KMT Kordamine (0)

 
1. Malmi tootmine 
Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm  toodetakse 
kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel 
tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse:  toormalm  (läheb terase sulatamiseks),  valumalm  
(sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega 
rauasulamid , mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata 
malm(raudsüsiniksulamid) ja  eriomadustega  legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid 
elemente) Süsiniku oleku järgi:  Valgemalm  (kogu C on rauaga  seotud olekus tsementiidi- 
Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja  Hallid malmid ( kogu 
või enamus C on vabas olekus grafiidina) 
2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 
3.  
4. Titaani tootmine 
Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni 
kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine taandamise teel taandatavast metallist 
keemiliselt aktiivsemate metallidega – Titaani puhul magneesiumi. 
5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe   
Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. 
Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest  valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6-
30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist.  
6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel    
Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 
7.Mg tootmine   
Mg toodetakse  mineraalidest . Metall  eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud 
magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse 
välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 
8. Al tootmisprotsess   
Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. 
Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) Al₂O3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 
9. Keemisolemus terasel 
Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse 
vähenemisest tingitud gaasipoorsust. 
FeO + C →Fe + CO - Q 
10. Redutseerimisprotsess terases 
Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest 
ja samuti maakidest , kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 
11.  Lubjakivi roll malmi tootmisel 
Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 
12. Terase kvaliteedi tõstmine 
Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase 
tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase 
tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 
1) Bessemerprotsess – põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille 
tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. 
2) Toomasprotsess –  analoogne  bessemerprotsessile 
3) Martäänprotsess – vähem tootlik , kvaliteetsem teras. 
4) Hapnikkonverterprotsess – terase hulgitootmise põhimeetod. Kvaliteedile lähedane 
martäänprotsessis saaduga. 
13. Miks on vajalik oksüdeerumisperiood? 
On vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist. 
14. Vase tootmine 
90% vasest toodetakse pürometallurgiliste meetoditega (maak rikastatakse 
flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse 
väävvelhappe abil). 
15. Süsiniku sisalduse vähendamine 
Läbipuhumine, viia terasesse legeerelemente, terase oksüdeerimine. 
16. Valumeetodid 
Erinevateks valumeetoditeks on liivvormvalu (suurte malmvalandite tootmine), 
tsentrifugaalvalu (malmtorude ja sisepõlemismootori hülsside tootmine), täppisvalu, 
korduvkasutusega  vormides : kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, 
pidev- ja poolpidevvalu 
17. Terase levinuim survetöötlusviis 
Valtsimine  
18. Hammasrataste survetöötlus 
Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline 
profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad 
lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel 
hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit 
või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi 
muutumisel. 
  
19. Lehtstantsimine  
Lehtstantsimist kasutatakse sobivate mõõtmetega detaili väljalõikamiseks suurtest lehtedest. 
Selleks kasutatakse templit ja  matriitsi . Peamised protsessi  parameetrid on: templi ja matriitsi 
kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Eraldusoperatsioon 
Tükeldamine on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. 
Väljalõikamine on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda.  Kujumuute  
operatsioonid -  painutamine , sügavtõmbamine, ohendusega sügavtõmbamine, ahendamine  ja 
avardamine, ääristamine, vormimine  venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, 
rotatsioonvormimine, ohendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 
20. Kärnmargid 
Avade  ja õõnsuste saamiseks valandites kasutatakse kärne, mis asetatakse vormidesse ja 
toetuvad kärnmarkide poolt moodustunud pindadele . Antud töös on tegemist keskavaga 
valanditega. Avade moodustamiseks on vajalikud kärnid ja mudelitel kärnmargid. 
Vertikaalkärnidel on reeglina koonilised ja horisontaalsetel silindrilised kärnmargid. 
Vormimise hõlbustamiseks võib mudeli ülemise kärnmargi valmistada koostatavana ja teda 
on võimalik esimese vormipoole vormimise ajaks eemaldada ja edasi teise vormipoole 
vormimisel asetada tagasi . 
21. Koorikvalu  põhimõtted 
1. mudelplaadi kuumutamine 200…250 °C → punkrile kinnitamine, 
2. mudelplaadi katmine , 
3. kooriku saamine, 
4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300…350 °C, 
5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt, 
6. vormide koostamine, 
7. valu, 
8. vormist eemaldamine. 
Vormimaterjalid: liiv; termoreaktiivne vaik (6...7%) 
22. Käsikaarkeevituse vooluallikad 
Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat 
erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget. 
23. Õhukese  pleki  keevitamine   
Plasmakeevitust võib kasutada praktiliselt kõikide metallide keevitamiseks. Selle keevitusega 
võib kokku keevitada nii paksu kui ka õhukese plaadi. Õhukest plaati saab keevitada ka TIG- 
keevitusega.  
