Laboratoorne töö VORMISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Tutvuda vormisegu omadusteedega ja nende määramise meetoditega, ning omaduste praktiline määramine 1. Töö selgitav osa Liivvormid valmistatakse vormisegudest, mille valmistamiseks lisatakse liivaosakeste siduvuse parandamiseks savi ja vett. Kvaliteetsete valandite saamiseks esitatakse vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus, plastsus, väljalöödavus, järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt. Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ohutuse tagamiseks valulaboris: Vali üks või enam: a. Vormisegu tihendmisel ei tohi käsi panna tihendusmasina haamri ja alasi vahele b. Vormisegu käsitlemisel kasutada labidat, kühvlit jmt ning seda mida puhuda. c. Peale töö lõppu puhastada katsemasinad, kasutatud vormisegu kokku koguda ja kallata tagasi vormisegukasti d. Hoida silmad lahti võimalikke muude ohtude suhtes e. Vormisegu segamiseks vormisegukastis kasutada vaid selleks ettenähtud labidat. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegu sideaine sisaldus on.... Vali üks: a. on suurem kuivvormides b. märg- ja kuivvormides on võrdne c. on suurem märgvormides Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ülemäära suur sideaine sisaldus vormisegudes võib põhjustada: Vali üks: a
...25% tööajakadu. Ajakadude vältimiseks on välja töötatud mitmesugused kiiresti vahetatavad mudelikomplektid, mis võimaldavad universaalset mudelplaati vormimismasinal kiiresti vahetada. Masinvormimise viisid Põhilised vormimismasina tüübid on järgmised: 1) käsivormimismasinad, mille puhul on mehhaniseeritud ainult mudeli eemaldamine vormist. Nendega valmistatakse väikesi vorme. 2) pealt- või altpressimisega vormimismasinad, mille puhul vormisegu tihendamine on mehhaniseeritud hüdraulilise või pneumaatilise mehhanismi abil 3) raputusmasinad, mis tihendavad vormisegu vormkasti raputamisega 4) seguheitjaid kasutatakse suurte vormide ja kärnide valmistamisel vormkastide seguga täitmiseks ning segu tihendamiseks. 5) Pneumaatilised pressmasinad on valutööstuses laialt kasutatavad, sest nad võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü.
Mudel jätab vormi jäljendi. Mudelid valmistatakse puidust, metallist või plastist. Konstruktsiooni järgi võivad mudelid olla terviklikud või koostatavad, enamasti poolitatavad. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele. Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning vormikasti täitmine vormiseguga. Vormisegu on vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks. Vormkast on jäik metallist raam, mis ümbritseb vormisegu valuvormi valmistamise, teisaldamise ja sulametalliga täitmise ajal. Vormimaterjalide all mõistetakse kordkasutusega vormide vormi- ja kärnisegusid (vormiliiv, vormisavi, abimaterjalid). Abimaterjalid lisandid segude tehnoloogiliste, mehaaniliste jne omaduste parandamiseks.Näiteks kivisöetolm, saepuru, kvartsijahu. Valuvormi valmistamine: 1
Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov
Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB-24 Tallinn 2010 Detaili joonis Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed
Avadega detailide puhul tehakse mudelitele ka kärnimärgid. Kärnid paigaldatakse valu vormi pärast mudeli eemaldamist. Järgmine etapp valandi valmistamisel on mudel asetada vormikasti ning see vormiseguga täita. Mudel asetatakse vormikasti keskele ning täidetakse vormikast poole ulatuses vormiseguga. Selle toimingu sooritamisel tuleb jälgida ,et vormisegus ei oleks suuri tükke ning võõrkehi. Kui kast on pooles ulatuses täidetud tule teha esimene tihendamine. Vormisegu tihendatakse üksiktootmisel käsitsi kuid masstootmisel toimub see mehhaaniliselt. Tihendamist tuleb alustada vormi keskelt ning liikuda spiraali kujuliselt vormikasti servade poole. Tihendamise käigus tuleb jälgida ,et vormisegu ei muutuks liiga tihedaks. Sellisel juhul ei pääse valamisel tekkinud gaasid vormist välja ning vedel metall läheb vormis keema ning detailis tekivad defektid ,mis võivad detaili kasutuskõlbmatuks muuta. Kogemuse põhjal võib
5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. 1. Detaili joonis 2. Valandi joonis 3. Mudeli joonis 4. Vormi joonis 5. Vormimis- ja valamisoperatasioonide kirjeldus 1.Mudeli paigutamine alusplaadile 2.Vormkasti asetamine alusplaadile, mudel puuderdatakse grafiidiga 3.Mudelisegu kihi peale sõelumine 4.Vormkasti täiteseguga täitmine 5.Tihendamine äärelt keskosa poole 6.Üleliigse vormisegu eemaldamine 7.Ventilatsioonikanalite asetamine, et suurendada gaasiläbilaskvust 8.Vormi ümberpööramine 9.Eralduspinna silumine ja kuiva liivaga katmine 10.Ülemise vormkasti asetamine, fikseerimine. Räbupüüdli asetamine, mudeli puuderdamine grafiidiga. 11.Püstkanali mudeli asetamine, ülemine vormkast täidetakse täiteseguga 12.Segu tihendamine äärelt keskosa poole 13.Üleliigse vormisegu eemaldamine 14
Kahanemispingeid tekivad takistatud kahanemisel, milleks võib ka olla vormi takistus. Termopinged tekivad erineva kiirusega jahtuvate valandiosade vahel. Struktuuripinged tekivad struktuuri muutuste tagajäriel. VORMI JA KÄRNISEGUDE VALMISTAMINE 3 Vormi ja kärnisegu valmistatakse savist ja liivast. Savi kuivatatakse ja seejärel peenestatakse. Samuti sõelutakse nii liiv kui ka savi. Kasutatud vormisegu peenestatakse, eemaldatakse metal ja sõelutakse. Valmistamine: 1. Komponentide doseerimine 2. Komponentide segamine 3. Laagerdamine 0,5-5h 4. Kobestamine (õhutamine) suurendab gaasiläbilaskvust. Kahepoolse valuvormi käsitsi valmistamisel põhioperatsioonideks on: 1. Alumise vormikasti täitmine ja tihendamine 2. Ülemise vormikasti täitmine ja tihendamine 3. Vormi kanalisüsteemide sisselõikamine.
