KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE (0)

Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium
KOKKU
LAHKU
NIMISÕNA + NIMISÕNA
■ Ainsuse nimetavas käändes olev täiendsõna
Märklaud, lõppsõna
■ Ains om olev täiendsõna märgib liiki, laadi
Toakoer, jahikoer, linnukoer, sülekoer, karjakoer, valvekoer
■ Ains om olev nimisõna, mis väljendab kuuluvust
Õpilase vihik, koera saba, lapse arvamus, teose idee
■ Konsonanttüveline (s-tüveline) täiendsõna
Hingamiselund, tootmisprotsess
■ Ains om olev täiendsõna, millele eelneb laiend (laiend kuulub täiendsõna, mitte põhisõna juurde)
Selle seina vaip (see seinavaip), küpse vilja pead, minu maja aken
■ Lühenenud nimi-ja omadussõna
Inimsugu, kuningriik
■ Täiendsõna on sihitislik
Loodusevaatlus, lumevedu, metsavaht
■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit
Akna avamine , põranda värvimine
■ Põhisõna märgib hulka, määra, kogu
Veetilk , saiapäts, leivaraas, kommikilo
■ Ains om olev täiendsõna, kui tekib uue tähendusega mõiste
Härjasilm, käoking , koolivaheaeg
■ Ains om olev täiendsõna, mis ei märgi kindlat olendit, eset või nähtust, st on umbmäärane
Klassijuhataja (pole kindla, määratletud klassijuhataja), puuleht , pesupesemine
■ Ains om olev ligemalt määratletud nimisõna (märgib kindlat olendit, eset, nähtust)
Tehase direktor , kleidi pesemine, traktori mootor, tädi poeg
■ Ains om olev täiendsõna, mis on sisult mitmuslik
Raamaturiiul , puukoorem pingirida
■ Kuude ja ilmakaarte nimetused
Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber
■ Mitmuse om olev täiendsõna, kui väljendatakse omaette kindlakskujunenud mõistet
Võõrastemaja, vanematearmastus, vanadekodu, lasteaed , käterätik, teadetetahvel
■ Mitmuse omastavas olev täiendsõna
Vigade parandus, mägede tipud , puude oksad
OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA
■ Omadus-, arv-ja asesõna , kui need koos nimisõnaga moodustavad eritähendusliku mõiste
Suurlinn (suur linn), pikkpoiss (pikk poiss), kalliskivi (kallis kivi), nelinurk, omaalgatus , isetegevus, pooltoon
■ omadus-, arv- ja asesõna (esimene sõna käändub)
Suur tuba, kolmas raamat, tolle aja, oma aja, selle aja, teist laadi, seda sorti, sama liiki
■ Iseseisvate nimisõnadena
tarvitatavad pärisnimedest tekkinud üldnimed
Morsetähestik, maratonijooks, olümpiamängud, röntgenikiired
■ Käändumatud omadussõnad ja liiki, laadi märkivad kohanimelised täiendid
Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee, soome kelk, hollandi juust
■ Eesnimeline täiendsõna, mis on kujunenud liigiterminiks
Kadripäev , jaanipäev , mardihani, jüriöö, aadamaülikond
■ Asesõna ERI kirjutatakse nimisõnaga kokku tähenduses spetsiaalne, eriline
Sellel erialal, sai eriülesande,
■ Asesõna ERI kirjutatakse
nimisõnast lahku, kui ta tähendab erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi
Töötasid eri aladel, pärinevad eri aegadest
■ Tekkinud liitsõna väljendab kindlat omaette mõistet
Uusaasta, elavnurk, heategevus, kitsasfilm, omakasu, vaenelaps
■ Määrsõnaline täiendsõna
Kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine
■ Täiendsõna on lühenenud
Sinilill, kiirrong, sirgjoon
■ Sellised kolme- või enamatüvelised ühendid, mis moodustavad omaette tähenduse
Kuumaveeallikas , mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev
KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA
■ Kui tekib omaette tähendusega sõna
Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval
■ -ohtu, - võitu , -verd eelneva käändsõna omastavaga
Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, puhastverd, valgetverd
■ -karva j a -värvi kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga
tinakarva pilved , taevakarva sinine, telliskivivärvi pluus
■ kui omastaval täiend
Küpse kirsi karva
■ ne- ja line-liiteline omadussõna eelneva käändsõnaga
Mäekõrgune, ookeanitagune, linnadevaheline, napisõnaline
■ kui ne- või line- liitelisel
omadussõnal on käändsõnaline täiend või määrsõnaline laiend
Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane, tubli tunni pikkune
■ ne- ja line-liiteline omadussõna eelneva käändsõnaga
Mäekõrgune, ookeanitagune, linnadevaheline, napisõnaline
■ kui ne- või line- liitelisel
