Kohaliku omavalitsuse õigus (0)

KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV   on   iseseisev   (ainuvastutus),   autonoomne,   kaudne   riigihaldur,   detsentralisatioon,   vertik
võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV   õigus   kitsamas   mõttes:   kuulumine   haldusõiguse   eriossa.   Laiemas   mõttes:   eraõiguslike
suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann   defineerib   KOV   õigust   nende   õigusnormide   summana,   mis   käivad   kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korralduse, ülesannete ja tegevusvormide kohta. Mutiuse arvates on KOV õigus õigusnormide summa, mille kaudu avalik-õiguslik regulatsioon mõjutab kogukondlike korporatsioonide sisevaldkonda (korraldusõ) ja välisvaldkonda (valla suhe kodanikuga), eelkõige kommunaalkorporatsioonide õiguslikku iseloomu ja asendit põhikorras, organite  funktsioone,  nende  tegevuse  kontrolli,  neile  antud  terr, valla-  ja vallaliidu  kodanike õigusi ja kohustusi jne. Burgi järgi hõlmab KOV õ kõigi õigusnorme, mis seonduvad KOV üksuse õigusliku staatusega riigis, KOV üksuste sisemise korraldusega, ülesannete, vahendite ja finantsidega.  KOV   õ   on   avalik-õiguslike   normide   kogum,   mis   KOV-e   realiseerimise   tagamise   eesmärgil reguleerib KOV üksuste (vallad, linnad):  Õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli (interne õ).  Õigussuhteid teiste – nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike – õigussubjektidega (eksterne õ).


Süstemaatika Õigusinstituudiks KOV õ-s on KOV õ-e õigusnormide kogum, mis regul vastastikku seotud ja KOV   õ-e   raames   iseseisva,   eraldi   grupi   moodustavate   ühiskondlike   suhete   ringi. Õigusinstituutide kaupa struktureeritakse järgmiselt:  KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus (omavalitsuskorraldusõ)  KOV materiaalse f-nd, niivõrd kui need rajanevad KOV õ-e normidel (OVhaldusõ)  KOV-e   f-nde   täitmiseks   vajalike   rahaliste   vahendite   soetamine,   eraldamine   ja otstarbekohane kasutamine; eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüst, vara-, tulu-, reservi- ja võlahaldus (OVfinantsõ)  KOV majandustegevuse a-õ regulats ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud (OVmajandusõ) KOV   õ-s   on   võimalik   eristada   üld-   ja   eriosa.  Üldosa  tegeleb   selle   õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis keht kõigi KOV puhul (nt PS-like prints järgim).  Eriosa  käib KOV õ-e süst-de spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksist ühtne KOV korraldus.  Materiaalne   KOV   õ  hõlmab   konstitutsiooni-e   ja   OVkorraldusõ-e   õiguslikke   aluseid,   mille realiseerimise   puhul   tuleb   arvestada   kehtivate   menetlusreeglitega   (n-ö  menetuslik   õ; määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsum, valimismenetlus).  KOV-e protsessiõ  võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus). Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite   struktuur,  ülesannete   sfäär   ja   õiguslik   staatus.   KOV   korralduse   alust   regul   PS-s   ja konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõ mõj OVkorraldusõ-t. see on konkretiseeritud riigiõigus. K T KOV   õ   ja   haldusõ:   KOV   õ   kuulub   HÕ   eriossa,   sest   normib   üksnes   ühte   haldustegevuse valdkonda – KOV üksuste haldust. Tihe seos teiste HÕ-e eriosa valdkondadega (nt korrakaitseõ, kkõ, ehitusõ), sest nendes valdkondades teostavad KOV üksused arvukaid materiaalseid f-ne.


Kuna KOV õ-e tuumaks korraldusõ, siis OVkorraldusõ-l, majandusõ-l, finantsõ-l kokkupuuted HÕ üldosaga, eriti halduskorralduse ja -menetlusõ-ga. KITSAM TÄHENDUS KOV õ laiemas tähenduses: KOV üksused võivad III isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendid (nn valikuvabaduse prints). KOV võib olla rentija, rentnik, AÜ osanik, aktsionär jne. Seega   KOV   õ   hõlmab   eraõigusesse   kuuluvaid   õigusnorme,   mis   regul   õigussuhteid,   mille vähemalt üheks subjektiks on KOV üksus.  KOV   õ   ja   OVteadused:   see   on   OVT   komponent.   OVT   tegelevad   eri   vaatekohtadest   KOV avaldumisvormide,   tegevuse   ja   selle   tulemuste,   eksisteerimistingimuste,   mõjude   ja kontseptsioonide   käsitlemise,   uurimise,   läbitöötamise  ja  lahendamisega.   See  on  põhieesmärk, mille   saavutamiseks   rakend   teadusele   spetsiifilist   vaatlusviisi,   kus   nii   esemelise   kui mitteesemelise kk kõiki objekte, suhteid, suhete sfääri analüüsitakse. OVT selle tulemus, et KOV ei   ammenduks   õiguslikult   etteantud   ül   täitmisega.   Kujundatud   elaniku   ja   kodaniku,   OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega:  Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine
 Võrdlev OVõigusteadus  OVõigusloome teooria
 Haldusteooria ja -teadus  Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV   üksuses   erineval   moel   ja   intensiivsusel.   KOV   poliitika   ilmneb   nii   asiste   otsuste   kui parteipoliitikana. OVP on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad OVtasandil pol tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. KOV õ hõlmab kehtivat õigust ja selle tõlgendust, siis OVP tegeleb PS ja seadusandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega (nt KOV majandus-, rahandus-, sotsiaal-, planeerimis-, kk-, õiguspoliitika). KOV õ ja OVõiguspoliitika: OVTharu. See võrdleb KOV pos õ-st reaalse sots-majandusliku olukorraga   ja   PS-liku   korra   teostamisega.   Käsitleb   üksikasjalikult   normide   aktuaalset   ja soovitavat   olemit   ning   määrab   kindlaks   vajalikud   eesmärgiasetused   KOV   õ-e   läbimõeldud arendamiseks. KOV õ on jooksev OVÕP. OVÕP-l on kolm valdkonda:


