1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 5.Postimpressionistid II Mida tähendab sõnaosa ,,neo" sõnas ,,neoimpressionism"? uus Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna ,,püantilism"? punktilism Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased
Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki. Liittegusõna tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada. Modaalsõna kõneleja suhtumist väljendav sõna. Murre piirkondlik eripärane keelekuju Muutumatu sõna sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr, kaas, side ja hüüdsõnad.
Kokku: · -ne ja line liiteline omadussõna, kui arvsõna koosneb kokkukirjutatud arvust. N: kolmetoaline, viieteiskümnepäevane. · Kui kirjutan arvu numbriga siis ne ja line liitelise omadussõna liidan sidekriipsu abil. N: 3-toaline Lahku: · Kui arvsõna koosneb mitmest erinevast sõnast. N: viie tuhande aastane. Kohanimed: Kokku: · Liigisõna kirjutatakse nimega kokku kui nimi ei käändu. · Sidekriipsuga kirjutatakse täpsustav sõnaosa, mis näitab ilmakaart või "kaugust." N: Lääne-Eesti, Ees-Aasia. · Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N: Skandinaavia maad.
Nimega lahutamatult seotud Maad (mitmuses) riigi tähenduses liigisõnad (Pühajärv) kohanimest lahku (Euroopa maad) Täpsustav täiendosa ühendatakse Ühendtegusõnad määr- ja kohanimega sidekriipsu abil tegusõnast koosnev (ette võtma) (Lõuna-Eesti) Maa kohanimega enamasti kokku Väljendtegusõna käänd- ja (Eestimaa) tegusõnast koosnev (juttu ajama) Liittegusõnad- sõna või sõnaosa Määr- ja kaassõna teistest ja tegusõna lahutamatu ühend, sõnadest tavaliselt lahku (väga mille osi ei saa teineteise suhtes hea, niisama osav, üsna kaval) ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada (abielluma) Pool, poole, poolt- määrsõnaga Pool, poole, poolt- käändsõnast kokku (sinnapoole, seespool) lahku (lõuna pool, lõpu poole) Pidi- kui tekib eritähenduslik Pidi- käändsõnast lahku (teed pidi,
· abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt poolt · Määrsõnaga KOKKU · siiapoole · pealtpoolt
ases.- minuvanune omaduss.- magushape Aga: tohutu kõrge tu- liiteline järgnevast omadussõnast lahku 2) Arvasõna+ omadussõna Arvsõnad Viieaastane kahekümne viie aastane kaksteist, kakskümmend, kakssada, kaks tuhat Arvsõna koosneb mitmest sõnast *Kogu aeg, iga kord, veel kord 3) nimi, täht, number, sõnaosa+ omadussõna Vilde-aegne Eduard Vilde aegne Nimel laiend ees A-kujuline suure A kujuline Tähel laiend 5-aastane 105-aastane ees Lik-liiteline Tegusõnad 1. Tasakaalustama ( ma tasakaalustan)- liitverbid alati kokku 2. Sisse sõitma ( ma sõidan sisse)- ühendverbid enamasti lahku 3. Jalga laskma ( ma lasksin jalga)- väljendverbid enamasti lahku
kirjutatakse teistest sõnadest poolametlik , pooljoostes järgnevast lahus(kummuli paat , 7. Nimi , tsitaatsõna , täht täheühend või nimisõnast lokkis juuksed ) sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga harilikult lahku sidekriipsu abil : Kreutzwaldi-aegne , Tartu- 5. Kokku kirjutatakse ka lähedane kolme- või enamtüvelised omaette tähendusega 25aastane ,25-aastane ,15-kohaline ,21-lkline sõnad.
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama
tegemist on ne- ja line-omadussõna ja käändsõna ühendiga 7. meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane 8. 9. -ne/ -line sõnad kirjutakse LAHKU, kui täiendsõnal on omakorda käändsõnaline täiend · vana saapa taoline kogu · suurte linnade vaheline · kõigi eelduste kohane · paljude sajandite pikkune · · Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline · · Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast LAHKU: · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, ·
Vastus: Napoli 2. Leia seletavast sõnaraamatust sõna divisjon kaks tähendust, seejärel võrdle neid ÕSis esitatud tähendustega. Mille poolest need erinevad? Vastus: ÕSis on välja toodud, et millises tähenduses sõna divisjon kasutada ei soovitata. 3. Kas õige on kirjutada Läänemere-äärne riik, Läänemereäärne riik või Läänemere äärne riik? Leia eesti keele käsiraamatust reegel. Vastus: Läänemere-äärne riik. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadusõnaga sidekriipsu abil. 4. Kas USA presidendi ametlik residents Washingtonis on valge maja, Valge maja või Valge Maja? Vastus: Valge Maja 5. Kas kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikem otsus või kasulikeim otsus? Vastus: Kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikeim otsus. 6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid?
