Eesti Infotehnoloogia Kolledz OÜ Paabeli Torn Keeltekool Äriplaan Koostajad: Julia Aasmaa, Aleksandra Ikonnikova, Katarina Neff Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 ETTEVÕTTE PÕHIANDMED ................................................................................................. 3 KOKKUVÕTE.............................................
-Töökas - Liiga täpne -Rõõmsameelne - Kriitiline - Viisakas - Madal enesehinnang - Sihikindlus - Ei saa raskete klientidega hakkama Opportunities Võimalused Threats Ohud - Osalemine koolitustel -Läbipõlemine - Keeltekool - Stress -Karjääriredelil tõusmine - Firma pankrot -Uute inimestega tutvumine -Koondamine - Minule loojalsed kliendid (firmast lahkudes tulevad koos minuga) -Valdkonna vahetus - Kliendi pahameel - Halvad suhted töötajatega
CURRICULUM VITAE NIMI: ALFONS SAAPATALD ISIKUKOOD: 38408245487 SÜNNIKOHT: Tartu AADRESS: Maja 3-2, 51142 TARTU TELEFON: +372 56147842 (mobiil) E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK 1991-2002 Kännu Gümnaasium TÄIENDHARIDUS 2002-2004 Secreta Kutsekool, sekretäritöö erialane kursus 2004 Põllumehe Keeltekool, 6-kuuline inglise keele kursus TÖÖKÄIK 2005-2008 Juurikaküla Vallavalitsus, esimehe sekretär TÄIENDAV INFO Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, vene keel kesktasemel Arvuti kasutamise oskus: teksti- ning andmetöötlus Windowsi keskkonnas, üldine arvutikasutamise oskus HARRASTUSED Mägironimine, male, triatlon, orienteerumine 12.10.08
2003 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKOGEMUS 2006 juuni-juuli Põltsamaa Lasteaed ,,Tõruke", kasvataja abi Tööülesanded: rühmaruumide korrashoid, lasteaiaõpetaja abistamine tundide läbiviimisel ja lastega tegelemisel. 2005 -2006 Perekond Kask, lapsehoidja Tööülesanded: 3-aastase tüdrukuga tegelemine 2 korda nädalas. 2004 august AS Bureno, ehitaja abi.
ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm om-s sõnad, kus tekib omaette tähendusega ühend, nt lasteaed, meestekingad, keeltekool 6. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku, nt ilus ilm, seda laadi, tol ajal; kokku kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste, nt uusaasta, vanaema, heategevus, poolaasta OMADUSSÕNAD 1. Käändsõna kirjutatakse omadussõnaga kokku, nt lumivalge, kiviaegne 2. Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22-
lasteetendus, lastesaade. NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad. NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu, tütarlastekoor, vanematekogu, saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa)
välispoliitika, vihmutussüsteem, inimvaenulik üks kuueteistkümnendik TIKUTOOS - mitmuslik sisu - SADA porgandipeenar, männimets, kartulipanek seitsesada, kakssada kuuskümmand üks LASTEARST - mitm. om.k. - 2 silpi * TUHANDED JA ÜHELISED -- LAHK keeltekool, maadeuurija, keeltekool, käterätik NT: kaks tuhat kolmsada viiskümmend üks *MÄGEDE TIPUD - m.om.k. rohkem kui 2 silpi nelikümmend kolm tuhat kuussada kakskümme vigade parandus, õpetajate tuba, kellade helin OMADUSSÕNA TEGUSÕNA VÄRVITOONID: samblaroheline, tumepruun, ... Otsustamisel on oluline sõnade vaheta
mitmuse omastavas olev vigade parandus, teaduste akadeemia, NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, olev NS hädasolija, maatamees, peataolek KOKKU
tähtsa linna elanikud (aga tähtsad linnaelanikud) küpse vilja pead (aga küpsed viljapead) 4. Mitmuse omastavas nimisõna+nimisõnaL puude oksad, teaduste akadeemia, ekspertide komisjon, sademete hulk, uudiste agentuur * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned 2-silbilised täiendsõnad järgneva nimisõnaga (kui tekib omaette tähendusega mõiste). meestesokid, -särk naistearst, -kingad lasteaed, -haigused noortekohvik, -õhtu keeltekool häälteenamus nõudepesija kätekreem, -rätik teedevõrk maadeavastaja * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned kindlakskujunenud ühendid vanadekodu, rahvastepall, võõrastemaja 3. Omadus-, arv- või asesõna+ nimisõnaL ilus ilm, kolm koera, paar sõpra, rõõsk koor, tol ajal, sel määral, seda sorti, sama tüüpi * Erandlikult kirjutatakse omadus-, arv- või asesõna+ nimisõna kokku, kui tekib uus mõiste. vanaisa (vana isa), uusaasta (1
kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad.- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanematekogu ! soovitav loengute sari loengusari, pisikukandja, veosekäive, autohooldus · elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht ooperi- ja balletiteater, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek Omadussõna * meetrilaiune, omavalitsustevaheline, eeldustekohane, põhikirjakohane, vastavasisuline, riikidevaheline
(tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud.