 Korrapoliitiliselt   on   kõne   all   põhiprobleem:   millist   OVkorraldussüst-i konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad KOV üksused üldse aktiivsed olema. Küsimus regulatsioonist ja delegatsioonist… (nt KOV määrusandluse tugevdamine, kodanike osalemise parandam, omaabiinstituts soodustam).  Struktuuripoliitiliselt on kõne all KOV üksiste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega (nt taristu parandam, kohalik kkkaitsepoliitika, liikluspoliitika).  Protsessipoliitiliselt on kõne all omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine või ositi (nt kksäästlikkuse kontroll, projektijuhtimine) Allikad Õigusallikad   õiguse   tunnetamise   allikate   tähenduses,   st   kitsamas   tähenduses,   millest   saab teadmisi kehtiva õ-se kohta. EV PS: KOV õiguslikud põhialused ja on kõige olulisemaks KOV õ-se allikaks.14 ptk PS-s. Kõik siseriiklikud KOV õ-se allikas peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. Seadused: riik regul KOV-t seaduste abil. Olulisemad:  KOV volikogu valimise seadus: PS § 104 p-s 4, nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Rk koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis regul KOV esinduskogude valimist.  KOV korralduse seadus: määrab ül-d, vastutuse ja korralduse ning KOV üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.  Kohalike   maksude   seadus:   sätest   kohalikud   maksud,   nende   kehtest   kord,   neile   esit nõuded.  KOV   üksuste   ühinemise   soodustamise   s:   sood   KOV   üksuste   ühinemist   ja   terr haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb KOV üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, KOV üksuse poolt tema terr-l pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ja KOV üksuste koostöövõime arenemine.  KOV üksuse finantsjuhtimise s: üksuse eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine ja aruandluse   pm-d,   KOV   üksuse   arvestusüksuse   finantsdistsipliini   tagamise   meetmed, nende   rakendamise   kava   koostamise   pm-d;   raske   finantsolukorra   ohu   kõrvaldam menetluse pm-d


 KOV üksuste liitude s: näeb ette maakonna KOV üksuste liidu ja üleriigilise KOV üksuste liidu asutamise ja tegevuse erinevused, võrreldes MTÜ seadusega. VV ja ministrite määrused: PS § 87 p 6 / § 94 lg 2. KOV määrused:  Määrusandlus   kui   KOV   õigusloome   väljendus:   määrus   on   õigustloov   akt   e   seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude regul- ks.   Sisult   on   seadusandliku   f-ni   teostamine   haldusorganite   poolt.   Määrusandlusõigus väljendab KOV üksusele immanentset üldaktide andmise võimu ja kujut seejuures endast kohalike   ül-te   täitmise   õigusliku   konkretiseerimise   olulist   eeldust.   Õigustloovad   aktid mainitakse ära PS § 139 lg 1. KOKS § 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus. o Sõltuvalt sellest, kas määrusega regul a-õ suhteid III isikutega (määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid, kehtivad või vastavalt ei kehti määruse suhtes HMS sätted. Mõlemal juhul vaja arvest PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste ja   KOV   enda   õigustloovate   aktide   regulatsioone.   Saab   erist   põhi-,   eelarve-, maksu-, ehitus-, ametiasutuste põhi-, heakorramäärust jne.  o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu tunnus:   nt   valla   ja   linna   eelarve   tuleb   volikogul   seaduse   kohaselt   vastu   võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda.  o Vastavalt   määrusega   regul   probleemistiku   olemuslikule   sisule   kvalifits   see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks.  Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l   elavatele   või   asuvatele   isikutele   õigusnorme.   Kohaliku   elu   küs-s   võib   volikogu   või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV üksustes   ning   aktiviseerida   ühiskondlikke   jõude   vastavate   küs-te   ainuvastutava regul   eesmärgil.   Statuudi   andmine   vabastab   samal   ajal   seadusandja   vajadusest