Poolitamine Tööleht 1 Poolitamine Kindlasti on sul juhtunud, et harjutust, juttu või etteütlust kirjutades märkad, et alati ei mahu sõnad ritta ära. Rea lõpus on veidi ruumi, et sõna alustada, kuid tervikuna see sinna ei mahu. Sel juhul on otstarbekas sõna poolitada. Sõnade poolitamisel on reeglid. Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e
3) Mida omapärast oli Paul Gaugini kunstnikuks saamises? Algul oli jõukas pangaametnik. 4) Millisele 20. sajandi kunstisuuna rajajaks oli P. Gaugin? Dekoratiivse, monumentaalse maalikunsti rajaja. (Fovism?) 5) Nillistele vormidele püüdis Paul Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Vormidele lähenes geomeetriliselt, üritas maalida loodust ruumiliselt 6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti? 2 kuulsamat neoimpressionisti olid Paul Signac ja Georges Seurat. 9) Milliseid fakte tead Henry de Toulouse-Lautreci elust? Lapsepõlves kukkus hobuse seljast ja jäi eluks ajaks küürakaks. Kolis Pariisi, elas seal elulõpuni, maalis Pariisi ööelu. 10) Millises suunas arenes Eesti kunst 20. sajandi algusaastatel? Samas suunas mis Euroopa kunst, voolud jõuavad siia veidi hiljem.
eelneva käändsõnaga kokku 9) Määrsõnad kirjutatakse muudest (meetrilaiune, mäekõrgune, sõnadest lahku (väga hea, üsna tugev, jõulueelne, linnadevaheline, seal sees, tohutu suur, kuskil ees) suurejooneline) 10) Kaassõna kirjutatakse käändsõnast, 9) Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või mille juurde ta kuulub, lahku ( teed sõnaosa liidetakse ne- või line- mööda, õhtu poole, jõe ääres, maad omadussõnaga sidekriipsu abil ligi, peale selle) ( Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, T-kujuline, NATO- väline, Ühispanga sisene) Vaata Eesti ortograafiast lk 53-54 !!! 10) teist(kümmend), -kümmend, -sada 11) Kahetuhandes, kolmemiljondik, poolemiljardiline 12) mine- ja ja-lõpuised sõnad
osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne. Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25- aastane, +märgiline ~ +-märgiline; 11-liitrine. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane (aga Tartu lähedal), Vabadussõja- aegne, T-kujuline, TPI-aegne, show-maiguline, lik-liiteline. ARVSÕNAD KOKKU LAHKU -teist(kümmend), -kümmend ja ühelised, tuhanded, miljonid jne: -sada: kolmteist, kolmkümmend, kakskümmend viis, kaks tuhat, kaks kolmsada
Ka määrsõna vastastikku ja omadussõna vastastikune õigekiri on keeruline mõista, õige on kirjutada vastastikune (missugune?) arusaamine, vastastikusel (missugusel?) kokkuleppel, aga vastastikku (kuidas?) kasulikule koostööle. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/Taheortogr/haalikuPikkus/harjutused/B1_lik.html 4. Märgi iga sõna poolituskohad püstkriipsuga. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm, põua, pingsalt, pillas, kirsse, meeleolust, püüa, kilogramm, ilusad, peal, laua,
ebausklik, päikseline, põrgulik, taevane · Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või konstruktsioonide segiajamise tagajärjel: veskikivi>veski, suits+udu>sudu, kaitsepolitsei>kapo · Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv, veenma · Reduplikatsioon sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- või morfeemikordus: susapusa, sigrimigri · Deskkriptsioon: kriiks, kääks, mürts, pauh, solisema, vulisema, kohama, mühama. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust: esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi, omadusi, suhteid, seoseid: tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles
*Taheti viia kunst loodusesse. *Teosed hiiglaslikud ja kulukad. *Jäädvustamiseks oli vaja teha foto või video. *Loodust ei tohtinud kahjustada. Kunstnikud ja teosed: *Robert Smithson(1936-..) ,,Spiraal" *Christo(1935-...) ,,Jooksev tara" ,,Küpsised" ,,Varjud" ,,Riigihoone pakitud" KEHAKUNST Aeg: 1978 aastatel Tunnused: *Elav skulptuur *Tegeletakse tänapäevalgi *Performance etendus. 1)Reklaam,ajaviide 2)Kindel plaan,kostüümid 3)Sarnaneb pantomiinile,sõnaosa puudub IDEEKUNST Aeg: 1960-1970ndad Tunnused: *Teoste roll kunstsis oli vähenenud. *Teos oli lihtne ja selge. Loobuti teose valmistamisest ,jäi idee. *Maailm sõnastab oma teose ise,kriitikust tuli vabaneda. *Idee fikseeriti lihtsalt ,räpakalt juhuslikult paberitükile. *Ei saadud kaua tegeleda. *Mässumeelsus 20 saj LÕPUKUNST JA TÄNAPÄEV Aeg:1970-1990 Tunnused: *Tööd on elurõõmsad. *Antakse edasi vahetut elamust. *Suur mõju USA-l. *80ndatel kasvab mõju
