Kohaliku omavalitsuse õigus (0)

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS:
Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4.
1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste
Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste ( vallad ja linnad):
1) õigusliku seisundit , korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli;
2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega.
Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus , ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid ) õigusega.
2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa

omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus

omavalitsushaldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel

omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus

omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid, formaalne ja materiaalne privatiseerimine jm) ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud
On võimalik eristada üld-ja eriosa . Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne.
KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt:

materiaalne – konstitutsiooniõiguse ja omavalitsuskorralduseõiguse õiguslikud alused

menetuslik – materiaalse õiguse realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate meenetlusreeglitega (määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsumise menetlus, valimismenetlus)

protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus)
KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused .
3. Piiritlege:
3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus
Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel.
Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status . Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes . Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Kui riigiõigus põhineb suveräänsel (riigi) võimul, siis kohalikud omavalitsusüksused rajanevad õigusel omavalitsusele. Nende õiguslik status on reguleeeritud PS s ja sedustes.
3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus
Kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda - kohaliku omavalitsuse üksuste haldust. Samal ajal on tal tihe seos teiste haldusõiguse eriosa valdkondadega, näiteks, korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eriõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad kohaliku omavalitsuse üksused arvukaid materiaalseid funktsioone.
Kuna kohaliku omavalitsuse õiguse tuumaks on korraldusõigus on omavalitsuskorraldusõigusel, -majandusõigusel ja -finantsiõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus- ja –menetlusõigusega.
4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses?
Kohalik omavalitsuse õigus laiemas tähenduses hõlmab nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke õigussuhteid, kus kohaliku omavalitsuse üksused võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid(nn valikuvabaduse printsiip). Nt võib vall või linn anda oma vara rendile, olla rentnikuks või tema jaoks olulises äriühingus osanikuks või aktsionäriks, sõlmida kolmanda isikuga tööettevõtulepinguid jne.
Seega võib kohaliku omavalituse õigust käsitleda ka laiemas tähenduses - neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks subjektiks on kohaliku omavalituse üksus. Kohaliku omavalitsuse õiguse piiritlemine muutub praktilisemaks, kui see puudutab kohaliku omavalitsuse pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust.
5. Kuidas suhestuvad omavahel kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsusteadused tervikuna ? Tooge 8 näidet omavalitsusteadustest. Kuidas Teie poolt loetletud relevantsed teadusvaldkonnad suhestuvad kohaliku omavalitsusega?
KOV õigus on osa omavalitsusteadustest. Omavalitsusteadused funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina. Omavalitsusteadused tegelevad erit vaatekohtadest KOVi avaldumisvormide, tegevuse ja tulemuste, eksisteerimistingimuste, mõjude ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega. Selles seisneb omavalitsusteaduste põhieesmärk.
Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh:
1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks
2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele
3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms.
4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus )
5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus , väljaränne)
6) Linnaökoloogia = kasutades keskkonnateadusi tagab KOV jätkusuutliku linnaruumi arendamise
7) Omavalitsuseetika = määratakse kindlaks kõlbelised reeglid KOV üksuste ja personali tööle.
8) Ärijuhtimine = KOV üksustele kuuluvate ettevõtete majandusliku seisu parendamine
9) linnageograafia – seoses kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega
6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks.
KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlikele vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase KOV olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste(etteantud kohustuse mittepoliitiline täitmine, nt riikliku ülesande puhul) kui ka parteipoliitikana(parteipoliitiline otsus kui võimuotsus), kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineerivaks momendiks on üldiselt asine otsus.
Omavalitsuspoliitika on selle tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad omavalitsustaandil poliitilise tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seadusandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega.
Omavalitsuspoliitika on nt KOV majandus- ja rahanduspoliitika, sotsiaalpoliitika , planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika , õiguspoliitika jt.
7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad?
Omavalitsusõiguspoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV-i positiivset õigust tegeliku sotsiaalmajandusliku olukorraga ja põhiseadusliku korra teostamisega. Omavalitsusõiguspoliitika teostamisel võetakse arvesse erinevaid arusaamu KOV õigusest. See määrab kindlaks vajalikud eesmärgid ja suunised omavalitsuse õiguse arendamiseks.
Korrapoliitika = millist omavalitsuskorraldussüsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema aktiivsed. Nt kodanike osaluse tõstmine, KOV määrusandlusõiguse tugevdamine
Struktuuripoliitika = KOV üksuste teo- ja arenguvõime parandamine ja muudatustega kohanemise võime edendamine.
Nt taristu parandamine, liikluspoliitika, keskkonnakaitse
Protsessipoliitika = omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi
Nt keskkonnasäästlikkuse kontrollimine, projektijuhtimine
8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad:
8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid)
Eurooa Liidu õigus, Euroopa õigus, Eesti Vabariigi PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ehk kohalik tavaõigus, piiriülene õigus.