detailselt   regul   kohalikku   elu,   mille   üksikasju   ta   ei   tunne.   Vähendab   distantsi normiloojate ja -adressaatide vahel. o Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Ei pea olema kooskõlas rho-te määrustega. Jur jõult on võrsed. Kollisioonide   korral   lah   vaidluse   kohus.   See   tagatiseks   sõltumatusele   rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1).  KOV   määrused   riiklike   kohustuste   täitmiseks:   seaduses   sis   volitusnormi   alusel kohustatakse   kehtestama   oma   terr-l   määrusi   ka   riiklike   ül-te   täit-ks   PS   §   154   lg   2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Määruse võib anda ainult seaduses sis erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas nende piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem Euroopa õigus: al 1993 E Nõukogu liige, al 2004 EL liikmesriik  EL õ: liitumise ting-ks acquis communautaire’i ülevõtm, s.o poliitiliste eesmärkide ja eriti kogu   rakendatava   EÜ   õiguse   ülevõtm.   Riigi   suveräänsete   õiguste   loovutamine   on efektiivse ja operatiivse tegevuse eelduseks. KOV mõjutab nii esmase kui teisese õiguse kaudu.   EL   toimimise   leping   sis   KOV-t   õigustavaid,   kohustavaid   ning   järgivad õigusnorme. Kõige  tähtsamates regulvahenditeks sekundaar-sel tasandil on direktiivid, mida tuleb rak rahvuslikus õ-s ja mis mõj nii KOV-e üksuste tegevust. Siseriiklikku õ-st tuleb tõlgendada EL õigusnormi valguses ja selle eesmärkide kohaselt.   EN raames sõlmit rv-d lepingud: EKOV harta (EKOH). EKOH määr kindlaks OV kui organisatsprints-i ja tunnust E OVkorporats-del OVõ-te olemasolu. Otsustusõigus jääb riigile. Sisuliselt PS 14. ptk standard.  o EKOH KOV-e üksuse tegevuses osalemise õ-t käsitlev lisaprotokoll (EE rat 2011)
o Terr-te kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö E raamkonvents ja   selle   lisaprotok   tunnust   kohalike   ja   regionaalete   võimuorganite   õ-t   teha piiriülest   koostööd   avalike   teenuste   tagamisel   ja   kkkaitse   alal.   (EE   ei   ole ühinenud). o Välismaalaste   kohalikul   tasandil   avalikus   elus   osalemise   konvents   toob välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja pol õ-te andmise printsiibi. (EE ei ole ühinenud).


Kohalik tavaõigus: viide kohalikule tavaõigusele AÕS § 191 lg-s 1 (karjatamisservituut; pühad). KOV põhimõisted ja -seosed OV mõiste, liigid ja funktsioonid Mõiste ja liigid: teine oluline haldusorganisats tüüp, mis eri tunnuste alusel eristub vahetust ja kaudsest riigihaldusest. OV mõistes järgmised tunnused:  Avaliku halduse ül-te täitmine  A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu
 Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita  Nende isikute osalus avalike ül-te täitmisel, keda need eriti puudutavad. Puutumus eri haldusül-ga   võib   toimuda   teat   kindla   terr   raames   (KOV)   või  olla   seotud   ül-te   sisuga (funkts OV). Veel on kutsealade OV (advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline OV (UT), vähemusrahvuse kultuuriOV jt.  OV tunnused on:  Objekti   järgi:   avalike   ül-te   (halduse)   piiratud   e   osaline   üleandmine   seaduse   alusel (mater OV mõiste), st oma ül-te ja tegevussfäär.  Subjekti järgi: õigusvõimeline instituts (form OV mõiste), st a-õ jur isik (v.a riik), reeglina korporatsioon. Seega   saab   OV  määratleda   kui   avaliku   halduse   teatud   ül-te   seaduslikkuse   raames   iseseisvat täitmist neist eriliselt puudutatud isikute poolt OVüksustes, mis on vahetu riigihalduse süst-st institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. KOV on enim tuntud OVliik. OV-e   funkts:   rak-ga   seonduvad   funkts-d   identsed   detsentralisatsiooni   aluseks   olevate motiividega:   suurem   objekti-   ja   kodanikulähedus,   suurem   paindlikkus,   vertikaalne   võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Täiendavalt:  Integratsiooni kaudu riiki stabiliseeriv f-n:  o Kodanik tuuakse OV-e kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse suurem võimalus end sellega identifitseerida. o OV on siduvaks ja vahendavaks instantsiks riigi ja ühisk/kodaniku vahel.


o OV apkub neile pol-tele jõududele, kes riigi keskvõimu tasandil on vähemuses, võimalust   riigi   muudel   tasanditel   avalikke   asju   vastavalt   otsustada. Võõrandumisprotsessi takistamine riigi ja pol oposits vahel.  Pedagoogiline   f-n:   OV   kui   demok   elu   kool,   mis   tugevdab   isiku   huvi   avaliku   elu sündmuste vastu ja teadlikkust oma kodanikuvastutusest.  Distsiplineeriv f-n: OV-e sobivus tugevate ja markantsete huvigruppidel ohjeldamisel. OV-e spetsiifilised f-nid seonduvad ül-te täitmisest puudutatud isikute osalus ja iseseisvusega. Asjaomaste isikute osaluse kaudu mobiliseeritakse nende objekti- ja kohalähedus, motivatsioon ja tegevusvalmidus ja muudetakse need kasutatavaks haldusül-te tulemuslikuks täitmiseks. „Tua res agitur“ e „Sinu asi on kaalul“. Vahetult puudutatud isikute osalus on lisandväärtus.  KOV mõiste, f-nid ja spetsiifika Mõiste: EKOH art 3: KOV tähend kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike   elanike   huvides   korraldada   ja   juhtida   valdavat   osa   nende   vastutusalasse   kuuluvast ühiskelust.   Liikmed   valit   otsestel,   ühetaolistel   ja   üldistel   valimistel.   Sellisel   nõukogul   või esinduskogul   võivad   olla   talle   aruandvad   täitevorganid.   See   ting   ei   tohi   mingil   moel   mõj kodanike   võimalust   pöörd   esinduskogu   poole,   kasut   referendumeid   ja   teisi   otsese kodanikuosaluse vorme. KOKS §-s 2 toodud mõiste vastab EKOH-s toodule (lk 87). Lisaks võib määratleda kogukonnaliikmete poolt (vahetult või organite kaudu) kohaliku elu küs-te seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, mille on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatssüst. Funktsioonid:   Riigipoliitiliselt:   kohaliku   elu   pol-e   kujund   demok   f-n.   KOV   on   üks   demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool  Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n). KOV on avaliku elu ja demok riigikorra üks   alusprints,   riigi   ja   ühisk   pol-e   ja   sots-e   korralduse   prints.   Õigusriik   vajab   KOV materiaalses mõttes (subsidiaarsusprints, tsentralismi ja partikularismi tasakaalustatus ja süntees.