3-4 ühesugust tähte kõrvuti Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja- jahukaste pool- elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aasta.lt, järk-järgult N imetav+alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või Nalja-show, c-täht, MM- sõnaosa võistlused, nud-kesksõna Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline Täpsustava täiendosaga nimedes Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi-Rein, Ida-Euroopa, Vana-Kreeka Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev; linna- ja vallavalitsused
Muud viisid on nt laenamine, uute juursõnade e tehissõnade loomine ja olemasoleva sõna tähenduse muutmine. Tuletamine 13. LEKSEEM on semantiline sõna, millel võib olla üks v mitu fonoloogilist v grammatilist kuju, mis kokku moodustavad selle lekseemi vormistiku e paradigma. Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid, AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid. Juurmorfeemid võivad moodustada lekseemi üksi või koos teiste morfeemidega. Juur on obligatoorne osa sõnast. Juurmorfeem, mis võib iseseisvalt sõnana esineda on vaba e sidumata morfeem
karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB
· kommentaarina lisatakse vajadusel venituse järele topeltsulgudesse venituse funktsioon ((ajavõitmine/mõtlemine/takerdumine teksti tegemisel)). Kokkuhääldused · Kokkuhääldatud eraldi sõnad seotakse võrdusmärgiga: tulin=ja. · Võrdusmärgiga tähistatakse ka kahe vooru tihedalt üksteise otsa haakimine: M: * tondid * = T: =`kummitused e `tegelikkuses ja `väljamõeldisena. Rõhk Ülakoma - rõhulise sõna ees `kohe - liitsõnas rõhulise sõnaosa ees `sünnipäev / sünni`päev - võõrsõnades rõhulise silbi ees ho`tell, ekskurs`joon (kui sõna ei ole lauses rõhuline, siis rõhumärki ei kasuta) - ebatavalise rõhulise silbi ees tingi`mata, näge`mist Kõnetempo ja hääletugevus >......< - (sissepoole osutavad nooled) kiirendatud lõik <......> - (väljapoole osutavad nooled) aeglustatud lõik *......* - muust kõnest vaiksem lõik AHA - (suurtähed) hääle kõvendamine Köhatused
• Määrsõnaliselt tarvitatud omadusõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku: kole külm, paras soe, tavatu kõrge • ne-ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, rahuaegne, jõulueelne, sellenimeline • Märkus:Kui ne- või line- omaudssõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, suurte linnade vaheline • Nimi, tsitaatsõna, täht, tähtühend või sõnaosa liidetakse -ne või -line-omaudssünaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, sse-lõpuline • Märkus:mitmesõnaline nimi/tsitaatväljend kirjutatakse lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Esimese maailmasõja aegne. • Number/märk kirjutatakse järgneva ne-või -line-omadus-ga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane/25-aastane, +märgiline/+-märgiline ARVSÕNADE KLK • Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist, -kümmend, -sada
Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja-jahukaste pool-elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aastalt, järk-järgult nimetav +alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa Nalja-show, c-täht, MM-võistlused, nud -kesksõna Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline Täpsustava täiendosaga nimedes Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi-Rein, Ida-Euroopa, Vana-Kreeka Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev;
linnadevaheline, laupäevaõhtune, suurejooneline, temataoline, sellenimeline, kaheaastane · Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Vabadussõja- aegne, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline · Mitmesõnaline limi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane V. ARVSÕNADE KOLAKI
7.1.Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. Nt: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. 7.2.Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. Nt: tervelt aasta vanused konservid - tervelt aastavanused konservid; peaaegu minu pikkune poiss, peaaegu minupikkune poiss. 7.3.Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil. Nt: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline. 7.4.Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend + ne- või line-omadussõna =lahku. Nt: Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, Kristjan Raua nimeline, Heorg Lurichi vägevune. 7.5.Number või märk + ne-,line- om.= kokkku või sidekriips.