See võimaldab käsitsivormimisega võrreldes suurendada töötootlikkust, vähendada valutsehhi tootmispinda ja tunduvalt tõsta töökultuuri. Masinvormimise puhul on suur tähtsus mudelikomplektil. Kõige sagedamini kasutatakse metallist mudelplaate. Põhilised vormimismasina tüübid on järgmised: 1) käsivormimismasinad, mille puhul on mehhaniseeritud ainult mudeli eemaldamine vormist. Nendega valmistatakse väikesi vorme. 2) pealt- või altpressimisega vormimismasinad, mille puhul vormisegu tihendamine on mehhaniseeritud hüdraulilise või pneumaatilise mehhanismi abil 3) raputusmasinad, mis tihendavad vormisegu vormkasti raputamisega 4) seguheitjaid kasutatakse suurte vormide ja kärnide valmistamisel vormkastide seguga täitmiseks ning segu tihendamiseks. 5) Pneumaatilised pressmasinad on valutööstuses laialt kasutatavad, sest nad võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü. Valamisoperatsioon
Kärn kuivatada ahjus. 2. Vormi valmistamine Vormi valmistamiseks kasutame täitesegu, grafiiti või peent liiva, alusplaati, kaht üksteise külge kinnitatavat vormkasti, eelnevalt valmistatud kärni, detaili mudelit ning tambitsat. Paigutame mudeli alusplaadile vormkasti sisse, jälgides, et kastis jääks ruumi valukanalite uuristamiseks ning et vormkasti serv ei oleks mudelile lähemal kui 30 mm. Mudelile puistata kas grafiiti või peent liiva, et vältida vormisegu nakkumist mudeli pinnaga. Seejärel täita vormkast täiteseguga ning tihendada tambitsa tömbi ot- saga, liikudes spiraali mööda vormkasti servadest sissepoole. Kui vormkast on täis, eemaldada üleliigne segu, et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga.
kessoonvormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormimiseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10...30 s. Vaik sulab 6...10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker endisesse asendisse (c). Koorikut koos mudelplaadiga kuumutatakse ahjus 300...350 °C 1...2 minutit, misjärel kõvenenud koorik eemaldatakse mudelplaadilt (d). Analoogiliselt valmistatakse Martin Raba koorikvormi teine pool, samuti koorikkärnid (seest õõnsad kärnid). Enne vedelmetalliga täitmist pannakse
Koppaga täideti vorme liikudes kopaga ühe vormi juurest teise juurde.Vormi valamine oli täpne ja täpsust nõudev protsess. Kõrval ruumis valmistati vorme. Milleks kasutati vormikaste ja eelnevalt valmistatud mudeleid. Seda tööd tehti käsitis. Tehase teises otsas oli ala, kus võeti valandid vormist välja. Peale valamist mingi aeg vorm jahtub, sel ajal metall kristalliseerub. Vormist välja löömiseks kasutatakse vibroreste. Kasutuses olnud vormisegu liigub väikse ringiga uuesti kasutusse. Edasi liikusid valandid lõppviimistlusse, kus neid puhastati kasutatdes puhastustrumleid. Veel oli tehases komplekteerimis osakond, kus olid erinevad tööpingid.
