Kontrolltöö teemal VÕÕRSÕNA XI klass 1. Kirjuta tsitaatsõna asemele eestikeelne väljend! 1. Vaatasime uut (action-filmi) põnevusfilmi 2. Riiulil on suur valik (aftershave) habemeajamisjärgseid palsameid 3. Kõik TV-kanalid näitavad (reality-show) tõsielusarju 4. Jaan istub (laptop) taga.sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10
inglispärast sõna selle parema kõla tõttu. Paljud inimesed eelistavad ingliskeelset varianti, sest selle kirjapilt tundub neile ilusam. Tihti on eesti keelne sõna unustatud ja seda ei teata. 8 Tsitaatsõnade kasutamine Leemets nendib, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna tundub olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna tihti. Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling'urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise
Taim kasvatas uusi tumerohelisi lehti. Kaldkriips. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta: EPL/JT, aga Eesti Päevaleht / Järva Teataja. Nurksulud. Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou] TÄHEORTOGRAAFIA TSITAATSÕNA, VÕÕRSÕNA, OMASÕNA TSITAATSÕNA Tsitaatsõna on sõna, mis võetakse täht-tähelt teisest keelest üle. Tsitaatsõnu kirjutatakse ja hääldatakse eesti keeles nii nagu lähtekeeles. Kuidas tsitaatsõna kirjutada? Tsitaatsõna kirjutatakse kaldkirjas või tõmmatakse sellele joon alla. Kui muu tekst on kaldkirjas, siis on tsitaatsõna püstkirjas. cum laude (ld) 'kiitusega' par excellence (pr) 'eriti, iseäranis' Kuidas tsitaatsõna käänata ja pöörata? Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil
Tsitaatsõnad kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Hääldatakse neid mitte päris originaalipäraselt, aga originaalilähedaselt. 3 juhtist tsitaatsõnade kirjutamise kohta: 1) Tsitaatsõnad tuleb panna teise kirja. (Kui tekst on püstkirjas, pannakse tsitaatsõnad hrl kaldkirja. Peaasi, et nad oleksid teist moodi). 2) Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. (Käändelõpp ei ole siis mitte enam selles kirjas mis tsitaatsõna, vaid sellessamas mis muu tekst). Nt: Elab show'le kaasa 3) Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. Nt: Läksime moe-show'le joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Kas tsitaat vajab jutumärke?
kahemiljoniline kahe miljoni suurune kuueteistkümne- kolme tuhane aastane aastane Määrsõnalised laiendid: üle, alla, ligi, pea(aegu) umbes jt. kokku- ja lahkukirjutamist ei mõjuta. -ne -line number 23(-)aastane 2-leheküljeline täht, sümbol x-kujuline, de-lõpuline pärisnimi 1ts+ ne/line Pedja-äärne sidekriipsuga: Vilde-nimeline 2 ts+ne/line San Francisco lähedane lahku: E. Vilde nimeline tsitaatsõna show-maiguline 1ts+ne/line performance'i-laadne sidekriipsuga+ kursiiv 2 ts+ne/line commedia dell'arte laadne lahku+kursiiv
fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.
all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea küll
self-made man (ingl) [self-meid män] - omal jõul edu saavutanu
tax-free (ingl) [täks-frii] - käibemaksuvaba
yuppie (ingl
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad) 1.3.1.3 Areen 1) hardcore-porno 2) reality-staar 3) password 4) versus 1.3.1.4 Nädal 1) action-film (2) 2) graphic novel 1.3.2 Analüüs Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca-cola hääldatakse eesti keeles kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. (http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html.) Muust eestikeelsest tekstist 17 eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel,
Leidke, kuidas oleks nõudlikus tekstis (nt laiale avalikkusele mõelduna) õige(m) väljendada järgmist1: üleriigiliselt, eelpool [mainitud], [firma] imidz, peldik, kruiis, suhkruhaigus. Üleriigiline - parem: riigi ulatuses, üle riigi, kogu riigis, kogu maal. ( Üleriigiline prokuröride kokkutulek. Üleriigilises ulatuses, üleriigiliselt) Eelpool (mainitud) parem: eespool mainitud, eelmainitud 1 NB! Võõrsõna on (kui ta leksikaalses normis esineb) parem kui tsitaatsõna, omasõna on parem kui võõrsõna, neutraalne keelend ja termin paremad kui argikeelend ja madala kasutusväärtusega (vana, kantseleilik) termin jne. Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö (firma) imidz parem: imago (kuvand, kellestki v millestki avalikkuses loodud kujutluspilt . Kauba, firma, laulja imago. Rahvasõbra imago loomine) peldik käimla kruiis ristlus suhkruhaigus - suhkurtõbi 3
kasutatakse siiani edasi inglise keelset sõna show. Selliseid sõnu, nagu on eesti keeles seesama show, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Seda, mis asi on tsitaat, teame kõik, ja laias laastus on tsitaatsõnadki tsitaadid - me võtame nad täht-tähelt üle teisest keelest. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Neid sõnu hääldatakse originaalilähedaselt. Tsitaatsõna on küll näiliselt lihtne lahendus, kuid selleks peab nii ema- kui ka võõrkeel reegleid hästi tundma. 2. LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud ja teisenenud. Niisugust laenamist on põhjendatud ökonoomiaga: olemasolevaid nimetusi kasutada on ökonoomsem kui uusi kirjeldusi luua. Uut sõnavara on laenanud nt infotehnoloogia: server, diskett ~flopi,
· abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt poolt · Määrsõnaga KOKKU · siiapoole · pealtpoolt Tegusõna P ja K vormid LAHKU
) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi
olen nimisõna esineb lauses harilikult nelja meetri pikkune ja ei käändu: pooltoores, kirjutatakse teistest sõnadest poolametlik , pooljoostes järgnevast lahus(kummuli paat , 7. Nimi , tsitaatsõna , täht täheühend või nimisõnast lokkis juuksed ) sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga harilikult lahku sidekriipsu abil : Kreutzwaldi-aegne , Tartu- 5. Kokku kirjutatakse ka lähedane kolme- või enamtüvelised
Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism, aristotellus, philadelphlane, gogollik.
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine
· Alaväärtuslik 5. 6. tegemist on ne- ja line-omadussõna ja käändsõna ühendiga 7. meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane 8. 9. -ne/ -line sõnad kirjutakse LAHKU, kui täiendsõnal on omakorda käändsõnaline täiend · vana saapa taoline kogu · suurte linnade vaheline · kõigi eelduste kohane · paljude sajandite pikkune · · Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline · · Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast LAHKU:
1. Kas õige on Napoli või Naapoli? Vastus: Napoli 2. Leia seletavast sõnaraamatust sõna divisjon kaks tähendust, seejärel võrdle neid ÕSis esitatud tähendustega. Mille poolest need erinevad? Vastus: ÕSis on välja toodud, et millises tähenduses sõna divisjon kasutada ei soovitata. 3. Kas õige on kirjutada Läänemere-äärne riik, Läänemereäärne riik või Läänemere äärne riik? Leia eesti keele käsiraamatust reegel. Vastus: Läänemere-äärne riik. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadusõnaga sidekriipsu abil. 4. Kas USA presidendi ametlik residents Washingtonis on valge maja, Valge maja või Valge Maja? Vastus: Valge Maja 5. Kas kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikem otsus või kasulikeim otsus? Vastus: Kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikeim otsus. 6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid?
veel üht hilist lillekest? - Kõige kallim, oh kui väga tänaksin sind selle eest!" See luuletus seostub minuga, kuna mulle meeldib ka kui keegi toob lilli. Eriti siis kui tullakse külla. · Leia luuletustest antonüüme ja sünonüüme, tsitaatsõnu ja kõnekeelt, vananenud ja harvaesinevaid keelendeid. Antonüüm: naer-nutt Sünonüüm: leegib-hiilgab Tsitaatsõna: puudub Kõnekeel: kihvti Vananenud/harvaesinevad väljendid: · Milliseid sõnaliike armastab autor kasutada? Tee analüüs kahe luuletuse põhjal. Kõik sile kõik riimid ja rütmid, Kõik silbid ja sõnade käik: Kõik valitud ,,kunst", kõik helin Kõik virved ja värvide läik! Kui ainult hinge neil oleks!..
