Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohalik omavalitsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
volikogu, komisjon, esinduskogu, lään, ides, organid, keht, kommuuni, järelevalve, ametnik, pädevus, departemang, järelvalve, maksud, maakonda, finants, linnapea, munitsipaal, teostab, tasandiline, erakon, ideks, liidumaa, teenistus, seaduslikkus, vallad, voor, liidumaad, otstarbe, alevi, administratsioon, komisjonid, föderatsioon, valitusvõimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Harta kohaselt: Munitsipaalõigus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud
Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega;
valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;10) teostab ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab ametiasutustele või ametnikele 31) vastutab Euroopa Liidu õiguse teenistusliku järelevalve ülesandeid; rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 32) vastutab 11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu riigiasutuste tegevust;111) esindab riiki kohtus maavanema otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes 12) kinnitab
KOV-e f-nde täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine; eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüst, vara-, tulu-, reservi- ja võlahaldus (OVfinantsõ) KOV majandustegevuse a-õ regulats ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud (OVmajandusõ) KOV õ-s on võimalik eristada üld- ja eriosa. Üldosa tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis keht kõigi KOV puhul (nt PS-like prints järgim). Eriosa käib KOV õ-e süst-de spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksist ühtne KOV korraldus. Materiaalne KOV õ hõlmab konstitutsiooni-e ja OVkorraldusõ-e õiguslikke aluseid, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega (n-ö menetuslik õ; määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsum, valimismenetlus). KOV-e protsessiõ võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus).
Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? 14. peatükk 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust Kohaliku omavalituse volikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohalike maksude seadus, kohaliku omavalituse üksuste ühinemise soodustamise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, Avaliku teenistuse seadus, ehitusseadus, jäätmeseadus, haldusmenetluse seadus jne 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused Määrus on õigustloov akt ehk seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitusus annab
olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid:
1.II. Kandideerida saab vähemalt 21 aastane teovõimeline Eesti kodanik 1.III. Valitakse 4-jaks aastaks 101-liikmeline Riigikogu 1.IV. Vaba mandaadi põhimõte Riigikogu liige ei pea täitma oma valimislubadusi, vastutab ainult iseenda ees, pole seotud valija ega partei poliitikaga 1.V. Organid: o Kohustulikud organid Riigikogu esimees 2 aseesimeest Komisjonid · Alalised komisjonid iga Riigikogu liige kuulub mõnda alalisse komisjoni o Nt
iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti, · KOV korraldab: valla või linna teede ja tänavate sotsiaalabi ja teenuseid, korrashoidu. Hariduse võimaldamine vanurite hoolekannet, noorsootööd, KOV ülesehitus Omavalitsusorganid on: · Volikogu esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt. (PS §156) · Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ. Volikogu pädevus · Valib volikogu juhtkonna. · Otsustab laenude ja varaliste kohustuste võtmise. · Määrab linna või vallavalitsuse struktuuri. · Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud.
Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel. VVK RVT Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev ● Valimiste aluspõhimõtete järgmine ● Valimiste seadusekohase korraldamise ● Järelevalve valimiste korraldajate üle tagamine ● Kandidaatide registreerimine ● Elektroonilise hääletamise korraldamine ● Üleriigiliste hääletamis- ja ● Järelevalve valimiste korraldajate valimistulemuste kindlakstegemine tegevuse üle ● Kaebuste läbivaatamine ● Valimisseadustest tulenevate ülesannete
nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT Haldusjuhtimise bakalaureuse õppekava KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID Referaat Juhendaja: Reena Säästla Tallinn, 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................
Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud) 2) ringkonnakohtutest; (Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3 3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega 1) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,
NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus:
kuritarvitada. Võimude lahusus tähendab ka seda, et üks ja sama inimene ei tohi olla samaaegselt ametis mitmes võimuharus. Võim on tasakaalustatud üks võimuharu on sõltuv teisest. Võimude kontrollimise organid: · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis · Riigikontroll kontrollib riigi majandus tegevust ja riigivara kasutamist · Kaitsepolitsei (KAPO) kontrollib riigi julgeolekut ja põhiseadus
KOV põhiseadusele vastavuse üle.' Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande. 6) Kohus- sõltumatu, ametis eluaegsetena. Saab tagandada kohtuotsusega. 1. astme kohus- halduskohus 2. astme- ringkonnakohus 3. riigikohus 7) Kohalik omavalitsus- kohaliku elu küsimusi korraldav organ. Tegutseb iseseisvalt. Seadusega pandud kohustused kaetakse riigieelarvest. Struktuur: vallad ja linnad Volikogu ametis 4 aastat. Iseseisev eelarve, õigus koguda makse ning moodustada liite teise KOV-ga 8) Eesti Pank- eesti raha emissiooni ainuõigus. Korraldab raharinglust Annab aru Riigikogule. 3. Avalik huvi Ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus,
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem. Maavanemale pani seadus kahesuguse ülesande.