 Ühiskonnapol: koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor (demok ja sots integrats erinevate korralduspm-te   ühiskonnaeluks   plaanipärase   ühendamise,   harmoniseerimise   ja nüanseerimise mõttes). Platvorm pol jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks.  Halduspol:   KOV   üksused   täidavad   mitmesuguseid   avalikke   ül-d,   mille   kaudu rahuldatakse   maj-likke,   sots-d   ja   kultuurilisi   vajadusi.   Ka   riiklike   otsustuste rakendustasand. Ratsionaalne, kiire, lihtne ja sobiv haldus. Spetsiifika: KOV ja akadeemilise OV (nt UT)  olemasolu on PS-ga tagatud, teiste OVliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava   OV-e   moodustamiseks   (nt   PS   §   50).   KOV   rajaneb  terrprints-l.   Muud   rajanevad personaalsuse   prints-l.   KOV-i  pädevus   on   piiritletud  nii  terr-lt  (vastava   valla   või   linna haldusterr) kui ka  esemeliselt  (kohaliku elu küs-d ja seadustega või kokkuleppel KOV-ga talle pandud riigielu küs-d). Muudel on üksnes esemeline (nt UT-i ül on edendada teadusi ja kultuuti, osut teenuseid). KOV-l on universaalpädevus (PS § 154 lg 1) seaduse alusel kohaliku elu küs-te otsustamisel. Teiste omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ül-tele. KOV-e üksus Mõiste:   iseseisev   õigusvõimeline   haldusüksus   –   haldusekandja,   kus   teostatakse   OV-likku haldamist. Kuuluvad terrkorporatsioonide hulka: küs-d, mille haldamisega on tegu, on terr-ga seotud. A-õ korporats-na oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukord, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas KOV üksuses. Üksus omab terrvõimu, st pädevust täita teat haldusül-d oma terr-l. haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse jt õigusaktidega kindlaksmääratu staatuse, nime ja piiridega üksus, mille terr ulatuses teost riiklikku või OV-likku haldust.  Liigid: PS § 155 lg 1 sätest kaks üksuste liiki: vallad ja linnad. PS § 155 lg 2 järgi võib muid liike mood seadusest sätest korras ja alustel. Seni pole loodud ja riigis on ühetasandiline KOV. Seisuga 2016 on 30 linna ja 183 valda. Linna nimetust kasut ka KOV üksuseks mitteoleva asula kui asutusüksuse tähisena (vallasisene linn). Asutusüksus ei ole KOV üksus PS mõttes. Õiguslik   staatus:   kui   avaliku   haludse   ül-d   täitvad   haldusüksused   on   iseseisvad   mitte   üksnes organisatsiooniliselt,   vaid   ka   õiguslikult,   siis   on   neil   jur   isikute   ja   haldusekandjate   iseloom. Üksused   omavad   a-õ   jur   isiku  staatust.   Õiguslik   staatus   väljendub  mitmelaadselt,   nt   on  neil õigusvõime, s.o õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See tuleneb terrkorp f-


nist. Üksused on avalikus õ-s haldusekandjad. Eraõiguslikes suhetes kohald KOV üksuse suhtes jur isiku kohta sätestatut. KOV organitel, asutustel või ametiisikutel võib seaduse alusel küll olla õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on ka sellisel juhul KOV üksus kui jur isik. Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine PS §154 lg-s 1 kohaliku elu küs-tega. See määrab omapädevuse   koos   piiridega.   Kõik   küs-d,   mis   pole   määratletavad   kohaliku   elu   küs-tena,   on riigielu küs-d PS § 154 lg 2 ls 2 järgi. Kui selliseid ül-d pannakse, siis on tegu võõrül-tega. Õiguslikud küs-d diferentseeritakse järgmiselt:  Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised, kui ületamine ilmselge; kehtetuks tunnistatavad, kui ületamine ei ole ilmselge).  Halduslepingud, mis on sõlmit väljaspoolt KOV üksuse pädevust, on tühised pädevuse ilmse puuduse korral. Kui ei ole ilmne, siis leping lõpetatav tsiviilseadustes sätest korras.  Väljaspool KOV pädevust sõlmit eraõiguslikud tehingud on nn  ultra-vires-teooria järgi tühised, KOV organid võivad soorit eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtest pädevuse raames. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks, nt ostueesõigus (tema haldusterr-l asuva ehitise võõrand-l eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või täielikult enne võõrandamist vähemalt aa jooksul kasut haridus-, kasvatus-, tervishoiu- või kultuuriasutusena), pärimisvõime. Üksuse tegutsem võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku   vastutuse   näol   ja   a-õ   vastutuse   riigivastutuse   näol.   KOV üksuse   õigusvõime tekib, kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutm-ks valdade või lindade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutm-ks on jõustunud. Õigusliku   staatuse   muudeks   väljunditeks   on   teovõime,   protsessi-   ja   menetlusõigusvõime, teenistus- ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Üksused   on   õigusvõimelised,   kuid   puudub   teovõime.   Haldusekandja   ja   in-ste   ühend   käib haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb erald organi käsutaja – in-d, kes teost organile antud pädevust. Organi käsutaja muud haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes on üksused teovõimelised. KOV organi tegevus loetakse linna või valla tegevuseks.  Üksustel   on   kohtumenetlusõigusvõime   tsiviil-   ja   halduskohtumenetluses,   samuti   õigus-   ja teovõime   erinevates   menetlustes.   Teenistus-   ja   tööandmisvõime,   st   õigus   omada   avalikke


