Kohalik omavalitsus (0)

1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused.
Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi , olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu , kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi.
2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus - vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma:
1) seaduse alusel antud haldusaktiga või
2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga
Võime iseloomustada 4 alusel:
1. formaalne privatiseerimine = avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust.
2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub.
3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks subjektiks ja haldusorganiks. Tulenevalt võimu kandja poolt tekitatud kahju eest KOV üksus,.
•4) avalike teenuste üleandmine (ei eelda võimuvolitusi), kui see on: 1. Majanduslikult põhjendatud 2. Ei halvene täitmise kvaliteet, 3) ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Enne volitamist teostab volikogu analüüsi, tuleb kohaldada RHS-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi.
Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle.
Kontroll- õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Järelevalve- vigadele tähelepanu juhtimine, ettekirjutused, kuid kehtetuks tunnistamine on järelvalvetava õigus
Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel.
Järelevalve- pidev jälgimine.
Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt
Eksterne- riiklik järelvalve, arvestuskt, ÕK järelvalve, kohtukt
Teenistuslik- kt, mida teevad kõrgemad organid , ametnikud neile alluvate suhtes, et kt otstarbekus ja seaduslikkus. KOVi puhul valitsus: ettekirjutus, peatada akti kehtivus, toimingu sooritus , tunnnistada akt keht .
Ebaotstarbekus- ei vasta KOV põhimõttele, vara/eelarve vahendite ebaratsionaalne kasutamine
Revisjonikt- valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenõue ja kulude vastavus, lepingute täitmine,
Poliitiline kontroll- interpellatsiooniõigus: volikogu liikme õigus aru pärida teiselt, resolutsiooniõigus- volikogu õigus esitada üleskutse sooritada toiming või hoiduda, ankeetõigus- komisjonide moodustamise õigus valituse liikmete, ametnike süütegude uurimiseks Umbusaldusavaldus: 4ndik volikogust. Ühiskondlik: erakondade, survegruppide jne kt (KOV tegevuse analüüs, avalikuse tähelepanu)
Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ül täitmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil)
Arvestuskt- haldusorganisatsioonist väljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta. Võib ka inertne olla- Riigikontroll ka SA kui KOV asutaja ja AÜ, milles KOVil on enamusoaslus, lisaks kt munistpaalvara valdamisel (ei kt tulemuslikkust). Põhiliselt majanduskt e audit : aruanded, majandustegevuse seaduslikkus, juhtimise tulemuslikkus, infosüsteeme- Tulemuslikkus: a)säästlikus- kulutuste min eesmärgite saavutamiseks b)tõhusus- suhe kulutuste ja saavutuste vahel c)mõjusus- tegelik mõju.
ÕK järelvalve- kas ÕK algatusel , avalduse alusel, maavanema pöördumisel. Ettepanek. määruste üle järelkt, kuid ka põhiõiguste ja –vabaduste.
Kohtukt: 1. kohtunikud teostavad 2. Algatus kaebus, protest. RK: jõustumata õigustloov akt PS-ga vastuolus , jõustunud akt kehtetus , tunnistada, et on vastuolus PS-ga, jääta rahuldamata. Halduskohus - lahendab a.õ vaidlusi- rikutud õigusi või piiratud vabadusi- appelatsioon, kui on eabõigesti kohaldatud normi, hinnatud tõendedi või rikutud kohtumentluse normi.
Delikt - igasugune õigusvastane tegu, mis põhjustas ebaõiguse ja toob jur vastutuse.
Riigivastutus 1. Ametniku poolt tekitatud kahju eest vastutab KOV kui avaliku võimu kandja 2. Vastutus ei ole piiratud 3. Vastutus tüüpilise kahju eest 4. Rahalist hüvitust ei saa nõuda, kui kahju saab kõrvaldada muude vahenditega 5. Erakorraline kahju- kui suur riive 6. Nõude saab esitada nii haldusorganile kui kohtule
Riigivastutusõiguse üldised eeldused: 1) avõimu kandja on tegutsenud aõ suhte raames 2) subj õiguste rikkumine
Esmased õiguskaitsevahendid- 1) haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2) toimingu lõpetamise nõue 3) haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue 4) haldusaktist või toimingust hoidumise nõue-
Lisanõuded- Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine: alusetult saadud asja tagastamine või selle hüvitamine +intress raha eest, mis alusetult saadud ja kasu,mis tekkis asja kaustamisest, võõrandamisest
Kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude: a) avõimu ül täitnud füsisiku vastu, kelle tegevusena kahju tekkis b) füsisiku või jurisiku vastu, kelle tegevusega kahju tekkis ja kellel oli aül täitmiseks volitused 2) kelle eest solidaarvastutuse alusel hüvitati. Füs ainult süüliselt!
Regressi erijuhud :
1) ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees ATS-s sätestatud alustel ja korras
2) isik, kes tekitas kahju tema ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigussuhte alusel tegutsedes , vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes eraõiguses sätestatud alustel
Eraõiguslik vastutus avaliku võimu kandja poolt, kui:
1) too rikkus VÕsist tulevast kohustust 2) kinnisasja , tee, veekogu vm asja omanikuna, 3) liikluses osalemisel või ohtliku seadme kasutamisel või aine valdamisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi 4) muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes
.Finants-, maksu- ja eelarveõigus