omadussõnal on käändsõnaline täiend või määrsõnaline laiend
Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane, tubli tunni pikkune
■ osastavast käändest kirjutatakse karva ja -värvi lahku
Roosat karva riie , punast värvi maja
■ määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad
Hirmus palav , paras soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav
KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ kui kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata
Emajõgi , Munamägi, Vahemeri, Surnumeri , Naissaar, Supilinn
■ kui kohanimi võib esineda ilma liigisõnata
Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = Tartu Volga jõgi = Volga
■ kui tegemist on teisest koha- või isikunimest tuleneva nimega
Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi, Põlva maakond, India ookean
■ omadussõnaline nimeosa ei käändu või on omadussõnatüvi
Suursaar, Pühajärv , Paljassaar, Vanaküla, Sinialliku, Valgjärv
■ kui omadussõnaline nimeosa käändub
Vaikne (Vaiksel) ookean(il), Punane (Punasesse) meri (merre)
■ kui liigisõnaks on tänav, maantee , puiestee, väljak, turg vms
Rävala puiestee, Raekoja plats , Vana turg, Pärnu maantee, Piiri tänav
■ kui liigisõnaks on maa
Baltimaad , Saksamaa, Madalmaad,
■ isikunimi liigisõnast maa
Adelie maa, Baffini maa
■ mitmuslik riigi tähenduses esinev maa
Aafrika maad, Aasia maad, Läänemere maad, Skandinaavia maad
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ -teistkümmend, -kümmend, -sada
Seitseteistkümmend, seitsekümmend, seitsesada, paarkümmend, mõnisada
■ ühelised, tuhanded, miljonid
Kolm miljonit kolm tuhat kolm
■ ühesõnaline arvsõna ne- ja line- liitelise omadussõnaga (kokku ka siis, kui eelneb määrsõnaline laiend)
Viieaastane, viiekümneaastane,
viiesaja-aastane
Kuni kahekilone raskus
■ mitmesõnaline arvsõne ne- ja line-liitelisest arvsõnast
Neljakümne nelja aastane, kahe ja poole kuune
■ sõnad pool, veerand, kolmveerand järgneva nimisõnaga, kui tekib omaette tähendusega sõna
Poolaasta, poolkuu, poolsaar, veerandaasta,
■ sõnad pool, veerand, kolmveerand järgnevast nimisõnast, kui ta esineb hulgasõnana ja käändub
Pool aastat, pool tundi hiljem, poolest õppeaastast, kolmveerand tundi
TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed
On vette kukkunud, kollaseks värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav
■ liittegusõnade osad
Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud
■ kui ühend- või väljendverb vastab küsimusele missugune? võib kirjutada kokku
Äraminev külaline , andeksantav eksimus, kokkupandav vihmavari, mahamurdunud puu, kaugelttulnud külaline, tähelepanemata vead, ärakoristatud tuba
■ ühend- ja väljendtegusõnade osad eelneva määrsõna või käändsõnavormiga lubatud kirjutada kas kokku või lahku
LAHKU ON ALATI ÕIGE!
ära minev, andeks antav eksimus, kokku pandav vihmavari, maha murdunud puu, kaugelt tulnud külaline, tähele panemata vead,
Üle vaatama, ette ruttama , aru saama, juures olema, ära koristama
■ Ühend- ja väljendverbidest moodustatud mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja
kesksõnadest moodustatud lt-liitelised määrsõnad võib sarnaselt omadussõna funktsioonis kasutatavate kesksõnadega kirjutada kokku või lahku
Väljaütlemine, vastuvõtja , juuresolija, tähelepandavalt, silmahakkavalt
■ Ühend- ja väljendverbidest moodustatud mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja
kesksõnadest moodustatud lt-liitelised määrsõnad võib sarnaselt omadussõna funktsioonis kasutatavate kesksõnadega kirjutada kokku või lahku
■ kui ühendtegusõnale eelneb laiend, siis kesksõna ja mata-vorm lahku
Välja ütlemine, vastu võtja, juures olija, tähele pandavalt, silma hakkavalt
Tunnelist läbi sõitnud rong , üle jõu käiv töö, täiesti rikki läinud aparaat
■ Muude liidetega ühend- ja väljendverbituletised, samuti omadussõnastunud kesksõnad kirjutatakse
kokku, sest need on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Viimaseid on ka mine- ning ja-tuletistehulgas
ettevalmistus, sissepääs , tähelepanu, ülevaade, kättemaks, ettevaatus, pealetung , kokkumäng, vastuvõtt, kokkutulek , allakäik, kokkulepe, juuresolek, vastuvõtlik , rahulolematu, ettevaatlik
MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
MÄÄRSÕNAD
