Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kohaliku omavalitsuse õigus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kohaliku omavalitsuse õigus #1 Kohaliku omavalitsuse õigus #2 Kohaliku omavalitsuse õigus #3 Kohaliku omavalitsuse õigus #4 Kohaliku omavalitsuse õigus #5 Kohaliku omavalitsuse õigus #6 Kohaliku omavalitsuse õigus #7 Kohaliku omavalitsuse õigus #8 Kohaliku omavalitsuse õigus #9 Kohaliku omavalitsuse õigus #10 Kohaliku omavalitsuse õigus #11 Kohaliku omavalitsuse õigus #12 Kohaliku omavalitsuse õigus #13 Kohaliku omavalitsuse õigus #14 Kohaliku omavalitsuse õigus #15 Kohaliku omavalitsuse õigus #16 Kohaliku omavalitsuse õigus #17 Kohaliku omavalitsuse õigus #18 Kohaliku omavalitsuse õigus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillelapss Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse ­ valla või linna ­ demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

Õigus
thumbnail
40
docx

Kohaliku omavalitsuse õigus

omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega; 3) kohalike maksude seadus (KoMS): sätestab kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise korra ja nendele esitatavad nõuded; 4) kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus (KOÜS): soodustab kohaliku omavalituse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine;

Õigus
thumbnail
11
docx

Kohalik omavalitsus

1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse

Keskkonnaõigus
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID 74 § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID 74 §4. KUTSEALADE OMAVALITSUS 75 § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2. AVALIK TEENISTUS JA TEENISTUJAD 78 §3

Õigus
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
thumbnail
13
docx

Kohaliku omavalitsuse KOV õiguse kordamisküsimused I kontrolltööks

On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja ­finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja ­menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5

Õigus
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

On levinud arusaam, et haldus on niivõrd keeruline, et seda ei saa defineerida. Kirjanduses tuuakse tavaliselt ära lihtsalt kõik halduse tunnused, et määratleda materiaalset avalikku haldust: a. Sotsiaalne fenomen ­ sotsiaalselt kujundav tegevus (alati seotud inimeste ja kogukonnaga) ning tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate liikmete asjadega (kogukond võib olla riik, omavalitsus või muu avalikõigulik organisatsioon). Avalikõigulik organisatsioon tegeleb sellega b. Orienteeritud avalikele huvidele (avalikud huvid (NB Põhiseadus ei räägi avalikest huvidest, vaid üldistest huvidest) on eelkõige siiski, need mis on kirja pandud): i. Positiivne ­ seadusandja, kes otsustab, mis on avalikud huvid ii. Loomuõiguslik - riik otsustab nende ülesannete üle, mida üksikisikud ei

Haldusõigus
thumbnail
23
doc

KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID

....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus

Eesti õiguskord




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun