kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks versus inimeste elu ja tervise kaitse? Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk mõõdukas vahend ehk saavutatav kasu peab üles kaaluma võimaliku kahju? JÄRELDUS!! Kas piirang on põhiseaduspärane? Kaalumine põhiõigusriives olenevalt seaduse reservatsiooni astmest Argumendid olenevalt põhiõiguse riive intensiivusest argum endid põhi argum õigu endid a ka seg õigu itstud svää rtu- eesm se ärkid abst rakt e n mitt kaal e etäi tmi se
Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund Isikuline: isik, keda põhiõigus kaitseb e põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem. 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada.Seadus peab määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada
puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 14. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. „Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada
puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. ,,Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid 7 Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada
selle esitamist nõuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleerib esindusega seonduvat 23. peatükk §§-des 217 227. HKMS §51 lg 1 järgi esindajaks Riigikohtus võib olla vandeadvokaat või avandeadvokaadi vanemabi. 14 Saaremets on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 11.märtsi 2004.a otsusele haldusaasjas nr 3-3-1-8-04 (RT III 2004, 9, 100), milles leitakse, et on põhiseaduspärane HKMS §51 lg 1 nõue, mille kohaselt haldusasjas võib Riigikohtus esindajaks olla üksnes vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi. Kohtulahendis asutakse seisukohale, et vandeadvokaadi ja advokaadi vanemabi kutse omandamiseks on kehtestatud kindlad nõuded, mis peavad tagama selliste isikute kõrge kvalifikatsiooni. HKMS §51 lg 1 eesmärk on tagada kassatsiooniastmes haldusasjade igakülgne ja efektiivne menetlemine. HKMS
vabaduse/kaitse piirid (nt. §45, ettevõtlusvabadus 31). Juriidilise isiku au ja hea nime kaitse olemasolu. 2.1.2 Isikuline kaitseala- isikute kaitse PS-e poolt. Füüsilised ja juriidilised isikud, igaühe vs eesti kodaniku õigus. Juriidilistel isikutel pole kõiki põhiõigusi. 1.2 Kas esineb riive? 3. Riive põhiseaduslik õigustamine (kas säte on põhiseaduspärane?) 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus 3.1.1 Pädevus, menetlus, vorm- avaldatus RT-s, sätestatud seaduses või VV, ministri määruses 3.1.2 Õigusselgus- keda, mida kaitseb, mõistlikkuse piires tuletatav normist, mida suurem riive, seda täpsemini peab norm olema piiritletud (nt. KarS §178 lg1). 3.1.3 Parlamendi reservatsioon- määrab ära olulised küsimused, mille otsustusõigus on ainult ministril.????
03.2006a otsuses. Põhiseaduse järelvalve kolleegium. Selles otsuses määratleti Õigus selgust-normi määratletust ei tulehinnata konkreetse vaidluse poolte seisukohast vaadates mõõdupuuks on keskmiste võimetega isik, tulenevalt sellest et tegemist on isik. Õigust piirava normiga, peab aste olema kõrge ja õigusselgeks ei saa lugeda normi millest keskmine isik ei saa aru. Kui seadus on vorm põhiseadus pärane, järgneb materiaalne Põhiseaduspärane Põhiseaduse kontrollimine. Kontrollitakse kas seaduse sisu on kooskõlas Põhiseadusega. Kõikidel juhtudel tuleb välja selgitada, kas see eesmärk, milleks seadus kehtestati on kooskõlas Põhiseadusega. S.t. kas eesmärk on legitiivne. Absl. Õiguste puhul tuleb kontrollida kas õiguse piiramine on õigustatud mõne teise seadusega.. Teiste puhul tuleb kontrollida kas piirang on mõistlik. Mõistlik ei ole piirang, mis on täiesti sihitu, või vastuolus Põhiseaduse sätetega. 2