nt. Meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune. Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. nt. Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune. Määrsõnalise lainedi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. nt. Tervelt aasta vanused konservid = tervelt aastavanused konservid. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil. nt. Kreutswaldi-aegne, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, TPI-aegne. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku. nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil. nt. 25aastane = 25-aastane, 21-leheküljeline.
Lekseemi tüvi kannab tema mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt `maja', `valge', `ehita-' vms, sõnavormide muutetunnused aga grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks. Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks. 2. Sõnavara rikastamise teed Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine
sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu- lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja- aegne, Ühispanga-sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi
Pean meeles ja arvestan järgmisi grammatilisi pisiasju: · enamik = suurem osa (kasutatakse ainult ainsuses: enamikule inimestest); enamus = arvuline ülekaal (poiste enamus, häälteenamus jms) · enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda...); ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon) · kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp) · igaüks käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele) · põhiline = baseerub millelgi peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada) · peale = ainult kohamäärus (laua peale) pärast = ajamäärus (pärast kooli lõppu...) · "kui ka" ette ei panda koma (näide: Nii Laur kui ka Kalle jätsid eile kõik õppimata.). · "kui" ette pannakse koma, kui lause teises pooles on ka tegusõna (näiteks: Ma lähen koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb "kui" ette panemata
kombinatsioonides aga esinevad helilised allomorfid. Morfeemide liigid Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Selle kohta kasutatakse ka terminit afiks. (Juured ja) tüved mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks tüve sees paiknevad afiksid
Allomorf- morfeemi variant, morfeemi fonoloogiline avaldumiskuju, Kaks morfi on ühe morfeemi allamorfid, kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt sarnased või komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses) Morfeemide liigid: • Vabad vs seotus • Leksikaalsed vs grammatilised • (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused.
kommunikatsiooni osalistest on teadlik vähemalt sellisel määral, et see mõjutab tema arusaama öeldava või kuulatava kohta. Semiootika- teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest, sh märkide kujunemisest Süntaktika- uurib märkide omavahelisi suhteid Semantika- uurib märkide ja nendega tähistavate objektide suhteid Pragmaatika- uurib märkide ja nende kasutajate vahelisi suhteid Morfeem- vähim tähenduslik sõnaosa, selleks võib olla sõnajuur või liide. SÕNA ON traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistevahelise seose keeleline väljendusvorm. Mõnikord tehakse vahet sõna DENOTATIIVSE JA KONNOTATIIVSE tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus- see osa sõna(termini) tähendusest, millest sõltub millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus- see osa tähendusest, millest see ei sõltu.
pöördes. - ? ? 6. . -!-!- - Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ! ! 7. , , - ,,,, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv. ,, . 9 . Sõna struktuur. : (sõna tüvi) (sõna lõpp).- ,(muutuv sõnaosa) . - . , , ... , , ... , , . .(sõna tüvi) , . - (järelliide,järgneb juurele v. tüvele) , . / /: -- . , : -- .Järelliide on alati sõna tüve järel,annab sõnale lisatähendust. - (eesliide) , . :-/-/-/-/ /. : -, - , - . Eesliide on alati sõna ees,annab sõnale uue tähenduse. . . . . .