PS-lik finantsgarantii- õigus piisavatele rahalistele vahenditele on (tulubaasile) PS §156 ja EKOH ning 157 lg 2 tuleneb KOV-i õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse.
Õigus piisavale tulbaasile=nii riiklikud ül, kui KOVi olemuslikud ül., ka vabatahtlikud ül- otsustamisvabaduse andmine
EKOH:

rahalised vahendid vastavuses PSga seotud kohustustega

osa peab tulema maksudest, koormistest

rahandussüsteem peab olema paindlik, et kaasas käia kulutuste muutustega

tuleks väiksemate KOVide kaitseks rakendada ühtlustamismehhanisme

rahaliste vahendite ümberjaotamisel tuleks KOVga konsulteerida

toetused- nende projketide fnantseerimisega

laenude võtmise õigus KOVil piiratud seadusega
PS 154 alusel- RK kohustuste kulupõhine rahastamine ehk kulud vastavad kohustsutele.

määrata kindaks kui palju ühe kohustuse rahastamise jaoks on raha vaja

kui palju raha võib vajada KOV
Teiseks peab olema regulatsioon, et KOVil oleks omatulu omaül täitmiseks- saadakse kohalike maksude kehtestamise , riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi.
Rahastamine peab olema kooskõlas õiguskindluse põhimõttega- reeglite stabiilsus, kindlus., sest selel alusel saab koostada pikemaid arenugakavasid ja neid ellu viia.. Omavalitsuslike ülesannete rahastamist reguleerivate seaduste oluline muutmine eeldab mõistliku pikkusega vacatio legist.
KOV finantseerimisallikad , mis moodustavad kohaliku eelarve tulu, on nende majandusliku sisu järgi:
1) maksud .- täitmisele rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale kas maksuseadusega või volikogu määrusega seaduse alusel, selles, et saaks, et riik või KOv saaks täita aõ ülesandeid või saaks tulu. Kohalikud maksud: müügimaks- kauplemis ja tegevusloaga ettevõtjad ja jurid või kaupleja, kes on reg. majandustegevuse registries, paadimaks - , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks
2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid
KOVil on iseseisev eelarve-
1) kõikehaaravuse põhimõte: eelarve koosneb terve eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest
2) ühtsuse põhimõte tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll
3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses.
4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine.
6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel
KOV 1918-1940
1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse– KOV korraldus nähti ette uutel alustel:

• loodi maakonnanõukogud- demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev
  
• valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu.
  
• loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus.
  