.................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad Reformikava koosneb paragrahvidest, millega reguleeritakse omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise eesmärki, aluseid, ajaraami, haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda ning muid ühinemistega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Samuti muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise seadust. Regionaalminister esitas oma 6 regionaalhalduse mudelit avalikkusele aruteluks, ning valituks osutus tõmbekeskuse mudel. Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud metoodika kohaselt määrati maakondlikud tõmbekeskused järgmiste kriteeriumite alusel. Tõmbekeskus on tiheasustusega asula. Kui vahetult sellise asula kõrval on teine asula (kas samas või teises
endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget)
vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON RIIGIKOGU I lugemine Lükatakse tagasi II lugemine Muudatus ettepanekud III lugemine LÕPPHÄÄLETUS Seadus võetakse vastu Seadus jääb vastu võtmata Vabariigi President Kuulutab välja ja avaldatakse Riigi Teatajas Saadab Riigikogusse tagasi 2. Kohalikud omavalitsused
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
Kui kohus ei määra asja kuulamisele ja see seisab aastate kaupa kapis, siis pole kohus suutnud asja arutada mõistliku aja jooksul. - Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis Institutsioon peab vastama tingimustele: 1). Olema seaduse alusel moodustatud; 2). Sõltumatu; 3). Erapooletu. PS ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Tegelikult täidavad õigusemõistmise funktsiooni lisaks kohtutele ka muud organid nt ametnik rahatrahvi ja distsiplinaarkaristuse; töövaidluse korral töövaidluskomisjon jne. Kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi kohus, kuna kõigi õigusemõistmise funktsione täitvate isikute otsused ei ole lõplikud ja neid saab vaidlustada. Sõltumatus tähendab sõltumatust täitevvõimust ja protsessiosalistest. Erapoletus on õiglase kohtuotsuse põhi. Kodanike veendumud kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletus tähendab
· võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena. 1. PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale, vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena. 2. PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel. 3. 2007 preambula muudatus- lisati juurde, et lisaks kultuurile ja rahvusele peab säilima ka keel.- vastu võetud RK kahe järjestikuse koosseisu poolt.
lahknevaid seadusi, võtta vastu riigieelarve (mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha), õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi o Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini, avalikkusega arvestamine 8 Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid Parlamendi töökorraldus · Seaduse algatamise õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadikul o Menetlemiseks määratakse juhtivkomisjon alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub Antakse esmane hinnang eelnõule ja viimistletakse muudatusettepanekud · Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal o Lugemine Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepankud hääletatakse täiskogul läbi
Pensioniea muutmine Riik See puudutab kõiki pensioniealisi kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.) 4 Mina elan Anija vallas. Volikogusse kuulub 19 liiget, juhiks on Jaanus Kalev. Volikokku kuuluvad erakonnad: Keskerakond, Reformierakond. Valda juhib vallavanem, kelleks on Riivo Noor. Aktuaalsemad teemad istungitel on: koolide/lasteaedade põhimääruste muutmised, eelarve
IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes
Riigikogu .Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist. HALDUSE KANDJA -avalike asjade ajamine kõigi huvides. ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla
1995.a haldusjaotuse seadusega on EV haldusjaotuse üksusteks: maakond(15), vald(193) ,linn(33). Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: 3 1.Maakond(15)= regionaalne haldusüksus -} riikliku juhtiimise tasand 2.Vald ja linn =omavalitsusüksus (kokku 226) -}kohaliku omavalitsuse tasand 1.Maakonna tasand-teostatakse riiklikku juhtimist, st maavalitsus eesotsas maavanemaga viib ellu riigi keskvõimu poliitikat alludes EV Valitsusele. Maavanem-maakonna juhtiv ametnik, keskvõimu esindaja. Nimetatakse ametisse 5 a-ks EV Valitsuse poolt konkurssi korras (seega Maavanem on riigiametnik) Maavalitsus-regionaalne ametkond, mis teostab täitevvõimu maakonnas, teda finantseeritakse riigieelarvest. Selle isikkoosseisu komplekteerib maavanem, kelle üheks oluliseks ülesandeks on maakonna kohalike huvide esindamine EV Valitsuse ees. Seega maavanem on vahendaja keskvõimu ja KOV-i vahel. Maakond ei ole omavalitsusüksus, kuna tal puuduvad KOV-i kaks tunnust. 2
rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. 13. septembril 1991 alustab tööd Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulub 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise
Põhiseaduse (koos põhiseaduse rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. Põhiseaduse Assamblee funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. 13. septembril 1991 alustab tööd Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulub 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise
annaabi.ee 