 
24. Soone  freesimine  
Tüüpiline freespingi põhioperatsioon. Mittetraditsiooniliste meetoditega saab freesida peeneid 
sooni . Peamiselt kasutatakse universaaltreipinki ja   freesi . 
25. Lõikeriista nõuded 
Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne  tööaeg lõikeprotsessis. 
26. Poorsed  pulbermaterjalid 
Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, 
poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid , aeraatorid.  Poorseid pulbermaterjale 
iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 
27. Jootmise erinevus keevitamisest 
Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: 
a) Peaaegu kõik metallid on sobiva  joodise  ja räbusti valimisel joodetavad 
b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle  
mittemetallidega 
c) liidetavate materjalide väiksema  kuumutamise  tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest 
kiirem 
d) protsess on masstootmises kergesti  rakendatav , kuna jootmine ei eelda alati liitekoha 
lokaliseeritud kuumutamist 
e) Puuduvad termomõjutsooni struktuurimuutused, liidetavate toodete kõverdumised. 
Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite 
tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 
28. Survetöötlemise põhimeetodid 
Külmsurvetöötlus toimub tingimustes, kus kalestumisprotsessidega taastumisprotsesse ei 
kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse 
toibumis- ka rekristalliseerumistemperaturidest madalamatel temperatuuridel. Eelised: saadud 
toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet. Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem 
struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured 
deformatsioonijõud ja – energiad . Kuumsurvetöötlusel toimub metalli deformeerimine 
rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli  plastsust  
taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Eriliigiks on isotermiline 
survetöötlus, kus survetöötlus viiakse läbi konstantsel temperatuuril. Eelised: võimalus 
deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades. Puuduvad piirangud 
deformatsiooniastmetele. Toimub ruumdefektide kinnikeevitumine. Puudused: ahjukeskkonna 
ja tooriku vaheliste reaktsioonide suured kiirused ja sellest tingitud halb pinnakvaliteet ja 
metallikadu. Metalli plastsuse  suurendamine  kuumsurvetöötlusega. 
29.Valtspingid 
Valtsimisel haaratakse  metall  hõõrdejõudude toimel kahe  vastassuunas pöörleva  valtsi  poolt 
kaasa ja surutakse õhemaks. Tooriku pikkus ja laius vähesel määral suurenevad. Duo-
valtspingis on kaks valtsi. Trio-valtspinkides on kolm mittereverseeritavat valtsi. Pärast 
tooriku valtsimist ühes suunas alumise ja keskmise valtsi vahel, suunatakse ta keskmise ja 
ülemise valtsi vahele, kus valtsitakse vastassuunas. Kvarto-valtspingis on neli valtsi: 
sisemised väiksema läbimõõduga töövaltsid ja äärmised tugivaltsid. Paljuvaltsilistes 
valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi. Töövaltsid toetuvad alamvaltsidele ja need omakorda 
tugivaltsidele. 
30. Keevistorud 
Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). 
Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. 
Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- 
järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. 
31.  Vormisegu  
Valuvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust.  
Enamkasutatav vormiliiv on kvartsliiv . 
32. Pressvormi materjalid 
Peamiselt karbiidterased. Kasutatakse pulbrina.  
33. Külmpraod 
Tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis või harvem ka õmblusmetallis kohe või 
10-48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. 
Neid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuridega ja 
metallivesinikhaprusega. 
34. Metallpinded, eesmärgid 
Metalliga katmine parandab terase korrosioonkindlust ja pikendab toote  kasutusiga . Sobiv 
metallkate võimaldab parandada nii terase vormimise ja kontaktkeevituse omadusi kui ka 
värvitavust. Metalsed kaitsekatted mitte ainult ei kaitse alusmetalli korrosiooni eest, vaid 
suurendavad detaili pinna kõvadust, kulumiskindlust, peegeldumisvõimet, dekoratiivsust. 
Sõltuvalt kaitsetoimest jagatakse metallkatted anoodseteks ja katoodseteks. Anoodseks 
katteks on terasele tsink, alumiinium  ja kaadmium. Kaitsev metall on kaitstavast metallist 
aktiivsem. Teras on katoodiks ega hakka enne korrodeeruma, kui kogu anoodi kiht pole 
välispinnalt kadunud. 
Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, 
kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras 
kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline 
menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine  ja sulametalli sisse 
kastmine. 
35. Metallide lõiketöötlus  
Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu  
eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus 
(liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi  kinemaatika  põhjal): 
1) Nugalõikamine – kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga  tekitab enda ees surutud ala. 
Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele 
lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise. 
Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 
2) Käärlõikamine – kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid 
lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel 
materjal lahutatakse osadeks . 
