Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks (0)

Q: Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

Q: Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

Q: Mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

Q: Mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

Q: Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

Q: Mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses?
Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika?
Mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb?
Mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad?
Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele?
Mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust?

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS:
Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4.

Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste
Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste ( vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega.

Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa

Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus

Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel

Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine

Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud
3. Piiritlege:
3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus
Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus. Riigiõigus rajandeb riigi suveräänsel võimul, KOV üksused pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsusele.
3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus
KOVÕ kuulub haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes üksnens ühte HÕ valdkonda- KOV üksuste haldust. On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone.
Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja –finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja –menetlusõigusega.

Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses?
Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust.

Kuidas suhestuvad omavahel kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsusteadused tervikuna ? Tooge 8 näidet omavalitsusteadustest. Kuidas Teie poolt loetletud relevantsed teadusvaldkonnad suhestuvad kohaliku omavalitsusega?
KOVÕ on omavalitsusteaduste komponent . OVT funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina, samuti läbilõikeainena, Nende toimsfääri tuleb võtta avaralt, et kohe alguses mitte välja jätta olulisi momente. OVT tegelevad eri vaatekohtadest KOV avaldumisvormide, tegevuse ja selle tulemuste, eksisteerimistingimuste, mõjude ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega.
OVT on selle tulemus, et tänapäeva KOV ei ammendu õiguslikult etteantud ülesannete täitmisega, vaid tähendab ühtlasi metajuriidilise vastutuse kõrget määra.

Territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus - parem maakasutus , adekvaatsemad üldplaneeringud
Eraõigus - KOV osaleb ka eraõiguslikes suhetes
Avalik õigus- KOV täidab avalik-õiguslikku rolli
Ärijuhtimine- KOV peab jutima ja seega on vajalikud sellealased teadmised
Omavalitsuseetika- KOV peab toimima eetikareegleid järgides
Halduspsühholoogia-KOV üksuse suhe oma teenistujattesse ja kodanikesse
Omavalitsusõiguspoliitika- osa politoloogiast ning kohaliku omavalitsuse poliitilisest ideest
Linnageograafia - kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega

Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks.
KOVÕ loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlike vajadustele, tehes seda igas kohaliku omavalitsuse üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase kohaliku omavalitsuse olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste kui ka parteipoliitikana, kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineeruvaks momendiks on üldiselt asine otsus.
Ovpoliitika on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevused omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel ja KO üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Nende ülesannete täitmisel on neil õigus kujundamisruumile, mida nad poliitiliselt kasutavad; seeläbi tungivad töösse erinevad ettekujutused otstarbekusest . Seega kui KOVÕ hõlmab kehtiva õiguse ja selle tõlgenduse, antud õigusvaldkonna praeguse tegeliku olukorra, siis omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seaduseandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega.
OVpoliitika näiteks on kohaliku omavalitsuse majandus ja rahanduspoliitika , sotsiaalpoliitika, planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika , õiguspoliitika jt.

Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad?
OVÕpoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV positiivset õigust reaalse sotsiaal-majandusliku olukorraga, samuti põhiseadusliku korra teostamisega. Seega käsitleb OVÕpoliitka üksikasjalikult normide aktuaalset ja soovitavat olemit ning määrab kindlaks vajalikud eesmärgiasetused KOVÕ läbimõeldud arendamiseks. Kohaliku omavalitsuse õigus pole seega midagi muud kui jooksev OVÕpoliitika. Viimane võtab arvesse KOVÕ dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu KOVÕ teostamisest.
3 põhivaldkonda:

Korrapoliitiline- millist omavalitsuskorraldussüteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse ja eriti, kas ja kuivõrd peavad KOV üksused aktiivsed olema.
Struktuuripoliitiline- KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega.
Protsessipoliitiline- omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi.

8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad:
8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid)
PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus
8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele?
14. peatükk
8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust
Kohaliku omavalituse volikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohalike maksude seadus, kohaliku omavalituse üksuste ühinemise soodustamise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, Avaliku teenistuse seadus, ehitusseadus , jäätmeseadus, haldusmenetluse seadus jne
8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused
Määrus on õigustloov akt ehk seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitusus annab piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Seadusandliku funktsiooni teostamine haldusorganite poolt.
8.4. Määrusandlus kui kohaliku omavalitsuse õigusloome väljendus
Kohaliku omavalitsuse õiguse oluline õigusallikas. Peavad vastama PS ja nende üle teostab järelvalvet õiguskantsler. Riigikohus on rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. Määruste suhtes kehtivad HMS sätted. Nt põhimäärus, maksumäärus, ehitusmäärus, koerte -ja kasside pidamise eeskiri. Vastavalt määrusega reguleeritava probleemistiku olemuslikule sisule kvalifitseerub see statuudiks või riiklike ülesannete täitmiseks antavaks määruseks.
8.5. Statuudid
KOV statuudiõiguseks on tema õigus kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. KOV on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi kohaliku omavalitsuse üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määrste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid . Nad ei pea olema kooskõlas riigiorganite määrustega: oma juriidiliselt jõult on nad viimastega täiesti võrdsed. Kollosiooni korral lahendatakse vaidlus kohtus. Parter legem
8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks
KOV võidakse seaduses sisalduva volitusnormi alusel kohustada kehtestama oma territooriumil määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks, need pole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava KOV üksuse territooriumil. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Riikliku ülesande täitmiseks võib määruse anda ainult seaduses sisalduva erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem

Euroopa õigus
El õigusaktid on Eesti jaoks siduvad . El õiguse tugev mõju siseriikliku õiguse, sh põhiseaduse tõlgendamisel.

EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust?
Mõjutab esmase ja teisese õiguse kaudu. EL toimimise leping sisaldab arvukalt õigusnorme, mis kohalikke omavalitsusi kohustavad ja õigustavad ning mida tuleb vastavas olukorras järgida. Osalt on kohalikke territoriaalkorporatsioone isegi sõnaselgelt nimetatud. EL organite kehtestatav nn sekundaarõigus kehtib iseenesest, vajamata seega seadusega ratifitseerimist. EL esmase õiguse arvukatel sätetel on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel. Euroopa Kohtu poolt välja arendatud direktiivid, mida põhimõtteliselt tuleb rakendada siseriikliku seadusega, võivad teatud eeldustel olla isegi vahetu mõjuga. Kõige tähtsamaks reguleerijaks sekundaartasandil on direktiivid, mida tuleb rakendada rahvuslikus õiguses ja mõjutavad nii KOV üksuste tegevust.

Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud :

Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks.
Euroopa kohaliku omavalitsus harta, mõjutab alla kirjutanud liikmesriike, määrab kindlaks omavalitsuse kui organisatsiooniprintsiibi ja tunnustab Euroopa omavalitsuskorporatsioonidel omavalitsusõiguse olemasolu, jätab aga igale riigile õiguse nende korralduste üle otsustada.
Euroopa KOV harta KOV üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll
Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ja lisaprotokoll tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal.
Välismaalaste kohalikul tasandil elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi.

Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused.
Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmist neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus .
Olulised tunnused:

Avaliku halduse ülesannete täitmine
Avalik-õigusliku halduskandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku olemasolu
Iseseisvus : kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita
Nende isikute osalus avlike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad

Omavalitsuse tunnusteks on:

objekti järgi- avalike ülesannete piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel (materiaalne omavalitsuse mõiste) s.t oma ülesannete- ja tegevusfäär

subjekti järgi- õigusvõimeline institutsioon (formaalne omavalitsuse mõiste) s.t avalik-õiguslik juriidiiline isik, reeglina korporatsioon

Omavalitsuse funktsioonid
Omavalitsuse organisatsioonitüübi rakendamisega seotud funktsioonid on eelkõige identsed igasuguse detsentralisatsiooni aluseks olevate motiividega: suurem objekti-jakodanikulähedus, suurem paindlikkus , vertikaalne võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Lisaks: integratsiooni kaudu riiki stabiliseeriv funktsioon (kodanik tuuakse OV kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse talle suurem võimalus end sellega identifitseerida; omavalitsus on siduvaks ja vahendavaks instantsiks riigi ning ühiskonna või vastavalt riigi ning üksikisiku vahel; omavalitsus pakub neile poliitilistele jõududele, kes riigi keskvõimu tasandil on vähemuses, võimalust riigi ja poliitilise opositsiooni vahel võimalikku võõrandamisprotsessi) pedagoogiline funktsioon (OV kui demokraatliku elu kool, mis tugevndab isikute huvi avaliku elu sündmuste vastu ja teadlikkust oma kodanikuvastutusest); distsiplineeriv funktsioon (OV sobivus tugevate ja markantsete huvigruppide ohjeldamisel)

Kohaliku omavalitsuse mõiste.
Kogukonnaliikmete poolt (vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduse alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatsioonisüsteem.