EV Põhiseadus

Seadused

Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused

KOVi määrused

• Määruandlus kui KOVi õigusloome väljendus
  
• Statuudid
  
• KOVi määrused riiklike kohustuste täitmiseks
  

Euroopa õigus

• EL õigus
  
• Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud
  

Kohalik tavaõigus
8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele?
Põhiseaduse 14.ptk on eraldi pühendatud kohalikule omavalitsusele. PS annab kohaliku omavalitsuse eksistentsile autonoomiale konstitutsiooniõigusliku garantii . Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas.
8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt).

kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi;

kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega;

kohalike maksude seadus (KoMS): sätestab kohalikud maksud , kohalike maksude kehtestamise korra ja nendele esitatavad nõuded;

kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus (KOÜS): soodustab kohaliku omavalituse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine;

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ( KOFS ): sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava koostamise põhimõtted ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted;

kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (KOLS): näeb ette maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja üleriigilise kohaliku omavalituse üksuste liidu asutamise ja tegevuse erisused, võrreldes mittetulundusühingute seadusega (MTÜS).

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. (ETHS) reguleerib haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise aluseid ja korda.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. (ei oma EÜ õiguse staatust. Siin on tegu rahvusvahelise õiguse normidega. Harta tunnustab Euroopa kohalike territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jättes igale riigile aga õiguse nende korralduse üle otsustada;
8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused
8.4. Määrusandlus kui kohaliku omavalitsuse õigusloome väljendus
Määrus on õigustloov akt e seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandliku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. Määrusandlus kohaliku elu küsimuses väljendab kohaliku omavalitsuse annete täitmise õigusliku konkretuseerimise olulist eeldust.
KOV õigustloovaid akte nimetatakse PS s 139 lg s 1. KOKS 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi.
Kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandu riigielu küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus.
HMS sätted kehtivad või vastvalt ei kehti sõltuvalt sellest, kas määrusega reguleeritakse avalik-õiguslikke suhteid kolmandante isikutega(määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid. Mõlemal juhul on määruse andmisel vajalik arvestada PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste, samuti KOV enda teatud õigustloovate aktide(nt valla/linna põhimäärus) regulatsioone.
Vastavalt rakendusvaldkonnale võib eristada KOV üksuse:

• Põhimäärus
  
• Eelarvemäärus
  
• Maksumäärus
  
• Ehitusmäärus
  
• Ametiasutuse põhimäärus
  
• Kaevetööde, heakorra-, koerte ja kasside pidamise jt eeskirju
  

8.5. Statuudid
Statuudid - PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-is ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid . Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi.
8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks
kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega.
Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on antud seaduslikult seaduse rakendamiseks).
9. Euroopa õigus
9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust?
EL õigus mõjutab KOV õigust nii esmase õiguse(selle sätetel (eriti põhivabaduste kohta) on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel) kui ka teisese õiguse(kehtib iseenesest , vajamata seeg seadusega ratifitseermist (nagu see toimub rhvõiguse regulatsioonide puhul vastavalt PS 121)) kaudu.
Nt EL toimimise leping sisaldab arvukalt õigusnorme, mis KOV-e kohustavad ja õigustavad ning mida tuleb vastavas olukorras järgida.
Kõige tähtsamateks reguleerimisvahenditeks teisese õiguse tasandil on direktiivid, mida tuleb rakendada rhv õiguses ja mis mõjutavad nii KOV üksuste tegevust (nt 94/80/EÜ täiendustega) - kehtestatakse üksikasjalik kord õiguse valida ja olla valitud teostamiseks KOV valimistel EL kodanike poolt, kes elavad alaliselt liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole.
Õiguse rakendajate(Ka KOV üksuste) suhtes kehtib kohustus tõlgendada siseriikliku õigust EL õigusnormi valguses ja selle eesmärkide kohaselt.
EL õigus, mis on ülimuslik PS suhtes, on seadnud kohalikele omavalitsustele mitmeid õigusi ja kohustusi. EL esmases õiguses väljendub see EL toimimise lepingu artikli 39 lõikes 4, artiklites 86 ja 87. Teisest õigusest võib tuua näita direktiivist 94/80/EÜ, mis kehtestab korra õiguse valida ja olla valitud EL kodanike poolt, kes elavad alaliselt teises liikmesriigis.
9.2. Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud:
Euroopa kohaliku omvalitsuse harta (EKOH) on Euroopa Nõukogu tasandil 1988.a sõlmitud multilateraalne rahvusvaheline leping, mille sätted seovad sellele alla kirjutanud liikmesriike. EL organid ei ole selle lepinguga seotud, kuna see oranisatsioon ei kuulu hartale allkijutanute hulka. EKOH määrab kindlaks omalitsuse kui organisatsiooniprintsiibi ja tunnustab Euroopa omavalitsuskorporatsioonidel omavalitsusõiguste olemasolu, jätab aga igale riigile õiguse nense korrladuse üle otsustada. Sisult vastab EKOH suurel määral PS 14.ptk standardile.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omvalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll on koostatud 2009.a.
Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ning selle lisaprotokoll tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole.
Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku-ja poliitiliste õiguste(sh hääleõiguse) andmise printsiibi. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole.
9.2.1. Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks.
10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused.
Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmäst neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse süsteemist institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Kõrvuti ministeeriumidest lähtuva haru-e ametkondliku haldusega kujutab omavalitsus endast teist olulist haldusorganisatsiooni tüüpi, mis eritunnuste alusel eristub vahetust ja kaudset riigihaldusest.
Omavalitsuse mõistesse kuuluvad järgmised tunnused:

Avaliku halduse ülesannete täitmine

Avalik-õigusliku haldusekandja -avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu

Iseseisvus (ainuvastutus)-kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita

Nende isikute osalus avalike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad(nt Ülikooli puhul asjaomasteks isikuks , keda täidetavad ülesanded puudutavad, professotrid, üliõpilased jt).Puutumus eri haldusülesannetega võib toimuda teatud kindla territooriumi raames(KOV) või olla seotud vastavate haldusülesannete sisuga(funktsionaalne omavalitsus). Viimase näideteks on kutsealade omavalitsused( advokatuur , Notarite Koda), akadeemiline omavalitsus(Tartu Ülikool), vähemusrahvase kultuuriomavalitsus jt
Omavalitsuse tunnusteks on-

• Objekti järgi-avalike ülesannete (halduse) piiratud e osaline üleandmine seduase alusel(materiaalne omvalitsuse mõiste), s.t. oma ülesannete- ja tegevussfäär.
  
• Subjekti järgi-õigusvõimeline institutsioon (formaalne omavalitsuse mõiste), s.t. avalik-õiguslik juriidiline isik(v.a. riik), reeglina korporatsioon.
  

11. Omavalitsuse funktsioonid
Funktsioonid on identsed igasuguse detsentralisatsiooni aluseks olevate motiividega-suurem objekti-ja kodanikulähedus , suurem paindlukkus, vertikaalse võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Täiendavalt võib nimetada:

• Integratsiooni kaudu stabiliseeriv funktsioon
  
  • Kodanik(ka riigi kodakondsuseta isik) tuuakse omavalitsuse kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse talle suurem võimalus end sellega identfitseerida.
    
  • Omavalitsu on siduvaks ja vahendatavaks instantsiks riigi ning ühiskonna või vastavalt riigi ning üksikisiku vahel
    
  • Omavalitsus pakub neile poliitilistele jõududele, kes riigi keskvõimu tasandil on vähemuses, võimalust riigi muudel tasanditel avalikke asju vastutavalt otsustada; sellega takistatakse riigi ja poliitilise opositsiooni vahel võimalikku võõrandamisprotsessi.
    