teenistujaid ja luua teenistus- ja tööõiguslikke suhteid. Nendest tuleb erist personalivõimu kui õ-t oma ül-te nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida,   ametisse   nimetada,   vabastada,   edutada   jne.   KOV  üksused   pole  põhiõigusvõimelised. Üksuse   nimi   on   ajaloolise   väärtusega   staatuseelement,   mis   teenib   vastava   üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. Õigus oma nimele on absoluutne a-õ isikuõigus.   Üksuse   õ   oma   nimele   kuul   KOV   institutsionaalse   õigussubjektsuse   garantii kaitsealasse Terr: KOV üksuse piire nim PS § 158. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtest korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Kõiki valla- ja linnaelanikke ühteliitvaks õiguslikuks ja ideeliseks sidemeks on nende terr kuuluvus vastavasse KOV üksusesse. Üksusel terrvõim: kõik, kes tema terr-l viibivad, on allut korporats võimule. EE ei saa luua terr, mis ei kuul   teat   KOV   üksuse   koosseisu,   sest   alati   eksist   mingeid   kohaliku   elu   küs-i.   Samas   pole unitaarriigi print-st (PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine. Haldusüksuste piiride muutm alused ja korra sätest ETHS. EE KOV üksuse keskm pindala on 221,31 km2. Terr muudatused erineva intensiivsusega. Kõige intensiivsemad   muudat   leiavad   aset   juhul,   kui   on   tegu   KOV   üksuste   õigussubjektsuse lõppemisega. See toimub kas ühinemisel või jagunemisel (PS § 156 lg 1). Toimub haldusterr korralduse muutm.  ETHS erist haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusüksuse piiride muutmist, mis võib seisneda   terrosa   ühe   haldusüksuse   koosseisust   teise   haldusüksuse   koosseisu   arvamises   või haldusüksuse   piiride   korrigeerimises   vastavalt   maakorraldus-   ja   ehitusplaneerimisvajadustele. Erist saab lokaalseid ja üleriigilisi haldusterritoriaalseid muudatusi. Muudatuste osas vaja järgida KOV põhiseaduslikku garantiid, nt vastavalt PS § 158 ja EKOH art 5: KOV üksuste piire ei tohi muuta ilma nende arvamust kuulamata.  Tuleb erist asjaomase volikogu algat vabatahtlikke ja VV algat terr sundmuudatusi. Muudat-ga peab kaasnema elanike arvamuse väljaselgitamine, mille ulatus ja kord tuleb kehtestada:  Asjaomase volikogu poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (volikogu algat terr muudat).
 VV poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (VV algat terr muudat).


KOV   üksuse   piiride   muutm   otsust   VV,   piiride   korrig   maakorraldus-   ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsust VV-e poolt volitatud valitsusasutus – maa-amet. Sisemine terr liigendus: saab moodust osavaldu ja linnaosi. Need on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Pole   iseseisev   haldusekandja,   vaid   KOV   üksuse   sisese   administratiivse   territoriaalse dekontsentratsiooniga. Ei evi iseseisvat õigusposits. Nende ja üksuste vahelised vaidlused on internsed ja lahend teenistusliku järelevalve korras. Nende moodust võivad algatada:  Üks neljandik volikogu liikmetest
 Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 5 hääleõiguslikku elanikku.  Valla- või linnavalitsus. Taotlusega tegeleb volikogu, kes otsustab nende moodustamise või lükkab tagasi. Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu ainupädevusse. Põhimääruses sätestatakse:  Piiride kirjeldus  Valitsuse moodust kord
 Vanema ametisse nimet kord, sh vanema volituste tähtaeg ei tohi ület valla või linna volikogu volituste tähtaega  Valitsuse ja vanema volitused ning nende teost-ks vajalikud eelarvelised vahendid
 Valitsuse ja vanema järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord. KOKS § 57 lg 2 p 4 KOV ül täitm-ks sisepädevuse andm valitsusele ja vanemale. Osavalla või linnaosale ei saa anda üldaktide, so määruste, andmise õigust. PS   §   154   lg   1   ja   EKOH   art   6   lg   1   =   KOV   enesemääramisõigus   (sisemiste   struktuuride isemääramine seaduse raames). Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt valitsuste kui KOV ametiasutuse juhiks. Vanemad nimetab   ametisse   ja   vabastab   ametist   valla-   või   linnavalitsus   vallavanema   või   linnapea ettepanekul. Vanem võib anda üksikakte või sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Õigustloovat akti ei tohi anda. Täiendavalt võib muidki kogusid luua, nt linnaosade halduskogud. Need mood