 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt’ idega , linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil.
 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet
 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele.
1920. a: EV PS (7. ptk: “Omavalitsusest). “Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi.” Siit tulenevalt:
1) KOV on kohalik valitsemine
2) pole vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel
3) KOV on seega kohalik valitsus ehk teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on see asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuuluvad kohapealse valitsemise ülesanded.
4) KOV-dele on kindlustatud iseseisvus nende võimkonda kuuluvate asjade otsustamisel – nad on vabastatud keskvalitsuse eeskoste alt.
Seega KOV on riigihaldus (riikliku KOV-i teooria)
1934: EV PS-i muutmise seadusega võeti maaomavalitsustelt nende õigusliku eksistentsi alus ehk
[Maakondade ajutise valitsemise seadusega maaomavalitsused kaotatigi ning üleminekuajaks jäeti püsima ajutised maavalitsused kui Kohtu- ja Siseministeeriumile alluvad riiklikud kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus ]
volikogu valimiste osas lisati proportsionaalsuse põhimõttele täiendav nõue, mille kohaselt valijal peab olema võimalus valida üksikuid isikuid.
1938: EV PS
- konkreetseid KOV liike ei loetletud
- kaotati kohalike eriasutuste nimetamine PS-s
- volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada
- sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi
- fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus
- fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega
Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid
1920.-1933. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline ( esmatasand : vallad , alevid ja linnad; teine tasand: maakonnad )
1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused)
1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad)
KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda)
Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega.
Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks.
1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda .
1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus.
KOVi organisatiooniline struktuur
Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega – 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega.
1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust.
1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka.
Alates 1933. a uus suund:
- maaomavalitsuste kaotamine
- keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus)
- monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile
1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon
linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu , linnapea või linnavanem
maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu
KOVi pädevus
Vallad:
- hoolekanne ja abiandmise korraldamine;
- avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine
- perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine
- mitmesuguste tunnistuste väljastamine
- mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine
Maaomavalitsus:
- tervishoiukorraldus maakonnas
- hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel
- administratiivküsimused
- haridusküsimused
- põllumajandusküsimused
- teede- ja ehitusküsimused
Linnad ja alevid:
- haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused)
- hoolekanne
- tervishoid ( haiglad ja apteegid)
- heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus)
- teede- ja elamuehitus
- mitmesugused sotsiaalsed ülesanded
- munitsipaalettevõtlus
1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine)
1934: uus riigi hangete seadus
- kodukaunistamine aktsioon
- kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus )
- toitlustamine ja korteriolud
- loomataudide vastane võitlus
- elukalliduse vastu võitlemine
KOVi rahandus - raske olukord. KOV-d said tulusid kolme liiki allikatest: 1) iseseisvad tulud (iseseisvad maksud, tulud KOV-de ettevõtetelt); 2) teatud osa riigi maksudest; 3) toetused riigikassalt
1929-33. a majanduskriis: KOV tulubaasi drastiline vähenemine
1930-ndate a-te keskpaik kuni 1940: KOV rahandusliku olukorra stabiliseerumine ja paranemine
KOVi üksuste koostöö-
1920 asutati Eesti Linnade Liit
1921 asutati Eesti Maakondade Liit (alates 1926. a-st Eesti Maaomavalitsuste Liit)
1940 likvideeris ENSV Valitsus õigusvastasel mõlemad organisatsioonid
KOVi teenistus
Eestis puudus eraldi KOV teenistuse seadus. Seda asendasid mitmesugused KOV alased seadused ja KOV esinduskogude määrused.
Omavalitsusteenistujad jagunesid 2 gruppi:
1)KOV-de esinduskogude poolt valitavad omavalitsusteenistujad (KOV-ga avalik-õiguslikus vahekorras)
2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras).
1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja –teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega.
Riiklik järelvalve
1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus – järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli printsiibist: järelevalveinstantsid pidid KOV-de õigusvastaste aktide tühistamiseks pöörduma halduskohtusse.
1934. a: mindi üle veto - e. keeluprintsiibi rakendamisele: riiklikku järelevalvet teostav organ võis oma keelava aktiga teatud tähtaja jooksul tõkestada KOV akti formaalset jõustumist. Kui ta seda õigeaegselt ei kasutanud, jõustus KOV akt. KOV võis keeluakti peale kaevata halduskohtusse. Veto-e. keeluprintsiip sisaldus ka 1937.-38. a valla-, linna- ja maakonnaseadustes.
Faktilise tegevuse kontrollimiseks võisid järelevalveorganid teostada revideerimisi, paiklikke ülevaatusi, nõuda mitmesuguseid aruandeid jne.
Riiklikul järelevalvel oli ka poliitiline ning majanduspoliitiline aspekt, mille suhtes KOV-l kaitsemehhanism puudus.
Tervikuna oli riiklik järelevalve KOV-de tegevuse üle 1930-ndate teisel poolel liigselt valitsusekeskne, kusjuures KOV-de kaebeõigus oli mitmel alal piiratud või puudus. Kontrolli alla kuulus mitte üksnes kohaliku võimu tegevuse seaduslikkus, vaid ka otstarbekus ja poliitiline lojaalsus. Positiivseks tuleb lugeda eelkõige sõltumatu halduskohtu rakendamist kesk- ja omahalduse vaheliste õiguslike vaidluste lahendamisel.
1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse.
Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste kaotamine, mis andis omavalitsuspõhimõttele ränga hoobi, vapustades KOV korralduse aluseid.
Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja dekontsentratsioonile, riikliku järelevalve igakülgne tugevdamine KOV-de üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel.
Venemaa- 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik : 21 vabariiki, 8 kraid, 47 oblastit, 2 föderatiivse tähtsusega linna- peterburi ja moskva, 1 autonoomne oblast ja 6 autonoomset ringkonda