• Pedagoogiline funktsioon (omavalitsus kui demokraatliku elu kool, mis tugevdab isikute huvi avaliku elu sündmuste vastu ja teadlikkust oma kodanikuvastutusest).
  
• Distsiplineeriv funktsioon (omavalitsuse sobivus tugevate ja markantsete huvigruppide ohjeldamisel, nt majandusvaldkonnas)
  
• Spetsiifilised funktsioonid, mis seonduvad eelnimetatud tunnustega nagu ülesannete täitmisest puudutatud isikute osalus ja iseseisvus (ainuvastutavus). Omavalitsuse põhimõtteks on kaalutlus, et kohustused, millest mõni inimringkond on rohkem huvitatud kui riigi tsentralistlik ametkond , selle ringkonna poolt ka paremini täidetakse kui riigi organite poolt.
  

Iga omavalitsuse kui teatud avalik-õigusliku korporatsiooni liige saab vahetult osaleda selle omvalitsuse valdkonna kujundamisel.
12. Kohaliku omavalitsuse mõiste.
PS ei sisalda KOV legaaldefinitsiooni. EKOH art 3: KOV tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
KOKS 2 antud KOV mõitse vastab EKOH s toodud mõistele:

KOV on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse-valla või linna- demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadusest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

KOV:

Rajaneb riigi territooriumil haldusjaotusel

Teostub demokraatlikult moodustatud esindus-ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või –algatuse teel.
Eesti olustikus on KOV kogukonnaliikmete poolt(vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha-, ja objetilähendust tagav legitimatsioonisüsteem.
13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid

Riigipoliitiline – kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on pks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Riiki ja ühiskonda siduva olulise institutsioonina konkretiseerib ta üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. KOV on demokraatliku elukarralduse kooliks () haribv funktsioon

Õiguspoliitiline – vertikaalne võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimedu lahusus (õiguslik funktsioon). KOV on avaliku elu ja demokraatliku riigikorra pks alusprintsiipe, riigi ja ühiskonna poliitilise ja sotsiaalse korralduse printsiip.

Ühiskonnapoliitiline – KOV täidab olulisi ühiskondlikke funktsioone. Ta on koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor. KOV pksus on platvorm poliitilise jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks.

Halduspoliitiline – KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Need on ka riiklike otsustuste rakendustasand, täites haldusinstitutsioonina mitmesuguseid seadusi.
14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika.
KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused.

KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud (obligatoorne), teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (nt advokatuur, Notarite Koda ) või om PS-s tagatud võimalus vastava OV moodustamiseks .

KOV rajaneb territoriaalsuse prinsiibil (territoriaalne OV), muud OV rajanevad personaalsuse printsiibil.

KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt (vastava valla või linna haldusterrit.) kui ka esemeliselt (kohaliku elu küsimused ja seadustega või kokkulep. KOViga talle pandud teatud riigielu küsimused), muude OV liikide pädevus on ainult esemeliselt (nt koolide ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne )

KOV iseloomustab universaalpädevus (kõiki kohaliku elu küsimusi) seaduse alsuel kohaliku elu küsimuste otsustamisel . Teiste OV omavalitsusõigus laineneb ette kindlaks määratud ülesannetele.
15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste
KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusõksus – haldusekandja, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Omavalitsuslike haldusekandjate seas kuuluvad KOV üksused territoriaalkorporatsioonide hulka: küsimsued, mille haldamisega on tegemist, on territooriumiga seotud.
KOV üksusel on oma liikmeskond – valla ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukoht asub vastavas KOVi üksuses. KOV üksus omab territoriaalvõimu, s.t. pädevust täita teatud haldusülesandeid oma territooriumil.
Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ter. Haldusjaotuse sätestab seadus. KOV üksused on ka haldusüksusteks ETHS mõttes ja sellena osa riigi haldusterritoriaalsest jaotusest.
Haldusõksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse jt õigusaktitega kindlaksmääratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille ter. Ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldust.
16. Kohaliku omavalitsuse üksuste liigid.

