,olgu ta nii igavene kui tahes. Kus on naine, seal on ka kurat, naine ise ongi see kurat."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