• kõigil föderatsiooni subjektidel oma seadusandlikud ja täitevorganid
  
• vabariikidel on oma president ja konsitutsioon
  
• ülejäänutel on oma põhimäärus ja oma administratsiooni juhid ehk kubernerid
  
• õiguspädevus on 2- tasandiline : Vene Föderatsiooni õiguspädevus ja selle ning selle subjekti ühine õiguspädevus, kusjuures riigiorganite moodustamine ja KOV organite süsteemi kehtestamine kuulub ühise õiguspädevuse alla. Subjektid on võrdsed
  
• föderaalseaduse alusel teostatakse KOVi kogul territooriumil nii linna-asulatest, maa-asulates, munitsipaalrajoonides, linnaringkondades kui ka föderaalse tähtsusega linnasisestel territooriumitel
  
• KOVi süsteem on samuti 2-tasandiline: linna- ja maa-asulad ning munitsipaalrajoonid.
  
• KOVi organite struktuur: munüksuse esindusorgan, juht, kohalik administratsioon (munitsipaalüksuse täitev-korraldav organ), kontrollorgan, muud KOV-i organid, mis on ette nähtud KOV üksuse põhimäärusega ja omavad iseseisvaid volitusi kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamisel
  
• Valimised: nii esindusdemokraatia kui ka vahetu. Sõltuvalt rakendatavast omavalitsusmudelist võib vahetult elektoraadi poolt valimisele kuuluda ka mitte üksnes esinduskogu, vaid ka täitevorgani juht. Enamikus munitsipaalüksustes on kehtestatud majoritaarne (ühemandaadiline) valimissüsteem. Kuid seadus lubab ka mitmemandaadiliste valimisringkondade moodustamist. Esinduskogu volituste tähtaeg kehtestatakse munitsipaal-üksuse põhimäärusega.
  

Rootsi- unitaarne , jaotatud 21 lääniks ja need kokku 290 kommuuniks (vallaks)

• KOVi teostatatakse kohalikul tasandil kommuunides ja regionaaltasandil läänides.
  
• Lään on geograafiline baasüksus lääni-valitsusele ja lääninõukogu-dele
  
• Riiklikku haldust esindab igas läänis läänivalitsus (keskvalitsuse esindaja läänitasandil), riiklikud kohahaldusorganid jm piirkondlikud organid.
  
• Iga läänivalitsust juhib riigivalitsuse poolt määratud läänivanem reeglina 6-aastase tähtaja jooksul. Ülejäänud 14 valitsuse liiget määratakse 3-aastaseks tähtajaks lääni-nõukogude poolt.
  