Vallad

Linnad
PS § 155 lg 2 kohaselt võib muid KOVi üksusi moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Seni pole seadusandja täiendavaid KOVi üksuste liike loonud, seega riigis toimub ühetasandiline KOV.
Seisuga 01.12.2013 – 30 linna ja 185 valda. Kokku KOV üksust 215.
Asutusüksus ei ole KOV üksus PS mõttes.
17. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus
Vt lk 91- …
Haldusüksused on iseseisvad organisatsiooniliselt, õiguslikult, meil on jur.isikute ja halduskandjate iseloom. KOV üksused omavad meie õiguskorras jur.isikute staatust. Sellise õigussubjektina on KOV üksusel mitmelaadselt väljenduv õiguslik staatus.
Õigusvõime – õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks (tuleneb avalik-õigusliku jur.isikute funktsioonist). Õigusvõime kaudu on vald ja linn avalikus õiguses vaadeldav haldusekandjana – haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjana. KOV üksuse eraõiguslik õigusvõime – avalik-õigusliku jur.isiku moodustamisega talle vajalik eraõiguslik õigusvõime kaasa antud ja ta ei vaja selleks veel eraldi riikliku akti. Eraõiguslikes suhetes kohaldatakse KOV üksuse suhtes jur.isiku kohta sätestatut, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.
KOV organitel, asutustel või ametiisikutel võib seaduse alusel olla õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on ka sellisel juhul KOV üksus kui jur.isik.
Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine kohaliku elu küsimustega. PS § 154 lg 1 fikseerib vallade ja linnade omapädevuse ja määrab ühtlasi kindlaks selle piirid. Kõik ülesanded, mis ei ole määratlevad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Kui selliseid ülesandeid KOV üksustele seaduse alusel või kokkuleppel pannakse, siis on tegu võõrplesannete täitmisega. Muudel juhtudel puudub KOV üksustel tegevuseks väljaspool nn omapädevust vajalik õigusvõime.
Õiguslikud küsimused:

Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised)

Halduslepingud , mis on sõlmitud väljaspool KOV üksuse pädevust, on tõhised pädevuse ilmse puudumsie korral; kui pädevuse ületamine ei ole ilmnem on haldusleping lõpettav Tsüs ja VÕS sätestatud korras, arvestades HMS § 102

Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames.
Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avaliku vastutuse riigivastutuse näol.
Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Moodustatava KOV üksuse õigusvõime – kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks valdade ja linnade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutmiseks on jõustunud.
Valladel ja linnadel on õigusvõime, kuid puudub teovõime – võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub haldusekandja organi kaudu. Organi käsutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pädevust.
Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad KOV üksused põhimõtteliselt olla teovõimelised, s.t. nad võivad oma tegevusega tahteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. KOV üksused saavad osta-müüa, üürida-üürile anda, rentida-rendile anda, sõlmida tööettevõtulepinguid jne KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks.
Kohtumenetlusvõime tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, samuti õigus ja teovõime erinevates menetlustes.
Teenistus ja tööandmisvõime – õigus omada avalikke teenustakaid ja luua teenistus ja tööõiguslikke suhteid.
Personalivõime – õigus oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetvaid avalikke teenistukaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, tööle võtta, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenistus ja palgasuhteid, täita personalihalduse ülesandeid.
Põhiõigusvõime – KOV üksustel ei ole
18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium
KOV üksuste piire nimetab PS § 158. ETHS loeb piire haldusüksuse, seega ja KOV üksuse müistesse kuuluvaks. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister.
KOV üksust kui territoriaalkorporatsiooni iseloomustab ka territoriaalvõim-igaüks, kes tema territooriumil viibib, on allutatud korporatsiooni võimule. Eestis pole unitaarriigi põhimõttest(PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine.
Haldusüksuste piiiride muutmise alused ja korra sätestab ETHS. Territoriaalsed muudatused KOV üksuste osas võivad olla erineva ulatusega(intensiivsusega). Kõige intensiivsema ulatusega- KOV üksuse õigussubjektsuse lõppemine(KOV üksuse ühinemise ja jagumise(PS 156 lg 1) tulemus). Sellega on haldusterritoriaalse korralduse muutmine.

• Ühinemine- lõpeb KOV üksuse õigussubjektsus. Kahe või enama KOV üksustest saab uus üks KOV üksus või üks KOV suureneb kahe või enama haldusüksuse liitumise tulemusena.
  