mitmemorfeemilised. Seotud morfeemide kohta kasutatakse ka terminit afiks, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad tavaliselt sõnavormile. Tüve minimaalset põhiosa, mis esindab lekseemi, nimetatakse juurmorfeemiks (kõne näites kõne+le+va+d). ,,Minimaalne" tähendab, et järjend ei ole enam liigendatav väiksemateks morfoloogilisteks osadeks. Termin tüvi on tegelikult kahetähenduslik. Sellega võidakse mõelda mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub, või tüve eespool määratletud tähenduses, olgu see siis minimaalne juurmorfeem või morfoloogiliselt komplekssem struktuur. Teiselt poolt võidakse tüve all mõista ka lihtsalt juurmorfeemi. Vastavalt asendile tüve suhtes võib eristada kolme liiki afikseid . Tegemist on seega positsioonilise ehk asukohast lähtuva liigitusega. Tüve ees asuvad afiksid on prefiksid, tüvejärgsed on sufiksid ja tüve sees paiknevad afiksid on infiksid
Morfeemiklass – morfeemide rühm, mille liikmed käituvad teatud omaduste poolest sarnaselt. Vaba morfeem – võib esineda iseseisva sõnavormina ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem – esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina Afiks – seotud morfeem, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad sõnavormile. Juurmorfeem – tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Tüvi – sõnaosa, millega afiks liitub vms Prefiks – tüve ees asuv afiks Sufiks – tüvejärgne Infiks – tüve sees paiknev (ka transfiks) Tsirkumfiks – prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Morfeemide liitmine e afikseerimine Modifitseerumine – liitmisega koos toimuv osaline fusioon Reduplikatsioon – tüve täielik kordamine või osaline kordumine Prosoodiline transformatsioon – rõhu või sõna intonatsiooni abil Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend
25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- tsitaatväljend Nt. Friedrich kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +- Reinhold Kreutzwaldi aegne, märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, Esimese maailmasõja aegne, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips perpetuum mobile taoline, panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest
Tuhat keelt elavad, ohustatud ja hääbunud + keelte atlas + eesti-ingise keeleteaduse sõnastik Kuidas morfeeme liidetakse: 1. Esmaspäeval võtan raamatukogust uue0(peitmorfeem) raamatu0 lugemiseks. 2. On Monday i will take a new book to read from the library. 1. = sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine) võta-n; 2. = abisõnad e analüütiline väljendusviis; = reduplikatsioon kordus (wals chapters) {mitmuse näited sõnaosa kordamisega saavutatakse tulemus, et konkreetset asja on mitu} Tabel wals.info Squamish (Kuipers 1967) total: k°a'i 'play hide and seek' k°ai from the root k°ai partial: s- 'old people' 'l'lmut from the singular s- 'lmu't Tabel wals.info Reduplicative prefixes, suffixes and infixes: a
1.etapp- 2,6-4,0 a. Seda iseloomustab piiratud hulga valmis tuletiste omandamine ja kasutaminening sõnade juhuslik tuletamine analoogia alusel. Omandatakse need tuletised, mille aluseks on otseselt tajutavad esemed, nähtused, tunnsed ja tegevused. Iseloomulik on morfeemide või nende variantide vale valik(lillakas-triibukas).Etapi peamiseks tulemuseks on valmis tuletiste kogumine ja seoste "tuletis - reaalsed suhted"esielagne kujunemine. Eraldades sõnast tuttava tähendusega sõnaosa, selgitab laps selle abil tuletise tähendust. Sel perioodil on ülekaalus analoogiatuletus, kujunemas on korreleeruv sõnatuletus. Keelelise analoogia aluseks on enamasti üksiksõna või sõnad, mille alusel tehtav üldistus on üleregureelitud ega vasta alati keelenormile. 2.etapp - 4,0- 5,6-6,0 a. Aktiivne sõnaloomepeariood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks
E. Vilde, T-R. Viitso. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE NE- JA LINE-OMADUSSÕNA * meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, rahuaegne, laupäevaõhtune, jõulueelne, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, heledavärviline 17 nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline * Nimi, tsitaatsõna, täht või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil: Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, show- maiguline, T-kujuline, lik-liiteline. Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline MIS LIIKI VÕI LAADI? jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .. kingapood, raamatupood, lillepood, toidupood .. KELLE VÕI MILLE?
kõne-ja kõnelejatuvastuseks. Prosoodia. Pikkus e. kvantiteet- väljahäälduse aeg millisekundites. Vajalik rääkida siis kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks) Rõhk on mingi sõnaosa (nt. Silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt.silpidega) kas helikõrguse, hääle tugevuse või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (eestik. 1. Silp) Prnts.k ei ole pearõhk kinnistunud, kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on keeleteaduses mingi üksuse nt.silbi heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt. Sama sõna teiste silpidega
parallelism (värsside seotus mõtte ja vormitasandil), värsimõõt enamasti 4jalaline trohheus. Vanema rahvalaulu alaliigid: regilaulueelsed vormid lihtsamad regilaulud tekkis, kui regilauluomane värsimõõt lisandus vanasse rahvalaulu. Üleminek uuele laulule siirdevormiline laul, milles puudub kujundiühtsus (värsid erineva silbiarvuga) uus rahvalaul lõppriimiline, värsiridades moodustunud salmid. Sõnaosa ei ole nii viimistletud kujundkeelega, kui regilaulutekst, muusika on vanast laulust mitmekesisem, laululikum ja lähem nüüdisaja muusikale. Siirdevormiline ebajärjekindel vanema ja uuema rahvalaulu stiilielementide kasutus lõppriimiline salmid, värsimõõt, lõppriim siirdevormiline ja lõppriimiline laul kajastavad lauljate elukeskkonna ja vaimumaailma muutumist.
kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, 32 suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, show-mai- guline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku:
peale mõnitusi kriitikutelt 10.Milliste vormidega püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid värve? Stereomeetrilised vormid (silinder, kuup, koonus jne.) 11.kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Maalis mitmest erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt, st „lõhkus“ tsentraalperspektiivi 12.Milliseid motiive maalis Cezanne enamasti? Maastikud, natüürmodid, staatilised figuurid 5. Postimpressionistid II 1.Mida tähendab sõnaosa „neo“ sõnas neoimpressionism? Uus 2.Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna „püantilism“? Punktilism 3.Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) 4.Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac – prantslased 5
ja mikroobide eest)., Sisekõrv, Keskkõrv 29. Prosoodia: kvantiteet, kvantiteedikeeled; rõhk, kinnistunud pearõhk Prosoodia hõlmab erinevaid tunnuseid: kõnelõikude (häälik, silp, sõna ja lausung) kestust, hääle kestust ja valjust. Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. 30. Toon, toonikeeled Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega
Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega
Võimaldab samaaegselt lugeda ja kirjutada, kuid eeldab, et adresseerimine, kirjutamise ja lugemise juhtimise loogika ja andmeedastuse kanalid lugemiseks ning kirjutamiseks peavad olema sõltumatud. 15.4. Assotsiatiivmälu (Content-Adressable Memory – CAM, Associative Memory) Kui tavalistes mäludes viitab aadress mingile mälu pesale, mille poole pöördumine toimub, siis assotsiatiivmäludes ei osutata aadressiga mälu sõnale, vaid otsitakse sõna ühe osa sisu järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Võimaldab ülikiire otsimise, CAM otsib kogu oma mälust, kas otsitav sõna seal leidub. Kokkulangevus võib olla mitmes sõnas. Joonis 7Assotsiatiivmälu Joonisel on paremal näidatud, et otsimine toimub sõnade 1,3 ja 4 hulgast (bitid on ühed). Kokku langevad esimene ja neljas sõna (tuleb teha valik, kui otsitavaga langeb kokku mitu sõna).Otsimine peab toimuma
peavad olema sõltumatud. Lugemise ja kirjutamise sõltumatus tõstab mälu hinda (more kristallipind). Võib kohata ka kolme pordiga, kust saab kahest allikast korraga kirjutada ning ühest infot lugeda. Assotsiatiivmälu. Tavalises mälus määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata aadressiga mälu sõnale vaid otsitakse sõna ühe osa järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Otsimine toimub paralleelselt ja otse riistvaras. See teeb aga assotsiatiivmälu väga kalliks, sest igale bitile lisandub kümneid transistore. Üldjuhul võib kokkulangevus olla mitmes sõnas, mille vahel teeb valiku loogika. Vahemälus saab olla kokkulangevus otsitava sõnaga ainult ühes sõnas, sest iga plokk saab olla vaid ühes kohas vahemälus. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.
nasaalid: m, n, h ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: huulhäälikud: p, m, v, f, w hammashäälikud: t, n, s, r, l suulaehäälikud: k, h, j, s kõrihäälik: h Vt ka lisamaterjale Moodle'ist! Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega.
lugeda. Samaaegne kirjutamine ja lugemine eeldab, et adresseerimise, kirjutamise ja lugemise juhtimise loogika ja andmeedastuse kanalid on sõltumatud. Lugemise ja kirjutamise sõltumatus tõstab mälu hinda, sest kristallpinda on rohkem vaja. Assotsiatiivmälu Tavalistes mäludes määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata adresside mälu sõnale, vaid otsitakse sõna ühe osa sisu järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Kokkulangevus võib olla mitmes sõnas. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Strateegiad. Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem, mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks uuesti käivitamiste arvelt. Hargnemiste ennustamine toimub statistiliste kriteeriumite järgi ja ei anna alati õiget tulemust, kuid aitab vähendada konveieri uuesti käivitamise tõenäosust.
annaabi.ee 