Kohaliku omavalitsuse funktsioonid

Riigipoliitiliselt: kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid.
Õiguspoliitiliselt: vertikaalne võimude lahusus, detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus. KOV on avaliku elu ja demokraatliku riigikorra üks alusprintsiipe, riigi ja ühiskonna poliitilise ning sotsiaalse korralduse printsiip.
Ühiskonnapoliitiliselt: KOV pole ainult üks haldusvorm, vaid täidab ka olulisi ühiskondlikke funktsioone. On koordinatsiooni-ja integratsioonifaktor.
Halduspoliitiliselt: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

Kohaliku omavalitsuse spetsiifika.
KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Seevastu teiste omavalitsusekandjate omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ülesannetele.

Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste
KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusüksus- haldusekandja -, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist.

Kohaliku omavalitsuse üksuste liigid.
Vallad ja linnad vastavalt PS 155 lg 1, kuid võib moodustada ka muid KOVüksusi seaduses sätestatud alustel ja korras. Seni pole seda juhtunud ja siiani toimib ühetasandiline kohalik omavalitsus.

Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus
KOV üksused omavad meie õiguskorras avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust. Olulisim õigusliku staatuse väljendus on õigusvõime , s.o õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Õigusvõime kaudu on vald ja linn avalikus õiguses vaadeldav haldusekandjana- haldusõiguslike õiguste ja kohustuste kandjana . Mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslikku õigusvõimet, siis on avalik-õigusliku juriidilise isiku moodustamisega talle vajalik eraõiguslik õigusvõime kaasa antud ja ta ei vaja selleks veel eraldi riiklikku akti.
Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine kohaliku elu küsimustega. Kõik ülesanded, mis pole määratletavad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avalik-õigusliku vastutuse riigivastutuse näol.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 37 allalaadimist

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #1

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #2

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #3

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #4

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #5

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #6

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #7

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #8

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #9

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #10

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #11

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #12

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Olle 2015 aasta küsimuste vastused, vastatud uue õpiku järgi

KOV õigus kordamisküsimused Olle 2015 2) Omavalitsuskorraldusõigus Omavalitsushaldusõigus Omavalitsusmajandusõigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kohaliku omavalitsuse õigus

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2

Õigus

docx

Kohaliku omavalitsuse õigus

Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korralduse, ülesannete ja tegevusvormide kohta.

Haldusõigus

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud

Õigus

docx

Avalik haldus

korrakaitselised toetavad (nt sotsiaaltoetused) vahendite kogumine (maksud) avaliku teenistusega seotud ülesanded Haldusorgan on halduse kandja üksus, mis täidab halduse kandja nimel omavastutuslikult teatud ülesandeid, on organisatoorselt iseseisev ning organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu. Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest

Avalik õigus

docx

Valitsemine

teenindava valitsusasutuse.Kui komisjoni esimeheks ei ole eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;5) peab minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri.VV annab täitmise arvestust; 6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, mis on sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja VV õigustloovad aktid.Määrusele kirjutavad alla peaminister, õigusaktidele; asjaomane minister ja riigisekretär. VV juhina 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste

Ühiskond

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik

Avalik haldus

pdf

HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS

teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seaduses sätestatud, nt kuhu rajada tee) 7. oma sisult väga mitmekesine Avaliku halduse piirid ja seosed teiste avaliku võimu funktsioonidega Piirid Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid,

Haldusõigus

doc

KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID

TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT Haldusjuhtimise bakalaureuse õppekava KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID Referaat Juhendaja: Reena Säästla Tallinn, 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................

Eesti õiguskord

Rohkem sarnaseid