isikutest,   kelle   posiv   elukoht   linnavolikogusse   kandideerimisel   on   rahvastikuregistri   järgi vastavas linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi osaleda halduskogu töös.  KOV organ, ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus Organ: valla ja linna kui a-õ jur isiku oluline osa. KOV üksus kui haldusekandja on – va juhtum, mil füüsil isik on volitatud täitma KOV ül-d – õigusvõimeline, kuid mitte teovõimeline. Organid on   õiguslikult   loodud   institutsioonid,   millel   on   kindel   pädevus.   See   pole   aga   nende   isiklik pädevus, vaid haldusekandja oma. Organid väljend valla või linna tahet oma pädevuse piires. Organi ül-te täitjad on isikud, kes teost konkr-lt organitele antud pädevust. KOV organi pädevust kasutades muudavad nad valla või linna teovõimeliseks. PS § 156 lg 1 ls 1: KOV esinduskoguks on volikogu, kes valit vabadel valimistel 4 aa-ks. KOKS § 4 sätest KOV organitena, mis on haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõttes:  Volikogu – esinduskogu, mis valit valla või linna hääleõiguslike elanike poolt KOVVS järg  Valitsus – volikogu poolt mood täitevorgan. Haldusorgan on avaliku võimu kandja üksus, mis täidab avaliku võimu kandja nimel kindlaid ül- d. Täidab avalikku haldust haldusekandjast väljapoole. HMS §  lg 1 järgi on organid KOV üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktüksused, konkr ametnik. Ametiasutus: mitmetähenduslik Organisats mõttes võib lugeda valla ja linna kui mitteriikliku haldusekandja täidesaatev organ (valla- ja linnavalitsus).  Funkts   mõttes   saab   kvalifits   nii   volikogu   kui   valitsust,   sest   nad   on   pädevad   avaliku   võimu teostamisel täitma haldusf-ni.  Teenistusõiguslikus tähenduses, ATS-s, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine PS-likus riigiorganisatsioonis   ega   haldusorganisatsioonilises   mõttes,   vaid   see,   millise   avaliku   võimu kandja   struktüksuse   on   seadusandja   määranud   astuma   kodanikega   ATS-st   tulenevasse   a-õ teenistus- ja usaldussuhtesse. ATS-i arust on ametiasutus eelarvest finantseeriv asutus, kelle ül-ks on   avaliku   võimu   teostamine.   Ametiasutuse   põhif-niks   on   avaliku   võimu   teost.   ATS-i ametiasutused:


 Valla- ja linnavolikogu kantselei
 Valla- ja linnakantselei  Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktüksustega
 Osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena  Valla- ja linnavalitsuse amet Ametiasutuste   strukt   kinnit,   ka   konkr   ametiasutuse   moodust,   ümberkorrald,   tegevuse   lõpet, ametiasutuse   põhimääruse   kinnit   kuulub   volikogu   pädevusse.   Võib   delegeerida   muudatuste tegemise.   Valla   või   linna   ametiasutuste   moodust   kord   kuul   sätestamisele   valla   või   linna põhimääruses. See registr riigi ja KOV asutuste registris.  Juhtimine toim monokraatsel süsteemil. Valla- või linnavalitsusel kui ametiasutusel on struktüksused (ametid, teenistused, osakonnad), mis on organisats-lt ja ruumiliselt eraldatud. Need on ametiasutuste osad. KOKS ja ATS ütlevad, et   need   on   iseseisvad   ametiasutused.   Kõige   väiksema   organisatsioonilise   ühiku   mood   amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele isikule institutsionaliseeritud ül-te kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse   juhil   või   tema   volitatud   isikul   on   õigus   ametiasutuse   töö   korrald-ks   anda teenistusalaseid akte. Nendes määratakse:  Tööaja algus ja lõpp  Tööpäevasisesed vaheajad
 Töö- ja puhkeaja korraldus  Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord  Teenistusalaste tingimuste teatavakstegemise kord  Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised
 Teenistusest puudumise teatamise kord  Muu ametiasutuse töökorraldust puudutav Ametnike ettepanekud kavade osas on soovituslikud. Ametiasutuse hallatav asutus: KOV eelarvest finantseeriv asutus, mille põhif-niks on avaliku teenuse osutamine (põhikool, gümn, rahvarmtk, spordibaasid jne). Nende poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtest oma korraldusega valla- või linnavalitsus, arvest seejuures HMS § 5 lg 3.


Nende töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepinguseaduse õiguslik režiim. Asutamise, ümberkorral, tegevuse   lõpet   otsustab   volikogu.   Põhimääruse,   strukt,   koosseisu   kinnit   ja   muutm   toimub volikogu poolt kehtest korras. Juhi kandidaadi esit valla- või linnavalitsusele ametisse kinnit-ks ja teeb   valitsusele   ettepaneku   tema   ametist   vabastamise   kohta   vallavanem   ja   linnapea.   Nende plankidel ja pitseritel võib kasut KOV üksuse vappi. KOV-e ajaloolis-teoreetilised alused Lühiülevaade KOV-e põhilistest teooriatest Suur mõju 18. saj Prantsuse konstitutsioonidel, 1831. aasta Belgia konstitutsioonil. Belgia omas kajastuvaid kogukondliku halduse organiseerimise ideid väljendas enne Prantsuse poliitik J. G. Thouret,   kes   formul   munitsipaalhaldusele   omaste   kogukondlike   asjade   ja   riigi   poolt   KOV-e organitele üleantavate asjade mõisted, millega tegeldi ka edasipidi.  A. de Tocqueville juhtis tähelepanu KOV-e olulisusele ja eksist probleemidele. Ka Saksamaa andis olulise panuse teooriate mõtestamisse. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulike õiguste teooria) Sakslaste poolt. 19. saj alguses hoolitsesid kogukondlike asjade eest riigiametnikud. See teooria väitis, et kogukonna õigusel juhtida oma asju on samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimeste õigustel ja vabadustel. Kuna kogukond on tekk riigist varem, siis viimane peab austama   kogukondliku   halduse   vabadust.   Põhines   loomuõiguse   ideedel,   kus   KOV   võimu algallikas. Peaks olema riigist sõltumatu. Läbivaks tunnuseks rahvavõim e demok. Läbi KOV üksuste toimib tõeline rahvavõim. Kogukondlike asjade ühine korraldamine, elutegevuse sõlt juhtimine oma terr-l. Erist veel terr pm-t ja evolutsioonilise arengu pm-t (põhitunnused säil ka võõrvõimu all olles). KOV-e korralduse põhjapanevad alused:  KOV organid valitavad kogukonnaliikmete poolt;  Kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks;  KOV – kogukonna enda asjade juhtim, mis erineb olemuselt riigiasjadest;  KOV organid kogukonna omad, mitte riigiorganid;
 Riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Peavad jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire.