3) Teriklõikamisel laastueemaldusega – eraldab lõikuri  terik  jõu F toimel töödeldava materjali 
pinnakihi laastuna. 
36. Vastufreesimine 
 Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad 
vastassuunalised. 
37. Plasmakeevitus  
Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud 
gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku 
plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki 
metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur 
keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 
38.Voolava laastu vältimine  
Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid , mis 
kindlustavad voolava laastu peenestamist lühikesteks lintideks 
39. Isostaatpressimine 
Kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või 
pressis suletakse  hermeetiliselt  õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest 
konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse 
konteiner inertse  gaasiga  kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. 
40. Kuumsurvetöötluse temperatuur 
Kuumsurvetootluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse 
oksüdeerumistemperatuuriga. 
41. Laienevate valukanalite süsteem Al valamisel 
Al- sulamid oksüdeeruvad kergelt, seega kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. Al-
sulamites on suur gaaside lahustuvus , mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi 
valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 
42. Kärnvormimine 
Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii  valandi sise- kui 
ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste   valandite  mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab 
valandi sisepinna . Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust . Kärnkast on puidust või 
metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 
43. Vagranka  
Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist . Vagranka on 
metallkestaga ja šamottvoodriga šahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul 
põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga. Edasi viiakse vagrankasse metallist, koksist ja 
räbustist  koosneva  täidise doosid. Kütuse põlemiseks juhitakse ahju ettekuumutatud õhku. 
44. Räbustijootmine 
Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana 
hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 
45. Kiiruste ettenihke kast 
Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja –võllile ning muudab ettenihke 
suuremaks . Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste  kitarri  kaudu. 
46. Pulbermaterjalide poorsus 
Poorsete pulbermaterjalide põhiomadus on läbilaskvus. Poorseid pulbermaterjale kasutatakse 
filtrites, soojusisolatsioonimaterjalides, pindade jahutuses, protsesside keevkihis, 
pneumolaagrites, poorsetes katalüsaatorites, poorsetes elektroodides, aeraatorites. 
47. Metallide  plastsed  omadused 
Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel, pleki 
valtsimisel ja traadi tõmbamisel. Metallide plastsust saab tõsta kuumsurvetöötlusega. 
48. Valtside  kalibreerimine 
Valtside kalibreerimine on mõõtmete täpsuse suurendamine ja pinnakareduse vähendamine 
väikeste deformatsiooniastmetega  plastse  külmdeformeerimise teel. 
49. Stantsimisvasarad 
Stantsimisvasaraks nimetatakse löögilise toimega  sepa -pressi  seadet , kus tooriku 
deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. 
Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa 
saavutada suurt täpsust. 
50. Kaarkeevituse elektroodid 
Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja 
volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Legeerimata ja 
madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. 
Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi:  rutiil - happelised- ja aluselised elektroodid.  
51. Jootmisprotsess  
Sulatatud joodis  voolab tahkete detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja 
tardumisel moodustab joodise. Jootmist saab teha siis, kui joodise  sulamistemperatuur on 
liidetava materjali sulamistemperatuurist madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma 
sulajoodisega. Räbusteid kasutatakse joodetava metallpinna oksiididest puhastamiseks ja 
puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. Peaaegu kõik metallid on 
joodetavad. 
52. Pinnete kasutamine treiteradel 
Pinded võimaldavad tõsta püsivusaega kuni 10 korda. Pinded saadakse kas keemilisel 
aursadestusmeetodil (CVD-levinud karbiidermistele mitmekihilise või keraamilise  pinde  
saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 
53. Treitera   esinurk  γ 
Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti 
oleva  tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui 
esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga 
puhul on tera  tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. 
 
β-teravusnurk, α-taganurk, δ- α +β 
54. Elektrokeemiline  töötlus 
Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse 
metall elektrokeemilisel teel. Elektrolüüsi ajal tooriku pinnal olevad konarused lahustuvad ja 
tekib sile, poleeritud pind. Tootlikkus ei sõltu töödeldava materjali kõvadusest. Võimalik on 
töödelda keerulise geomeetrilise kujuga pindu. Tööriist praktiliselt ei kulu. Ei ole võimalik 
töödelda teravaid nurki ja väikese raadiusega (0,3 mm) sisenurki. 
55. Tardfaaskeevitamine 
Difusioonkeevitus on protsess, kus keevisõmblus saadakse üksteisega  kontaktis olevate 
detailide kuumutamisel kõrgel temperatuuril ja survel difusioonprotsessi tulemusena. 
56. W-Mo toodete tootmine 
W ja Mo kuuluvad rasksulavate metallide VI gruppi. Tootmise tüüptehnoloogiaks on: Pulbri 
tootmine- Vormimine- Paagutus- Kuumsurvetöötlus- Toodete vormimine. 