• Kõrgeim otsustusi tegev organ kommuunis on kommuuni -nõukogu, mille vasteks läänis on lääninõukogu. Tegevust kavandatakse ja otsuseid viiakse ellu täitevorganite poolt, mida juhib nii kommuunis kui lääninõukogudes täidesaatev komisjon . Neil on administratiivsed ametid ja liikmeskond.
  
• Rootsis ei ole linnapeasid. Kommuuninõukogu ja lääninõu-kogu on kodanike poolt otse valitud organid. Nõukogud omakorda valivad oma täidesaatva komisjoni jm komisjoni-de liikmed.
  
• Kommuuninõukogu võib ka moodustada kohalikke organeid kommuuni teatud piirkondades, varustades nad teatud küsimustes iseseisva otsustamisõigusega.
  
• Nõukogu võib teatud ulatuses volitada täidesaatvat komisjoni või muud komisjoni otsustama teatud küsimusi tema nimel, kuid põhimõttelisi otsuseid ei või sel moel delegeerida
  
• Valimised: Parlamendi-, lääninõukogude ja kommuuninõukogude valimised toimuvad iga 3 aasta järel üheaegselt.
  
• Mandaatide jaotamine: Erakondade vahel mandaatide jaotamise süsteem on proportsionaalne, s.o mandaadid jaotatakse häälte arvule.
  
• Ainult need erakonnad, kes on saanud lääninõukogu vali-mistel vähemalt 3% hääli, võivad osaleda mandaatide jaotamisel.
  
• Kommuuninõukogude valimistel sellist künnist ei eksisteeri. 9/10 lääninõukogu mandaate on “fikseeritud valimisring-konna” mandaadid ja 1/10 “kompensatsioonimandaadid” (või kohandatud mandaadid).
  
• Nende reeglite eesmärk on luua künnise ületanud erakon-dade vahel nii õiglane mandaatide jaotus kui võimalik.
  

Taani- jaotatud regioonideks ja kommuunideks; riigi autonoomsed osad on Fääri saared ja Gröönimaa
KOV seadus fikseerib, et kohalikke küsimusi otsustab kohalik volikogu- peab korraga juhtima kogu kohaliku võimu korraldust ja vastutama selle eest.
Kohalik volikogu võib nõuda, et iga küsimus esitataks arutamiseks volikogule. Samamoodi on maakonnavolikogu kõrgeimaks organiks maakonnas.
Iga volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes on ka meer ja finantskomisjoni esimees. Meer on ka kohaliku administratsiooni juht ning peab sellena tagama, et kohaliku volikogu otsused viiakse täide. Volikogul on õigus oma ülesandeid (mitte kõiki) delegeerida komisjonile ja administratsioonile. Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu võib administratsiooni luua sellistel alus-tel, nagu ta ise heaks arvab.
Valimised- volikogu liikmed valitakse 4 aastaks. Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse.
USA- Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond

• Osariikide pädevuses on haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused
  
• Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures).
  
• KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town’ideks ja township’ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi, mille piirid ei lange kokku haldusterri-toriaalsete üksuste piiridega.
  
• Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned ametiisikud (šerif, prokurör, koroner, laekur jt)
  

USA-s on välja kujunenud kolm linnajuhtimissüsteemi:
1) volikogu-mänedžer- elanikkond valib linnavolikogu. Selle istungeid juhatab volikogu poolt valitav linnapea, kuid ta ei ole täidesaatvaks organiks. Volikogu valib teatud tähtajaks ametniku – mänedžeri, kellele antakse täidesaatev võim. Faktiliselt määrab tema volikogu tegevuse, koostab linna eelarve, nimetab ametnikke ja juhib nende tööd.
2) linnapea-volikogu- elanikkond valib linnavolikogu, kes realiseerib oma volitusi perioodiliste istungite kaudu. Linna elanikkonna poolt valitav linnapea omab õigust panna volikogu otsustele veto, nimetada ametnikke, koostada linna eelarve, täita volikogu otsuseid. Talle kuulub linnaomavalitsuse võimustruktuuris väga tugev positsioon.
3) komisjonisüsteem- elanikkond valib 2-4 a-ks 3-7-liikmelise komisjoni, mille liikmed täidavad samaaegselt linnavolikogu ja täidesaatva aparaadi funktsioone.