- Sisuks on väärtushinnangud (toetuvad väärtustele); ,,midagi tuleb teha, sest see on menetlusökonoomiale kasulik" pole kirjas, et tuleb lahendada odavalt, kiiresti vms (seadust tuleks rakendada maksku, mis maksab tegelikult leitakse õiglane otsus menetlusökonoomselt) Tõlgendamist toetab veel: - Põhiseaduse konformne tõlgendamine (kooskõlaline) esineb, kui seadus võimaldab tõlgendamist ning on kaks tulemust üks on põhiseaduspärane ja teine põhiseadusvastane tuleb tõlgendada selliselt, et oleks põhiseaduspärane lõpptulemus (kooskõlas) NB! Tihti sisalduvad seadustes ja PS samad terminid (,,nt omand" seaduses sisalduvad mõisted pole määravad PS mõistete tõlgendamisel lõppastmes otsustab Riigikohus, mitte Riigikogu); seadusmõisted ei võrdu PS mõisted - Euroopa Inimõiguste konventsiooni konformne tõlgendamine viidataks konventsioonile ja eelnevatele lahenditele
Mõisted „kaitseala” ja „riive” loovad taotluslikult assotsiatsiooni mõttelisest kaitstud alast, mida avaliku võimu abinõu riivab. Põhiõiguse kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Põhiõigusnormi õigusjärelm on põhiõiguste adressaadi kohustus õigustada põhiõiguse riivet. Üldjuhul on riive PS-ga kooskõlas siis, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane (vt § 11 komm 2). Põhiõiguse kaitseala ja kaitseala riive koos moodustavad põhiõigusnormi koosseisu. Põhiõigusnormi koosseisu võib käsitleda kitsalt või avaralt. Avara käsitluse korral hõlmab kaitseala iga tegevuse, omaduse või seisundi, millel on seos kaitstava õigushüvega, ning riive iga tegevuse, omaduse või seisundi takistamise, kahjustamise ja kõrvaldamise. Kitsa koosseisuteooria kohaselt on aga olemas tegevusi, omadusi või seisundeid, millel on küll
Toimub ainul muudatusettepanekute hääletamine, mitte kogu seaduse üle. § 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2. Avaldamine PS § 108; RTS § 102 p.1 VI RKKS § 96 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus Mõiste § 88 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine
Toimub ainul muudatusettepanekute hääletamine, mitte kogu seaduse üle. § 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2. Avaldamine PS § 108; RTS § 102 p.1 VI RKKS § 96 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus Mõiste § 88 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine
45 § 108 4. Eelnõu kolmas lugemine RKKS §§ 110-111 § 111 kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2. Avaldamine PS § 108; RTS § 102 p.1 VI RKKS § 96 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus Mõiste § 88 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine
§ 111 – kas kõik või mitte midagi 5. Lõppmenetlus RKKS § 112 V Väljakuulutamine ja avaldamine 1. Väljakuulutamine PS § 107, § 167 a. Absoluutne / relatiivne veto – meie põhiseaduse järgi relatiivne Absoluutse veto puhul läheb riigikohtusse seadusandja ja kohus peab otsustama, kas seadus on põhiseaduspärane ja peab põhjendama. Relatiivne veto annab presidendile rohkem võimu, anti poliitiline mänguruum. § 107 lg 2. Sunnib parlamenti kaks korda tegema ebapopulaarset otsust, saades ise plusspunkte. b. Õiguslik / poliitiline kontroll – tänase regulatsiooni korras on poliitiline kontroll. 2. Avaldamine PS § 108; RTS § 102 p.1 VI RKKS § 96 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus Mõiste § 88
Vahistamine riivab PS §- st 19 tulenevat üldist vabadusõigust ehk vaba eneseteostust, PS §-s 20 sätestatud füüsilist vabadusõigust, samuti PS §-s 26 sõnastatud perekonna- ja eraelu puutumatust. Iga põhiõiguse või vabaduse piiramiseks peab aga alati olema õiguslik alus, piirangu eesmärk peab olema legitiimne ja piirang peab olema vajalik demokraatilikus ühiskonnas. Põhiõiguse riive peab olema nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärane. Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist ning PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenevast üldisest seadusereservatsioonist kinnipidamist. Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus, mõõdukus.
annaabi.ee 