Pedaja sõnul võivad osad kahesilbilised sõnad saada eesti keeles kahesuguse kuju. Näiteks sõnad baby ja floppy võivad muutuda kas: beib – beibe ning 11 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 30 – 31 7 3. TSITAATSÕNADE KASUTAMINE Leemets toob välja, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna näib olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna sageli. 12 Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling’urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise
taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne. Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25- aastane, +märgiline ~ +-märgiline; 11-liitrine. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane (aga Tartu lähedal), Vabadussõja- aegne, T-kujuline, TPI-aegne, show-maiguline, lik-liiteline. ARVSÕNAD KOKKU LAHKU -teist(kümmend), -kümmend ja ühelised, tuhanded, miljonid jne:
REEGEL NÄITED 3-4 ühesugust tähte kõrvuti Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja- jahukaste pool- elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aasta.lt, järk-järgult N imetav+alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või Nalja-show, c-täht, MM- sõnaosa võistlused, nud-kesksõna Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline Täpsustava täiendosaga nimedes Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi-Rein, Ida-Euroopa, Vana-Kreeka Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev; linna- ja
keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
KÄÄND-VÕI MÄÄRSÕNA+OMADUSSÕNA • Määrsõnaliselt tarvitatud omadusõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku: kole külm, paras soe, tavatu kõrge • ne-ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, rahuaegne, jõulueelne, sellenimeline • Märkus:Kui ne- või line- omaudssõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, suurte linnade vaheline • Nimi, tsitaatsõna, täht, tähtühend või sõnaosa liidetakse -ne või -line-omaudssünaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, sse-lõpuline • Märkus:mitmesõnaline nimi/tsitaatväljend kirjutatakse lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Esimese maailmasõja aegne. • Number/märk kirjutatakse järgneva ne-või -line-omadus-ga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane/25-aastane, +märgiline/+-märgiline ARVSÕNADE KLK
Väär on öelda: hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese, vorst Krakovi jms. Selline kasutus oli levinud nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid seda kohtab mõnevõrra praegugi. Mõningaid nimetaolisi elemente, eelkõige (laiendamata) tsitaatsõnu ja tähtsümboleid on tavaks saanud kasutada nimetavalise eeslisandina, ehkki ka pöördmall on võimalik, nt R-klahv (= klahv R), x-telg (= telg x), x-täht (= täht x), olema-verb (= verb olema), C-vitamiin (= vitamiin C), lik-liide (= liide -lik). Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star-printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav on aga nimetavaline lisand lahku kirjutatuna: Star printer, Balti Paber AS. Väär Õige Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele)
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja-jahukaste pool-elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aastalt, järk-järgult nimetav +alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa Nalja-show, c-täht, MM-võistlused, nud -kesksõna Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline Täpsustava täiendosaga nimedes Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi-Rein, Ida-Euroopa, Vana-Kreeka Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev;
ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, eeldustekohane, kõnealune, linnadevaheline, laupäevaõhtune, suurejooneline, temataoline, sellenimeline, kaheaastane · Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Vabadussõja- aegne, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline · Mitmesõnaline limi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane V
Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse 1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju: Shakespeare 'ile ; Joonas 't 2) tsitaatsõnade käänamisel: hacker 'itega SIDEKRIIPS Sidekriipsu kasutatakse 1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend: nääri-show; i-mitmus 2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi ilma täiendita: Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad. 3) liitsõna korduva osa asemel: Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus. 4) ärajääva ja asemel Eesti- läti sõnaraamat. 5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile: nr-tele; lk-le. 6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte:
7.1.Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. Nt: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. 7.2.Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. Nt: tervelt aasta vanused konservid - tervelt aastavanused konservid; peaaegu minu pikkune poiss, peaaegu minupikkune poiss. 7.3.Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil. Nt: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline. 7.4.Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend + ne- või line-omadussõna =lahku. Nt: Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, Kristjan Raua nimeline, Heorg Lurichi vägevune. 7.5.Number või märk + ne-,line- om
nt. Meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune. Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. nt. Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune. Määrsõnalise lainedi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. nt. Tervelt aasta vanused konservid = tervelt aastavanused konservid. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil. nt. Kreutswaldi-aegne, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, TPI-aegne. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku. nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil. nt
Märkus 1. Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd- sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu- lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja- aegne, Ühispanga-sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-
Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia. Kui ajalooline eestikeelne nimevaste on olemas, tasuks seda kasutada (Väina jõgi, Ojamaa saar)
Mitmesõnaline nimi või 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- tsitaatväljend Nt. Friedrich kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +- Reinhold Kreutzwaldi aegne, märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, Esimese maailmasõja aegne, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips perpetuum mobile taoline, panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest
bakalaurusetöö (Alender 2000), milles antakse ülevaade ka nimede keelsuse muutumisest. Alljärgnev tabel kajastab praeguste, Nõukogude perioodi ning 1920.30. aastate nimede keelsust. Eesti ettevõttenimede keelsuse muutumine 20. sajandi jooksul Keelsus 1920ndad 1930ndad 19601990 1998 omasõna 26,5% 34,2% 64,3% 56,9% võõrsõna 29,4% 28,1% 27,0% 17,4% tsitaatsõna 42,6% 34,7% 7,1% 21,3% lühend vm - 1,0% - 1,3% segastruktuur 1,5% 2,0% 1,6% 3,1% Nimede arv 68 196 126 455 Eri perioodide nimede võrdlus näitab, et 20. sajandi esimesel poolel on kasutatud suhteliselt rohkem võõrapäraseid nimesid kui praegu. Võõrortograafiaga, s
Euroopa. Kirjutage maoaasta, ahviaasta, tiigriaasta, draakoniaasta, kukeaasta, hobuseaasta, lambaaasta või lamba-aasta (vrd omadussõnalise täiendiga sinise kuke aasta, musta lamba aasta, sinise hobuse aasta, valge kassi aasta). Sõna alguses on väiketäht. Õige on kirjutada paastumaarjapäev (kokku ja väikese algustähega). Õige on Vaikne ookean (teine sõna on väikese tähega). Õige on Napoleoni kompleks, mitte „napooleonikompleks“. Kaug-Ida võitluskunst on wushu (tsitaatsõna). Seda hääldatakse [ušu]. Kuidas kirjutada stipendiume, nt Andrus Pargi nimeline stipendium? – Kirjutage sõnata nimeline: Andrus Pargi stipendium. Õige on kirjutada Parkinsoni tõbi (lahku, nimi suure algustähega). Kirjutage Metsakalmistu (suure tähega). ausponsor, kuldsponsor, aasta vilistlane – kõik sellised aunimetused on eesti keeles väikese algustähega. Kas tabelite, lahtrite ja jooniste pealkirjad on suure või väikese algustähega? – Need on suure algustähega.
kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, 32 suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, show-mai- guline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku:
Kirjutage Kreeka-Rooma maadlus. Õige on kirjutada Mandri-Euroopa, me ei soovita keelendit Kontinentaal-Euroopa. Õige on kirjutada paastumaarjapäev (kokku ja väikese algustähega). Õige on Vaikne ookean (teine sõna on väikese tähega). Õige on Napoleoni kompleks, mitte ,,napooleonikompleks". Õige on väikeste algustähtedega aasta vilistlane. Ühendis Pozarski kotlet on esimene sõna suure tähega. Kaug-Ida võitluskunst on wushu (tsitaatsõna). Seda hääldatakse [usu]. Õige on kirjutada Parkinsoni tõbi (lahku, nimi suure algustähega). Kirjutage Balti jaama turg. Kirjutage Metsakalmistu (suure tähega). ausponsor, kuldsponsor, aasta vilistlane kõik sellised aunimetused on eesti keeles väikese algustähega Kas RIIGIHANGETE SEADUS on suure või väikese algustähega? Õige on väiketäheline riigihangete seadus, aga võib kirjutada ka pealkirjade reegli järgi jutumärkides ja esisuurtähega ,,Riigihangete seadus".
andmine, murretest laenamine, sõnavõistlused jne. Viimase kümnendi uuem sõnavara on veel ebastabiilne. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub. Tiina Leemets on täheldanud tsitaatsõnade osakaalu suurenemist ka sõnaraamatutes: tema uurimuse aluseks olnud inglise laenust kasutatakse umbes 90 valdavalt lähtekeele kujul. 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli kümmekond ingliskeelset märksõna, Õs 1999 sisaldas 84 ingliskeelset märksõna ja Õs 2006 annab 23 uut tsitaatsõna, nt baguette, caffè latte, croissant, hot dog, management, slogan jt. Ootuspäraselt täidavad laenud oluliselt uuenenud mõistesüsteemi lünki infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas. terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paraku ei jõua kõik asjatundjate soovitused kasutajani. näiteks Õs 2006 esitab looksulgudes ja väikses kirjas, st väga ebasoovitavana briifing ’infotund, teabetund’. Postimehe lisalehes turundustrendid 2009 (15
hea termin ka poleks, kui ta inimestele subjektiivselt ei meeldi, siis pole midagi teha. Kui oleme kriteeriumid paika saanud, võime hakata otsima neile vastavaid termineid oma mõistete tähistamiseks. 17.2 Tsitaatsõnad Kõige lihtsam lahendus: tsitaatsõnu tohib kasutada alati ja igasuguseid. Nende kasutamiseks ei ole vaja mingit eraldi luba ja näiteks ÕSist või keelenõuvakast ei ole mõtet otsida heakskiidetud tsitaatsõnade loetelu. Tsitaatsõna on lihtsalt suvaline võõra keele sõna eesti tekstis ja üks võõra keele sõna pole kuidagi parem kui teine. Iseküsimus on, miks peaks keegi tahtma tsitaatsõnu kasutada (väljaspool ilmseid tsiteerimise, keelest rääkimise jms eesmärke). Saaks ju selle asemel luua ka omakeelse termini. Ka sõnastiku koostamisel ei ole tsitaatsõnu sinna vähemalt vasteteks tõenäoliselt mõtet lisada – see poleks muud kui ütlus, et head sihtkeelset terminit pole.
annaabi.ee 
