1. Millega tegeleb energiamajandus?(3) Energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamiseks tarbijatele. 2. Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? A)Taastuv ressurss, mis leiab nii kasutamist kui ka tsüklilist moodustumist. B)Taastumatu-kasutatakse kui ei moodustu ehk valekasutuse korral saab otsa kunagi, ressurss ei taastu. C)Ammenduvad loodusvarad on niisugused, mis võivad lihtsalt otsa saada. Osade, nn taastuvate loodusvarade arukas käsutamine võimaldab neid uuendada, taastada ja uuesti käsutusele võtta. D)Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole
(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? 3) Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) 4) Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim.* a) Nafta b) Maagaas c) Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas) 5) Kuhu paigutatakse naftatöötlemistehased ja miks? Nafta tootmis tehased paigutatakse tarbimispiirkondade lähedale, sest
väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt: 1) materiaalne – konstitutsiooniõiguse ja omavalitsuskorralduseõiguse õiguslikud alused 2) menetuslik – materiaalse õiguse realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate meenetlusreeglitega (määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsumise menetlus, valimismenetlus) 3) protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus) KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