• Town’ides ja township’ides otsustatakse kohaliku halduse küsimusi kogukondade elanike koosolekutel . Nendel koosolekutel valitakse täidesaatvad komisjonid (3-5 in-t) ja mõned ametiisikud (laekurid, konstaablid), kes teevad town’is täidesaatvat tööd.
  
• Eriringkondi juhivad kas valitud komisjonid või eriringkonna asutajate organite poolt määratud ametiisikud.
  
• USA-s on ühe või teise partei kandidaatide esmase valiku meetodiks kohalikud eelvalimised (primaries), paljudes KOV-des valimisi erakonna-välisel alusel: kõik kandidaadid kandideerivad “sõltumatu-tena” ja erakondlikud fraktsioonid KOV volikogudes for-maalselt puuduvad. Valimistulemuste kindlaksmääramiseks kasutatakse erinevaid majoritaarsete ja proportsionaalsete süsteemide variante , kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest
  

Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus.
Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur.
Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu.

• Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele.
  
• Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka regiooni oma- kontorllib kõiki omavalitusorganite akte.
  
• KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees. Regioonis moodustatakse komisjone: laenu, majandus- ja sotsiaalkomisjon. Sinna kuuluvad ettevõtete erialade esindajad, ühenduste esindajad, kollektiivse elu esindajad ja peaminstri nimetatavd isikud. Lisaks on arvekoda., mis teostab finantskontrolli.
  
• kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel.
  
• Valimismeetod varieerub vastavalt kommuuni elanikkonna suurusele:
  

Alla 3500 elanikuga valitakse munitsipaalvolikogu majoritaarse süsteemi alusel kahes voorus (nt generaalvolikogu). 3500 ja enama elanikuga ühitatakse majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi (regioonide volikogud- ainult proprtsionaalne ja 1 voor )
II vooru - I voorus absoluutne häälteenamus, siis saab poole arvu kohtadest , teine pool jaguneb proportsionaalselt häälte järgi. Kui on I voorus võrdne arv hääli, siis teine voor, kus lubatakse nimekirjade ühinemist, siis enamuse alusel saab poole kohti.

• Regiooni iga departemang moodustab iseseisva valimis-ringkonna, kus erinevad erakonnad esitavad kandi-daatide nimekirjad. Nimekiri saab esindatuse regiooni volikogus, kui selle poolt antud häälte arv ületab 5% kõigi hääletajate arvust.
  

Suurbritannia - koosneb 4 maast: Inglismaa ja Wales , Põhja- Iirimaa , Sotimaa

• Seadusandlik pädevus parlamendil, kuid on 3 eraldi õigusspsteemi
  
• Täidesaatev võim on kroonil, kuid tegelikult teostab seda krooni nimel ministrid - Soti seadus, mille alusel riigiteenistujad, eraldi seadusandlik pädevus parlamendil jai gal piirkonnal enda parlament , kes tegutseb kohalike küsimustega
  
• Walesi valitsemise seadus- parlament ja selle valitav 8 liikmeline kabinett , Walesi parlamendil on õigus sekundaarseadusandluseks, ilma ÜK parlendi kinnituseta, seega on tal vastutus KOVi mõjutavate küsimuste eest- pädevus, piirid, funktsioonid, maksud, finants KOVis
  
• KOV struktureeritud 2 viisil: unitaarsed, metropoli ja Londoni linnaosade nõukogud, mis on ühetasandilised ja vastutavad kõigi kohaliku võimu ül eest ja neil on ka ühised võimuorganid ning teisel tasandil on vastutus jagatud ringkonnanõukogude ja krahvkonnanõukogude vahel
  
• Londonil oma võmuorgan- – Suur-Londoni Võimuorgani, mis koosneb otse-valitavast Londoni linnapeast ja eraldi valitavast 25-liikme-lisest Londoni Assambleest.
  