täiend kuulub aga põhisõna juurde, siis kirj kokku: - selle puu oksad kaharad oksad - suure karu nahk kulunud karunahk - Nimisõna ja sllele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirj. -harilikult lahku: vigade parandus, kurttummade kool - kokku kirj 2-silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna, kui tekib omaette tähenduse- ga ühend: lasteaed, keeltekool. -Muu sõnaliik+nimisõna - Omadus-, arv-või asesõna kirj järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: ilus ilm, nende maja - Kokku kirj, kui tekib uus mõiste: uusaasta, vanaema, enesetunne, üksmeel - Põhisõnaks on omadussõna - Käändsõna kirj järgneva omadussõnaga kokku: lumivalga, ränkraske, tuhandeaastane - Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil: 22-korruseline, Tammsaare-nimeline
· Täiend laiendab kogu jrg ühendit märjad turbahunnikud, küpsed viljapead, tublid koorijuhid Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku teaduste akadeemia, vigade parandus, sademete hulk, kurttummade kool, uudiste agentuur Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu · Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari loengusari, lihaste põletik lihase põletik, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud
vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus, rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend,
Nt: isa saapad, venna auto, ema maja, onu püksid, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine. 4.Mitmuse omastav nim. kirjutatakse järgnevasst nim. harilikult lahku. 4.1.Järgneva nim. kirjutatakse kokku kahesilbiline mitmuse omastavas nim. omaette tähendusega ühendis. Nt: teaduste akadeemia, vigade parandus, ekspertide komisjon, sademete hulk. Nt: lastepidu, naistepäev, naistepesu, meestesokid, keeltekool, noorteõhtu. 4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6
kauplus, uudiste agentuur. Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga
Lisa 1. Curriculum Vitae CURRICULUM VITAE Üldine: Nimi: Mari Mets Sünniaeg: 12.04.1989 Elukoht: Kadarpiku 12-57, 13512 TALLINN Telefon: 515 6451 Perekonna seis: vallaline Haridustee: 2008 k.a Mainori Kõrgkool, personalijuhtimine 1996 2008 Kadrina Keskkool Täienduskoolitused: 2007 Tallinna Keeltekool, inglise keel 2005 NORAX Koolituskeskus, turunduse eriala Teenistuskäik: 2008 2009 AS Nuka Kaubad, klienditeenindaja Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel kesktase (nii kirjas kui kõnes) vene keel algtase Arvutioskus: Microsoft Word, Excel, PowerPoint ning Internet Autojuhiluba: B-kategooria alates 2008, isikliku auto kasutamise võimalus Huvialad: Sport, lugemine
mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt.hingedepäev, surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina
11.1979, Tartu AADRESS Sarapuu 15-22, 56987 TARTU TELEFON 456 987 (kodune) 55 556 349 (mobiil) PEREKONNASEIS abielus, kaks last Mari (2002) ja Martin (2004) HARIDUSKÄIK 2003 2005 Tartu Ülikool, hariduskorralduse magistrant 2000 2003 Tartu Ülikool, hariduskorralduse bakalaureus 1988 2000 Tartu gümnaasium TÄIENDUSKOOLITUS 2003 Tartu keeltekool, soome keel 2002 Helsingi Tehnikaülikoolis 3-kuuline õpetamise kursus TEENISTUSKÄIK 2005 Tartu Ülikool, õppejõud (hariduskorraldus) 2003 2005 Tartu Ärikool, õpetaja (inglise keel) KEELTEOSKUS eesti keel emakeel vene keel kõrgtase inglise keel kõrgtase soome keel algtase ARVUTIOSKUS A2, A3, A4, A5, A6
hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur. Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna:
aastas ja säilitatakse keskmine palk. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete arengu ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe võib toimuda kursustel, ringis või õppijale mingis muus sobivas vormis. T-l on õigus saada palgata õppepuhkust vähemalt 7 kalendripäeva aastas. Vabaharidusliku koolituse eest tasub kas füüsiline isik või asjast huvitatud juriidiline isik (kas T ise või TA- kui tahab; nt keeltekool, autokool vms). Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (nt puhkus algab esmaspäeval, arvele peab laekuma neljapäeval) Tervikuna! Kui puhkusetasu õigeaegselt ei makstud, on T- l õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Avaldus, et pikendada, tuleb esitada kohe! Kui KL-s on sätestatud, võib pedagoogidele ja töötajatele, kellel on õigus lisapuhkusele maksta puhkusetasu kahes
keeruline. Õpetaja saab siiski oma tööd tõhustada õpetamismeetodeid kohandades ning katsetades uusi meetodeid (Brighton, 2001). Õpet saab individualiseerida järgmiste võtetega: 1) homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel – näiteks süvaõppega koo- lid (keeltekool, muusikakoolid, kunstikoolid jne), eri suundadega klassid (loodusklass, reaalklass, keelteklass) või ka huviringid, treeningrühmad jne; 2) õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt; Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 95 3) õpe heterogeensetes klassides ja rühmades – individualiseerimise
annaabi.ee 