57. Ekstrudeerimine 
Ekstrudeerimisel tõmmatakse või surutakse materjal läbi mingi pilu, et saavutada soovitud 
kujuga detail. Ekstrudeerida võib nii kuumalt  kui ka külmalt ja ekstrudeerimisprotsessid 
jaotatakse päri- ja vastuekstrudeerimiseks. Ekstrudeeritud tooted on ekstruusised. 
58. Sepavaltsid 
Sepavaltse kasutatakse venitatud pikiteljega stantsiste tootmiseks ja toorikute ettevalmistuseks 
stantsimiseks pressidel või vasaratel. 
59. Valandite puhastamine 
Valandite puhastamiseks kasutatakse trummelpuhastamist ja jugapuhastamist, mis omakorda 
jaguneb haaveljugapuhastamiseks ja haavelheitpuhastamiseks. 
60. Hapniklõikamine 
Metallide gaashapniklõikamine on termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli 
põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel 
hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temperatuur on selle 
sulamistemperatuurist madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemperatuur 
sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist madalam; põlemissoojus on protsessi 
pidevuse  seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv 
räbu peab olema kergesti eemaldatav. 
61. Pulbrite vormimise põhimeetodid 
Pulbrite vormimise põhimeetoditeks on: 
  Pressimine pressvormides- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja  pressitakse  kokku 
  Hüdrostaatiline pressimine- igakülgne surve vedeliku rõhu abil 
  Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste 
materjalide saamiseks. Tihendatud pulber suletakse hermeetiliselt õhukesest 
rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, 
asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga 
kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. 
  Vibropressimine- pulber tihendatakse vibratsiooni abil 
  Lisameetodid: kuumpressimine, pulbrite valtsimine, ekstrudeerimine, pulbersurvevalu, 
pulbri paagutamine, lobrivalu, impulssvormimine. 
62. Terastorude tootmine 
Õhukeseseinalised terastorud valmistatakse tõmbamise teel. Teras on halb  valumetall , seega 
proovitakse teda vormida plastselt. 
63. Valgemalmiga valandid 
Valgemalmis on kogu süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi Fe3C kujul. Valgemalm 
saadakse vedela malmi kiirel jahtumisel valuvormis. Valgemalm on küll habras, aga suure 
kõvaduse ja kulumiskindlusega, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt jahutusseadmete 
detailide valmistamiseks. 
64. Plastsuse tõstmine, deformeerimise vastupanu vähendamine 
Metalli plastsust saab tõsta kuumtöötlemisega. Selleks, et vähendada deformeerimiseks 
vajalikke jõude, kasutatakse soe- ja kuumsurvetöötlust. 
65. Eraldusoperatsioonid lehtstantsimisel 
Lehtstantsimise  põhilisteks eraldusoperatsioonideks on: 
  Tükeldamine- tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. 
  Väljalõikamine- tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda. 
66. Väikeste Al- ja Cu- sulamite masstootmine 
Väikeste Al- ja Cu- sulamite masstootmiseks kasutatakse kokillvalu meetodit. Kokill ehk 
metallvorm on lahtivõetamatu või lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist, vahel ka 
tööriistaterasest. Seda meetodit kasutatakse piiratud massiga (mõnisada kg) valandite 
tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 
67. Ferriidid 
Ferriidiks nimetatakse süsiniku tardlahust α-rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti 
(ruumkesendatud kuupvõre, max C lahutuvus 727 kraadi juures 0,02 %, toatemperatuuril 
0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 
68. Tootmise mehaanilised meetodid 
Pulbrite tootmisel on mehaanilisteks meetoditeks: 1.Peenestus, jahvatamine ja 2. Sulametalli 
pihustamine. Saadud pulbri koostis ei erine lähtematerjali koostisest. 
69. Virnvormimine 
Virnvormimine on üks masinvormimise tehnoloogia  viis. Vorm koostatakse mitmest eraldi 
vormitud üksteise peale laotud osast, millel on ühine valukauss ja püstkanal. Tootmispinda 
kasutatakse efektiivselt. Toodetakse lihtsakujulisi valandeid. 
70. Sügavtõmbamine 
Sügavtõmbamine on üks põhilistest lehtstantsimise kujumuute operatsioonidest. Eristatakse 
õhenduseta ja õhendusega sügavtõmbamist. Sügavtõmbamine on pleki õõneskehaks 
vormimine ilma pleki paksuse muutmise soovita. Sügavtõmbamist saab teha nii surverõngaga 
kui ka surverõngata. 
71. Taylori valem 
Taylori valem on avaldis funktsiooni väärtuste ligikaudseks arvutamiseks mingi punkti 
ümbruses, teades tema erinevat järku tuletiste  väärtusi antud punktis.