Teooria oli haavatav, kuna raske põhjendada suurtele terr-tele OV-likele üksustele riigi poolt antud õiguste võõrandamatust. Eitada, aga suuremate OVliikide olemasolu ei olnud mõistlik. Uusi üksusi tuli selgitada kui abstraktseid nähtusi. Mõned leidsid, et OVõigus tuleneb loodusest ja   ühiskondliku   organismi   olemusest   ning   kuul   erinevatele   korporatsioonidele   juba   nende olemasolu tõttu.  Ühiskondliku (ühisk-maj) OV-e teooria Riigi   ja   kogukonna   vastandamine,   ül-te   teostamise   vabadus.   Põhitunnuseks   KOV-e   organite mitteriiklik, majanduslik olemus. KOV on kohalike maj.asjade juhtimine. Ühisk huvide vastand pol-tele.   Vaenulik   järelevalve   suhtes.   Riigil   ei   tohi   olla   kontr   ühiskondlike   asjade   suhtes. Keerukas oli piiritleda puhtkogukondlikke ja kogukondadele täitmiseks antud riigi asju. Osad küs olid huvipakkuvad ka riigi seisukohalt ja nende olemuslik erist riiklikest kohahaldusült-st oli komplits (nt teehooldus, maksud). Riikliku OV-e teooria Sellel alused KOV üksused Saksa, Prantsusmaal ja Venemaal. KOV on riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, riigivalitsemise eriliigiks. Riigi keskorganid ja KOV organid tegid üht ja sama riiklikku tööd; I tegelevad üldiste, II kohaliku tähtsusega küs-tega. Kõik võimuvolitused KOV-le on andnud riik. KOV-st teostavad kohalikud elanikud, kes on huvitatud kohaliku halduse tulemuslikkusest. Ka KOV-e kaudu täidetavate ül-te näol on tegu riiklike ül-tega. Mõnede riiklike ül kandmine KOV-le on tingit küs-te efektiivsema lahendamise vajadusest. R. Gneist (poliitiline) oli seisukohal, et KOV-e organite ja ametiisikute valitavus üksi ei taga veel KOV-e reaalsust, tema iseseisvust. Ametnik on sõltuv, kuna teenistus on tema elatusvahendite allikaks. Ametnikud peaks olema auväärsed elanikud. Pol OV tähend ka tänapäeval kodanikuOV- st,   mille   põhitunnuseks   on   kodaniku   ühiskondlik   osalemine   halduses.   Eesmärgiks   tasandada haldusbürokraatia   ülemvõimu,   hoida   ära   riigi   ja   ühisk   võõrandumist,   suurendada   kodanike osalust. Ühiskondliku ameti vastuvõtmisest võib keelduda üksnes mõjuval põhjusel. Ametnike töö on kõrvaltöö.  L. v. Steini  (juriidiline) arust KOV-e iseseisvuse alused selles, et need ei ole mitte vahetult riigiorganid, vaid kogukonna organid, millele riik on pannud teatud riigihaldusül-te teostamise. KOV spetsiifika selles, et OV-likud terr-lsed kollektiivid on erilisteks õigussubjektideks, eri jur isikuteks, mis astuvad riigiga õigussuhtesse. Just see eristabki riigiorganitest, kes töötavad riigi


