hilisõhtune arupidamine; maa-alune küttesüsteem; Türgi oad; kohvioad; üsna raske ülesanne; paar aastat lõpetamiseni; läbimõtlemata tööülesanne; lumivalge näoga noormees; vana peokleit; 200-meheline meeskond; tee äärest üles korjatud vankriratas; vana pargi puud; vanad pargipuud; kadakane karjamaa; meesterahva äraütlev vastus; lahtise peaga tüdruk; liiga karvased jalad; imekaunis loodus; imekaunike; kasvas maast madalast meie keskel; tinakarva vattpilvede liikumine; puruväsinud teekäija; poisikese moodi hulljulgus; pooltoores lihalõik; puhtisiklik asjaolu; kurikaval ja hulljulge ettevõtmine; puruväsinud spordipoiss; võhivõõras küüdimees; ebakindel laps ja lapsevanem; linnadevaheline kiirliin; eeldustekohane seaduseelnõu; kole palav õhtupoolik; põhjatu sügav metsajärv; selle päeva uudised; need päevauudised; dokumendile alla kirjutamine; kino poole ruttav mehehakatis; takistati
persona non grata lähedane, perpetuum mobile taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. Näited: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Reeglid IV ARVSÕNA Eelneva arvsõnaga kirjutatakse kokku sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada. Näited: üheksateist, viisteistkümmend, kolmkümmend, viissada. Ülejäänud arvsõnad ühelised, tuhat, miljon, miljard jt kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku. Näited: kuus tuhat, kolm miljonit. Reeglid
· -ohtu lapseohtu, poisikeseohtu, · -võitu igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. · -verd mustaverd, valgetverd, puhastverd. · -rikas metsaderikas · -rohke veerohke · 4. esinevad tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. · · · · · · Moodusta omadussõnu järgmiste kinnistüvedega: · üli- · põrgu- · püsti- · ime- · liht- · veri- · eba- · ala- · Üliagar · Põrgupalav · Püstirikas · Imelihtne · Lihtviisiline · Verinoor · Ebamugav · Alaväärtuslik 5. 6
Ja jällegi tulid uued haid. Ta virutas ühele pinniga, kuid pinn murdus pooleks. Hai sai palju viga ning ujus minema, et rohkem viga ei saaks. Nüüd polnud Santiagol muud üle jäänud kui võtta kasutusele nui, millega lüüakse kalad uimaseks, et need paati tõsta. Ta peksis haisi kõigest väest. Ta kasutas kõik oma jõuvarud ära. Ja lõpuks haid lahkusid, koos ülejäänud lihaga, mis suurest kalast oli alles jäänud. Santiago jõudis randa. Ta oli puruväsinud ning kiirustas oma osmikusse magama. Kuid enne osmikusse jõudmist pidi ta viis korda jalga puhkama.Ta puhkas kuni hommikuni. Poiss ilmus uksele ning puhkes oma õnnest nutma. Ta rääkis vanamehele, et rannavalve ja mitmed lennukid olid teda otsinud. Vana mees ütles, et oli jäänud haidele alla, kuid poiss lohutas teda, et ta oli vähemalt Temast (suurest kalast) jagu saanud. Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama. Santiago nägi jälle unes lõvisi
Ja jällegi tulid uued haid. Ta virutas ühele pinniga, kuid pinn murdus pooleks. Hai sai palju viga ning ujus minema, et rohkem viga ei saaks. Nüüd polnud Santiagol muud üle jäänud kui võtta kasutusele nui, millega lüüakse kalad uimaseks, et need paati tõsta. Ta peksis haisi kõigest väest. Ta kasutas kõik oma jõuvarud ära. Ja lõpuks haid lahkusid, koos ülejäänud lihaga, mis suurest kalast oli alles jäänud. Santiago jõudis randa. Ta oli puruväsinud ning kiirustas oma osmikusse magama. Kuid enne osmikusse jõudmist pidi ta viis korda jalga puhkama.Ta puhkas kuni hommikuni. Poiss ilmus uksele ning puhkes oma õnnest nutma. Ta rääkis vanamehele, et rannavalve ja mitmed lennukid olid teda otsinud. Vana mees ütles, et oli jäänud haidele alla, kuid poiss lohutas teda, et ta oli vähemalt Temast (suurest kalast) jagu saanud. Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama. Santiago nägi jälle unes lõvisi
(nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste SÕNALIIK LAHKU KOKKU määrsõna nad on nagu tekib mõiste iseseisvad eeskätt määrsõnad (=esmajoones),
Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, lindprii, kurikaval, magushaou, rohekashall Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane · -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu · -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd · -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved, taevakarva, tulekarva, tulevärvi
1.Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõanga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. Nt: maailmakuulus, viljarikas, külmakindel, kohusetruu, sõnakehv, tulikuum, hulljulge, kurikaval, sulgkerge, sademeterohke, helekollane, eelarvamustevaba, peegelsile. 2.Tüved "eht- puht- liht- ime- puru- püsti- uhi- võhi- üli- eba- ala- vaeg- pool-" jt.(mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust = kokku. Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3.Tüved "-ohtu ja -võitu" kirj. eelneva käändsõnaga(nimi-,omadus-,arv- ja asesõna) omastavas kokku, Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4.Tüvi "-verd" kirjutatakse eelneva kääändsõnaga osastavas kokku. Nt: puhastverd, mustaverd, valgetverd. 5.Tüved "-karva ja -värvi" kirj. kindlakskujunenud väljendeis nimisõnaga omastavas kokku
moodustavad kindla omaette mõiste. nt. Viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, eelarvamustevaba, kohusetruu, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, peegelsile, verevaene. Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku. nt. Tinakarva, samblavärvi, tulekarva, tulevärvi. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku. nt
kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond,
Jälgi erinevusi nimisõnareeglist. Jäta meelde reeglid. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju
kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, kõrgune, suurte linnade vaheline puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, 6) F. R. Kreutzwaldi aegne, Atlandi ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad ookeani tagune, Esimese või nõrgendavad omadussõnaga maalilmasõja aegne) väljendatud omadust (ehtnaiselik, 7) Puu on vette kukkunud, vette puruväsinud, poolvillane, uhiuus) kukkunud puu 8) Ne- ja line-omadussõna kirjutatakse 8) ma- ja da-tegevusnimed eelneva käändsõnaga kokku 9) Määrsõnad kirjutatakse muudest (meetrilaiune, mäekõrgune, sõnadest lahku (väga hea, üsna tugev, jõulueelne, linnadevaheline, seal sees, tohutu suur, kuskil ees)
külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, käändest lahku Nt. roosat ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, karva riie, punast värvi maja peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, täiendsõnal on eba-, ala-, vaeg-, pool-jts Nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, omakorda täiend Nt. küpse lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, kirsi karva võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane -ohtu, -võitu, -verd Nt. mustaverd, lapseohtu, igavavõitu Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad Nt. hirmus palav , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur,
Vajadused määravad mingil moel kliendi soovid. Lisaks on kliendil kindlad soovid selles osas, kuidas ta tahab vajalikke teenuseid saada ning siinkohal on tähtis mõista kliendi sellekohaseid ootusi. Teenindusettevõtte jaoks muudab olukorra keerukamaks asjaolu, et samal kliendil võivad olla iga kord erinevad soovid. Näide: hotellikülastaja, kes eelmisel korral hotelli külastades oli huvitatud lõõgastumisest ja ööklubist, võib järgmisel korral hotelli jõudes olla puruväsinud ja huvitatud vaid kiirest magamaheitmisest. Järgmised vajadused ja soovid on suuremal või väiksemal määral kõigil klientidel: · olla teretulnud · saada toodet/teenust õigeaegselt 11 · tunda ennast mugavalt ja turvaliselt · olla mõistetav · saada abi ja toetust · tunda end tähtsana · olla äratuntud ja meeldejäetud
et rohkem viga ei saaks. Nüüd polnud Santiagol muud üle jäänud kui võtta kasutusele nui, millega lüüakse kalad 9 uimaseks, et need paati tõsta. Ta peksis haisi kõigest väest. Ta kasutas kõik oma jõuvarud ära. Ja lõpuks haid lahkusid, koos ülejäänud lihaga, mis suurest kalast oli alles jäänud. Santiago jõudis randa. Ta oli puruväsinud ning kiirustas oma osmikusse magama. Kuid enne osmikusse jõudmist pidi ta viis korda jalga puhkama.Ta puhkas kuni hommikuni. Poiss ilmus uksele ning puhkes oma õnnest nutma. Ta rääkis vanamehele, et rannavalve ja mitmed lennukid olid teda otsinud. Vana mees ütles, et oli jäänud haidele alla, kuid poiss lohutas teda, et ta oli vähemalt Temast (suurest kalast) jagu saanud. Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama. Santiago nägi jälle unes lõvisi
sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku:
Läksin metsa ja keetsin süüa; olin juba otsustanud ööks sinna jääda, kui kuulsin: kappadikapp, kappadi-kapp; ütlesin endamisi: hobused tulevad! Siis kuulsingi inimeste hääli. Panin kõik paati nii ruttu kui sain ja hiilisin siis läbi metsa vaatama, mis seal oli. Ma ei jõudnud kuigi kaugele, kui kuulsin üht meest ütlevat: «Kõige parem on siia laagrisse jääda, kui leiame hea .köha. Hobused on puruväsinud. Vaatame ringi.» Ma ei hakanud ootama; tegin sääred ja sõudsin tasa minema. Panin paadi vanasse kohta kinni ja arvasin, et magan paadis. Palju ma ei maganud. Ei saanud, pidin aina mõtlema. Iga kord kui ärkasin, uskusin, et keegi oli mul kõrist kinni haaranud. Nii polnud mul magamisest käsu midagi. Viimaks ütlesin enesele, et ma ei või nii edasi elada; tuli teada saada, kes oli minuga koos saarel; pidin seda välja uurima iga hinna eest. Noh, selle mõtte juures tundsin
küüni astuda ja oma silma käest kindlat tunnistust nõuda, et Agnes tõesti, kehalikult seal oli, et miski unenägu ega viirastus teda. 312 ei petnud. Kõrval on vähem häbitunnet kui silmal. Et Gabriel oma õnne näha ei võinud, tahtis ta seda vähemalt kuulda. Ta pidas hinge kinni, kuulatas teravasti ja imestas, et küünist see ühetasane hingetõmbamine ei kostnud, mis rahuliku une tundemärk on. Vahest oli Agnes niisama ärkvel? Ei, see ei olnud võimalik. Vaene laps oli ju puruväsinud, ta p i d i raskesti uinuma, kuna teda liiategi mingisugused kentsakad ja keeruli-sed mõtted ei erutanud; tema süda oli rahul, ta võis uinuda. Gabriel oli selles täiesti kindel. Meie ei ole selles mitte nii kindlad. Meie karda-me, et Agnes seekord Gabrielist karvaväärt targem ei olnud ega kordagi homse teereisi peale ei mõtelnud, mis keha karastust magusa une läbi nõudis; kardame, et Agnese väsinud silmad alles koidu ajal lühikeseks ajaks kinni vajusid.
annaabi.ee 