■ kui kaks kõrvuti olevat mistahes sõnaliiki moodustavad määrsõnalise väljendi
Aegamööda, alailma, alatasa , avasilmi, hiljaaegu, hoopistükkis, kusjuures , kõigepealt , käsikaudu, ülekäte, uisapäisa, meeltmööda
■ muudest sõnadest harilikult lahku
Väga hea, tohutu suur, seal sees, liiga palju, palju räägitud, seest kostev
■ Kui muutumatud sõnad moodustavad sõnaühendi, sulanduvad kokku, võib õigeks pidada nii nende kokku- kui lahkukirjutamist
kasvõi, justnagu, just nimelt, kuitahes, mistahes
■ Kui muutumatud sõnad moodustavad sõnaühendi, sulanduvad kokku, võib õigeks pidada nii nende kokku- kui lahkukirjutamist
kas või, just nagu, just nimelt, kui tahes, mis tahes
KAASSÕNAD
■ kui kaassõna moodustab
käändsõnaga lahutamatu terviku
Aegamööda, pealekauba, altkulmu, ümberringi, tagaselja
■ käändsõnast, mille juurde kuulub
Mööda teed, ümber maja, peale selle, õhtu poole, maad ligi, pea kohal
■ pool, poole, poolt määrsõnaga kokku
Sealpool, sissepoole, väljaspool, tahapoole, eespool, ettepoole
■ pool, poole, poolt käändsõnast lahku
Metsa poole, vasakul pool, teisele poole, seina poolt, mõnelt poolt
■ kombel käändsõnast lahku
Inimese kombel, vasika kombel
■ moodi ja viisi eritähenduslikes väljendites, määrsõnades
Mehemoodi, kuidasmoodi, niiviisi, niimoodi , nõndaviisi,
■ moodi ja viisi käändsõna
omastavast (osastavaga nii kokku kui lahku)
Varblase moodi, vaenlase viisi, minu moodi
Vanamoodi = vana moodi
■ pidi eritähenduslikes väljendites kokku
Nägupidi, kättpidi, kaelapidi (kaelakuti), pahempidi
■ pidi käändsõnast lahku
Teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi
■ teel, jõul, väel, jooksul, kestel, korral, puhul, käändsõnast lahku
Kirja teel, posti teel, telefoni teel Auru jõul, elektrijõul, kuue väel, kampsuni väel, aja jooksul, õhtu jooksul, elu kestel, tarbe korral, surma puhul
■ kaupa ja viisi ainsuse omastavas kas kokku või lahku
Nädalakaupa =nädala kaupa, tükiviisi =tüki viisi
■ kaupa ja viisi mitmuse omastavas alati lahku
Nädalate kaupa, kuude viisi
■ pealt, peale, pärast eritähenduslikes väljendites või kui vorm nõuab
Korrapealt (otsekohe), käepärast, jaopärast, mispärast, seepärast
■ pealt, peale, pärast käändsõnast harilikult lahku
Käigu pealt, päeva pealt, viguri pärast, nalja pärast
■ mööda eritähenduslikes väljendites
Aegamööda, kordamööda, pikkamööda
■ mööda käändsõnast lahku
Teed mööda, serva mööda
■ mööda võib nii kokku kui lahku järgmistes väljendites
Meelt mööda =meelt mööda, jõudu mööda =jõudumööda, konti mööda = kontimööda
-
SIDEKRIIPS LIITSÕNADES
REEGEL
NÄITED
3-4 ühesugust tähte kõrvuti
Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp
Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides
Karusmarja -jahukaste pool-elutu
Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev
Päev-päevalt, aasta-aastalt, järk-järgult
Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa
Nalja-show, c-täht, MM-võistlused,
nud -kesksõna
Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi
Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline
Täpsustava täiendosaga nimedes
Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi- Rein , Ida-Euroopa, Vana-Kreeka
Liitsõna korduva osa asemel
Sünniaasta, -kuu ja -päev; linna- ja vallavalitsused
Paaris-ja kordussõnade vahel
Õed -vennad, aprill-mai, tahes-tahtmata, musta-valgekirju, tere-tere, palju-palju
Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades
Pedagoogilis - psühholoogiline
Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel
Eesti-Läti piir, soome- ugri keeled, õuna -marjaaed
Kaksikeesnimes või -perekonnanimes
Maarja-Liis, Grünthal- Ridala
Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel
Üleminek a-st b-sse, nr-d
Nii sidekriipsuga kui sidekriipsuta võib kirjutada
võib-olla, võib olla
Allikaloend:
Ehala , M. 1998. Eesti kirjakeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Künnimees.
Erelt M., Erelt T., Ross K.2000. Eesti keele käsiraamat , II, täiendatud trükk .. Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus
Kraut E., Liivaste E., Tarvo A. 2004. Eesti õigekeel . Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Koolibri
http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.ht m
7