huvides ja erihuvid puuduvad. Ühine KOV korraldus peab olema.  Jur OV  a-õ ül-te iseseisvat täitmist iseseisvate a-õ jur isikute poolt enda nimel ja oma organitega seaduse raames.  KOV alusteooria 1920, 1933, 1938 a EV PS-tes I KOV õigus rajanes riikliku OV-e teooria pm-tel. 1920 a PS-s KOV eriptk. PS § 75 kohaselt teostas OV-se kaudu valitsemist kohapeal riigivõim, selleks polnud loodud eriasutusi. PS rõhutas:  KOV on kohalik valitsus
 Pole olemuslikku erinevust kohalike ja riiklike ül-te vahel. Kõik ül on riiklikud. Ül-d peaks täitma see, kes neid paremini täita suudaks.  KOV teost valitsemise ül-d mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid st, et ta on kohalik valitsus – asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuul kohapealse valitsemise ül-d.  KOV-le   kindlust   iseseisvus   nende   võimkonda   kuul.   Asjade   otsustamisel.   Vabastatud keskvalitsuse eestkoste alt. KOV teostas valitsemist  kohapeal. 1933 PSMS ja 1938 PS tähendasid olulisi riigiõiguslikke muudatusi, kuid alusteooria jäi endiseks. 1938 PS-s loeti KOV-e esinduskogude valimine § 123 alusel rahva poolt riigivõimu teostamiseks. KOV alusteooria EV 1992. a PS-s PS-s 14 ptk. PS järgi KOV-e aluseks idee kogukonnast, kelle ül-ks lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kogukonna elu. Vaba kogukonna teooria kasuks räägivad:  PS §-s 154 erist kohaliku elu küs ja riiklikke kohustusi.
 PS-s on KOV järjekindlalt erist täidesaatvast riigivõimust.  KOV esinduskogude valimistega (§ 156) ei teosta rahvas kõrgemat riigivõimu (§56).
 Riigi ja kohalike huvide konflikti korral peavad KOV-e volikogu liikmed saama otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ja seada esile kohalike huvide realis kohaliku tasandil, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega. PS ei anna alust KOV distantseeritus riigivõimust ka ülehinnata:  KOV iseseisvus kohaliku elu küs-tes pole absoluutne, vaid PS § 154 järgi „seaduse alusel“. Linn ja vald peavad järgima riigivõimu poolt kehtest seadusi + riiklikud ül-d.  KOV ei ole riik riigis: puud seadusandlik üldpädevus ja riigist madalam võimutasand.  KOV üksustel puud põhiõigusvõime. KOV-del ebapiisav finants- ja haldussuutlikus, mis teevad ndd sõltuvaks riigi keskhaldusest.


EE KOV-e - ajaloost KOV eelaste muinasajast 1866. a vallakogukonna seaduseni Muinasaeg (7. saj – 13. saj) Linnused   ja   tavaasulad.   Külaühisk   kujunemine.   45   kihelkonda   ühinesid   8   maakonnaks.   Iga maakond   oli   võimu   poolest   suveräänne   riik,   millel   oli   kaks   võimuorganit:   rahvakogu (sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid   olid   rahvakogu   ja   valitsus   vanematest.   Sisemiselt   olid   kihelkonnad   iseseisvad. Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj)   Ka   kesk-   või   orduaeg.   Maa   vallutamisel   kaotajatega   lepingud,   kus   määratleti   eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega   (nn   õigusleidjad   e   hirsnikud).   Külakogukondade   eestseisjad   talupoegade   seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil.   Piiskoppidel   lisaks   vaimulikele   ül-tele   ka   väikeriikide   ilmalikud   valitsejad.   Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt.   Ka   kodanikkond   osales   linnaelus.   Hansapäevadel   kooskõlastati   linnade   vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris   maapäevad.   Küla   oli   keskajal   maksuringkong,   mille   raames   nõuti   andameid   ja kohustusi.  EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola   aeg   Lõuna-Eestis:   toimus   Liivi   halduse   korrastamine.   Maa   jagati   presidentkondadeks. Väiksemad   haldusüksused   olid   ökonoomiad   ja   staarostkonnad.   Staarostid   allusid   otse keskvõimule.   1598.   ordinatsiooniga   muudet   presidentkond   vojevoodkonnaks.   Liivimaal   ja


Lõuna-Eestis   vallataolised   ühikud   –   vardjaskond.  Vardjas   või   kubjas   oli   vahemikeks   riigi   ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev.  Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes.  Taani   võim   Saaremaal:   riigimaid   haldas   asehaldur.   Kroonumaad   jagunesid   ametkondadeks eesotsas   valitsejatega,   kelle   abilisteks   talupoegadest   valitud   vanemad   e   kupjad   ja   kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus   halduskorraldus.   P-Eestis   4   maakonda,   Liivimaa   kubermangus   Tartu,   Pärnu   ja   Saare maakond.   Kõrgemaiks   valitsusametnikeks  kindralkubernerid.   Rüütelkonnad   kaitsesid   aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku. Igapäevaseid küs lahend rüütelkonna pealik. 17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna selgroog   murti   riigivõimu   poolt.   1694   uus   haldusjaotus   –   kaks   distrikti,   millega   püüti maakonnapiirid   kokku   viia   EE-Läti   rahvuspiiriga.   Riik   tegi   linnadele   ettekirjutusi   ja   allutas üldriiklikele huvidele. 1682 mõisate reduktsioon e taasriigistamine. Koguduse omavalitsuslik osa kihelkonna valitsemisel kasvas.  Vene võimu alla: kohalik haldus aastatel 1710-1865 Balti   erikord:   Baltikumi   valitsemiskorra   põhijooned   kinnitati   1721   Uusikaupunki   rahuga. Restitutsioon e mõisate tagasiandm aadlitele. Balti aadlil ja linnadel laialdane omavalitsus. 

Document Outline

• KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad
  • Mõiste
  • Süstemaatika
  • Piiritlemine
  • Allikad
• KOV põhimõisted ja -seosed
  • OV mõiste, liigid ja funktsioonid
  • KOV mõiste, f-nid ja spetsiifika
  • KOV-e üksus
  • KOV organ, ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus
• KOV-e ajaloolis-teoreetilised alused
  • Lühiülevaade KOV-e põhilistest teooriatest
    • Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulike õiguste teooria)
    • Ühiskondliku (ühisk-maj) OV-e teooria
    • Riikliku OV-e teooria
  • KOV alusteooria 1920, 1933, 1938 a EV PS-tes
  • KOV alusteooria EV 1992. a PS-s
  • EE KOV-e - ajaloost
    • KOV eelaste muinasajast 1866. a vallakogukonna seaduseni