• Jagunemine-lõpeb KOV üksuse õigussubjektsus tema haldusterritooriumil tesiste KOV üksuste vahel ärajaotamis tulemusena.
  

Haldusüksuse piiride muutmine-teriitooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamine . Või haldusüksuse piiride korrigeerimine vastavalt maakorraldus -ja ehitusplaneerimivajandustele.
KOV üksuste osas territoriaalsete muudatuste intensiivsust võib hinnata ka vastavalt sellele, mitu valda/linna need puudutavad. Selles mõttes saab eristada lokaalseid, üksnes väikest arvu KOV üksusi hõlmavaid territoriaalseid muudatusi üleriigiliselt haldusterritoriaalsest reformist. KOV üksuste territooriumi osas, eriti haldusterritoriaalse reformi käigus tehtavate muudatuste puhul, on vajalik järgida KOV põhiseaduslikku garantiid.
Territoriaalse muudatusega peab kaasnema elanike arvamuse väljaselgitamine (v.a. piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus-ja ehitusplaneerimisvajadustele), mille ulatus ja kord tuleb kehtestada:

• Asjaomase volikgu poolt kooskülas ETHS-s sätestatud alustega-volikogu algatatud territoriaalse muudatuste korral
  
• VV poolt kooskülas ETHS-s säteatatud alustega-VV algatatud territoriaalse muudatuste korral.
  

KOV üksuse piiride muutmise otsustab VV, piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadusest lähtuvalt otsustab VV poolt volitatud valitsusasutus - Maa-amet
19. Kohaliku omavalitsuse üksuse sisemine territoriaalne liigendus
Vallas ja linnas võib moodustada vastavalt osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras. Osavald ja linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus(KOV üksuse sisene asministratiivne territoriaalne dekontsentratsioon). Seega osavallal ja linnaosal pole riigi ega KOV suhtes iseseisvat õiguspositsiooni.
Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada:

• Üks neljandik volikogu liikmetest
  
• Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla-või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 5 hääleõigusliku valla- või linnaelanikku.
  
• Valla-või linnavalitsus
  

Taotluse allusel otsustab volikogu osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada elanike küsitluse.
Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnistamine kuulub volikogu ainupädevusse.
Osavallal ja linnaosal on oma põhimäärus, milles sätestatakse nt Piiride kirjeldus, Valitsuse moodustamise kord, valitsus ja vanema volitudes ja nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid jm.
KOV ülesannete sisepädevuse volitamine osavalla või linnaosale toimub põhimäärusega. Nende valitsusele ei tohi volitada üldakti andmise(määruste andmise) õigust. HMS § 8 lg 2 – haldusakti andmise volituse võib anda ükskõik millisele osavalla või linnaosa ja selle valitsuse allüksusele.
Käesoleval ajal on linnaosad Tallinnas(8) ja Kohtla-Järves linnades, osavallad Vinni ja Väike-Maarja valdades.
Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt osavallavalitsuse ja linnaosavalitsuse kui KOV ametiasutuse juhiks. Neid nimetab ametisse ja vabastab ametist valla-või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Tallinna põhi,ääruse nimetab mitu linnaosavanema ülesannet(nt juhib ja korraldab linnaosavalitsuse tööd, esindab Tallinna kohtus linnaosa pädevusse antud küsimustes või volitab selleks teisi isikuid, käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid jt).
Nas võivad oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Nende üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea. Osavalla ja linnaosa pödevus määratakse kindlaks KOV üksuse põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega jt KOV õigusaktidega.
Valla või linna ellarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid.
KOV üksusel on õigus avalike ülesannete täitmiseks moodustada ka muid sisemisi struktuure(linnavlitsuse piirkondlikud ametid, linnavolikogu piirkondlik nõukogu vm). Samuti võib KOV näha ka muid kogusid osavalla- ja linnaosavanema ja valitsuse kõrval. Nii on praegu Tallinnas linnaosade halduskogud, mille volituste aeg on vürdne linnavolikogu volituste ajaga.
20. Kohaliku omavalitsuse organ
KOVi organ on valla ja linna kui avaliku-õigusliku juriidilise isiku oluline osa. KOVi üksus kui haldusekandja on õigusvõimeline, kuid mitte teovõimeline . Haldusekandja vajab inimesi, kes tegutseksid tema nimel ning muudaksid ta sellega teovõimeliseks. Õigustehniliselt toimub eelnimetatud haldusekandjate ja inimeste ühendamine mõistete „organ“ ja „organi ülesannete täitja“ abil. Organid on õiguslikult loodud institutsioonid , mellil on kindel pädevus (õigused ja kohustused). See pole aga nende isikilik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. KOVi väljendavad valla ja linna kui haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organi ülesannete täitjad on inimesed, kes teostavad konkreetselt organitele antud pädevusi. KOVi pädevust kasutades muudavad nad valla ja linna kui haldusekandja teovõimeliseks. Organi ülesannete täitjate õiguslikult relevantne käitumine on determineeritud haldusekandja ja tema organi poolt.
PS § 156 lg 1 – „KOVe esinduskoguks on volikogu…“. KOKS § 4, KOVi organid:

Volikogu – KOVi üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääletusõiguslike elanike poolt KOV VS alusel;

Valitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan
KOVi organid on haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõttes. Haldusorgan on avaliku võimu kandja üksus, mis täidab avaliku võimu kandja nimel kindlaid ülesandeid. Teine kriteerium – avaliku halduse täitmine haldusekandjast väljapoole.
HMS § 8 lg 1 rohkem haldusorganeid – kohaliku omavalitsuse üksus kui tervik, valitsuse komisjonid , erinevad struktuuriüksused, konkreetne kohaliku omavalitsuse ametnik .
21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus (siin kindlasti mitte ainult piirduda loeteluga , vaid käsitleda ka muid õpikus äratoodud aspekte . Seoses ametiasutuse juhi õigusega anda teenistusalaseid akte lk 104: konkreetselt neid küsimusi, mida nendes aktides reguleeritakse, pole vaja teada).
Lk. 101-104
Ametiasutuse mõiste on mitmetähenduslik.

Organisatsioonilises mõttes – vald ja linn kui mitteriiklik haldusekandja täidesaatev organ.

Funktsionaalses mõttes – volikogu ja valitsus, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusfunktisooni.

Teenistusõiguslikus mõttes – esiplaanil see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seadusandja määranud astuma kodanikega avalik-õiguslikku teenistus ja usaldussuhtesse.
KOV üksuse ametiasutusena on KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle lesandeks on avaliku vüimu teostamine .
KOV ametiasutused:

Valla ja linnavolikogu kantselei

Valla ja linnakantselei

Valla ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega
Juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil. Valitsuse juhiks on vallavanem või linnapea.
On olemas struktuuriüksused (ametid, teenistused , osakonnad jt), mis on organisatsiooniliset ja ruumiliselt eraldatud.

Osavalla ja linnaosavalitsus asutusena

Valla ja linnavalitsuse amet
Ametiasutuse kõige väiksem organisatsiooniline ühik on amet. Amet on phele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid.
Valla või linna ametiasutuse struktuuri kinnitamine, konkreetse ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine jne kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutuste moodustamise kord kuulub sätestamisele valla või linna põhimääruses. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris.
Asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest.
Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus amitiasutuse töö korraldamiseks anda teenusalaseid akte.
Valla ja linnavaltsus kaks tähendust:

Valitsus kui kollegiaalset linnapeast ja linnavalitsuse liikmetest või vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest koosnev KOV organ

Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus
Eristamine on oluline haldusorgani sisepädevuse jaotamise võimalikkuse aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul.
22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus.
KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus, mille põhifunktsiooniks on on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine – munitsipaalseadused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva ja hooldekodud , jt. KOVi üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtestab oma korraldusega valla-või linnavalitsus, arvestades seejuures HMS § 5 lg-s 3 sätestatut.
Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepingu seaduse õiguslik reziim .
Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise e moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja KOVi asutuste registris.
Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi esitab valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamiseks ja teeb valitsusele ettepaneku tema ametist vabastamise kohta vallavanem ja linnapea.
23. Liigitage töös esitatud näide konkreetseks omavalitsuspoliitikaks