• Kõik KOV-d koosnevad otse valitud nõukogudest, mis valitakse esimesena finišis/häälteenamuse mudeli (s.t majoritaarne valimissüsteem, kus valituks osutub kandidaat, kes on saavutanud suhtelise häälteenamuse) järgi (v.a Põhja-Iirimaa, kus kasutusel on proportsionaalne süsteem üksiku ülekantava hääle põhimõttel).
  
• Ajalooliselt on nõukogud tegutsenud ilma eraldi moodustatava täidesaatva organita, tehes otsuseid kas täiskogu koosolekuna (eelarve jm olulise tähtsusega küsimused) või – suure enamuse küsimuste puhul – ulatusliku pädevuse üleandmisega komisjonidele, teatud ulatuses ka palgalistele ametnikele. See valitsemise “komisjonisüsteem” on nüüd suurel määral asendatud:
  

a) teatud Inglise nõukogude puhul otsevalitava linnapea mudeliga, mis on (kohalikul rahvahääletuse tulemusena) seal vastu võetud;

• b) palju tavalisemana aga – “kabinetisüsteemi” heaks kiitmisega, kus peaaegu kogu täidesaatev otsustus-protsess on delegeeritud vanemnõunike komisjonile ja valdkondlikel komisjonidel on pigem uuriv /järelevalvet teostav kui otsustusi tegev roll
  
• Nõukogu liikmed esindavad warde ehk valimsringkondi, 4a
  
• Krahvkonnanõukogud, Londoni linnaosad ja Šoti ning Walesi unitaarorganid valivad kõik oma saadikud ühekorraga iga 4 a järel.
  
• Metropoliringkonnad valivad 1/3 oma nõukogu liikmetest igal 3-l aastal 4-st, mis pole nõukogu valimise aastad; Inglise unitaarorganitele ja teise tasandi ringkondadele on antud valikuvõimalus kahe meetodi vahel.
  

Saksamaa- : föderatsioon ehk liitriik, 16 liidumaad
Kohalik tasand-

• Vallad- kõiki kohaliku kogukonna asju. Kogukondade liitudel on samuti õigus omavalitsusele
  

Regionaalne tasand- maakond. Linnad ei ole integreeritud regionaalsesse tasandisse; nad täidavad selle tasandi ülesandeid oma õigustes.

• Mõnedes liidumaades eksisteerib kolmas tasand= valdade nn kõrgemad liidud, mis teostavad oma liikmesvaldade nimel ülesandeid, mida on efektiivsemalt võimalik täita suuremate haldusüksuste poolt. Ülejäänud liidumaades täidetakse selliseid ülesandeid osaliselt liidumaa tasandil
  

Hamburgi ja Berliini linnliidumaades on madalaimateks haldustasanditeks ringkonnad ; Bremenis on nendeks kaks autonoomset kogukonda: Bremen ja Bremenhaven.
Kohaliku omavalitsuse organid
1) Linnaseadus: valitus - ja esindusorgan on lahutatud- linna esinduskogu valib kodanikkonna esindajana magistraadi, mis juhib kollegiaalselt KOV organit.
2) Bürgermeistri seadus: linna esinduskogu valib bürgermeistri ja selle asetäitjad, kes juhatab valitsust ja on esinduskogu juhataja
Põhja-Saksa raadiseadus: valla või linna esinduskogu valib bürgermeistri esinduskogu juhina ja valla (linna) esindajana ning valla- või linna direktori valitsusorgani juhina. Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes.
4) Lõuna-Saksa raadiseadus: valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht.
Omavalitsusseadus: esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud.
Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- määravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted.

• Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule.
  

Valimised- esinduskogud valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel 4-5 a. Proportsionaalne valimine või kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised + majoritaarne valimine proprtsionaalse võrdsustusega: majoritaarsetes ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele.
Leedu- unitaarriik , jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline.
Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon.
Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud.
Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status . Linnad jaotuvad Riia linnaks ja 4 maaks: Kuramaa , Latgallia, Semgallia ja Lõuna- Liivimaast . 2-tasandiline
Esinduskoguks on volikogu, valijad kantud elanike registrisse vähemalt 90 päeva enne .