Joonis 4 5. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus käsivormimisega liivvormis 1. Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria, kuid kuna metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades silumiini peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. 2. Vormi valmistamine Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Segusse tehakse nõelaga õhukanalid, mis parandab gaaside läbilaskvust. 3. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. 4. Valukanalite süsteem Valuvormi kanalite ja osade süsteem tehakse metalli juhtimiseks vormiõõnde. 5. Metalli sulatamine Silumiini valutemperatuur on ligikaudu 700...900 °C. 6. Valamine vormi Sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt.
kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on eelnevalt vaja teha kärnkast, milles valmistatakse kärn liiva ja sideaine segust. Käsitsi vormimisel tuleb valmistada puidust mudel. Mudeli tegemisel tuleb arvestada ka valuterase kahanemisega jahtumisel. Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi. Vormisegu koosneb sarnaselt kärniga liivast ja sideaine segust. Selleks, et oleks võimalik terast valada, tuleb ta kõigepealt üles sulatada. Valuterase sulamistemperatuur on 1510 °C. Valamine vormi sulametalli ei ole soovitatav vormi valada kiirustades, samas ka mitte liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall ebaühtlaselt, see tähendab, et mõnes osas tardub sulametall varem. Kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Hea kvaliteedi saamiseks tuleb leida optimaalne valamiskiirus
33) 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse režiimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. 34) – 35) – 36) on valandi suurem täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel valutemperatuuril tugevuse), valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga valandite tootmiseks. 38) 39) Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 40) – 41) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2. Valandi
vajalikud terase suure kahanemise (1,8%) kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub. Kompensaatorid asetasin mudeli kõrgeimasse kohta ja võimalikult kaugele toitekanalist ja nagu eelnevalt mainitud asub läbivavas kärn. Peale püstkanali valmistamist on mõtekas tema ülemisse otsa valamise hõlbustamiseks teha valulehter. Joonis 3 Vormi eksiis 1. ja 2. Vormikastid 3. Vormisegu 4. Püstkanal 5. Kärn 6. Vormi eraldustasand 7. Tõusukanal 8. Kompensaator (valupea) 9. Toitekanal 10. Valulehter 4. Antud valuprotsessi iseloomustus Valandite täpsus ja pinnakaredus oleneb suuresti vormi valmistaja oskustest, kui vorm pole piisavalt kõvasti kokkusurutud, siis võib vorm kokkuvajuda ning mudeli jäljendi pindadele mustuse jätmine põhjustab halva pinnakareduse. Täpsus oleneb ka kui vähe on lastud kahel vormi poolel üksteise suhtes nihkuda
Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15. Koorikvalu Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8-12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt: Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10-30 s. Vaik sulab 6-10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker endisesse asendisse (c). Koorikut koos mudelplaadiga kuumutatakse ahjus 300-350 °C 1-2 minutit, misjärel kõvenenud koorik eemaldatakse mudelplaadilt (d). Analoogiliselt valmistatakse koorikvormi teine pool, samuti koorikkärnid (seest õõnsad kärnid). Enne vedelmetalliga täitmist pannakse vorm kokku, kasutades liimimist või
Valige üks: a. sisepingeid ja liivtühikuid b. kahanemistühikuid c. gaasipoorsust, sisepingeid ja pragusid d. liivtühikuid Küsimus 28 Valmis Hindepunkte 0/1 Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Valige üks: a. mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste tõstmiseks b. massi vähendamiseks liigse niiskuse eemaldamise tõttu c. vormide mehaaniliste omaduste tõstmiseks d. vormisegu füüsikalis-keemilise aktiivsuse vähendamiseks Küsimus 29 Valmis Hindepunkte 1/1 Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Valige üks: a. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv b. vorm valmistatakse kipsist c. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) d. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik Küsimus 30 Valmis Hindepunkte 1/1 Valuvormi osaks on Valige üks: a. kärnmark b. kärnkast
sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Select one: a. survevalu b. tsentrifugaalvalu c. kokillvalu d. liivvormvalu Question 8 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Select one: a. mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste tõstmiseks b. massi vähendamiseks liigse niiskuse eemaldamise tõttu c. vormide mehaaniliste omaduste tõstmiseks d. vormisegu füüsikalis-keemilise aktiivsuse vähendamiseks Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Bentoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem Select one: a. plastsus b. termokeemiline püsivus c. sidumisvõime d. kõvadus Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad
33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi. 34) Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine. 35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5% 36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi 37) Silumiinid on sulamid: Al-Si-(Cu) 38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse: liivpaiskuriga. 39) Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on: kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerimine. 40) Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada: gaasipoorsust, sisepengeid ja pragusid.
Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat lehtstantsimine. kinitakse punkril, mida pööratakse koos vormiseguga 180°(hoitakse niimoodi 10...30 sekundi) ja siis pööratakse endisesse asendisse. Pärast kuumutatakse koorikvalu koos mudelplaadiga ahjus 300...350°C 1-2 minutiks. Analoogiliselt valmistatakse teine pool ja siis pannakse vorm kokku. Koorikvalul on hea valandite täpsus, hea pinnakvaliteet, valandit on kerge vormist eemaldada, kulub vähe vormisegu. Tsentrifugaalvalu on valumeetodite üldnimetus, mille puhul sulametalli vormimine toimub tsentrifugaaljõudude toimel. Olenevalt pöörleva vormi telje asendist eristatakse horisontaalset ja vertikaalset tsentrifugaalvalu (sele 2.8). Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid
Paljuvaltsilistes valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi. Töövaltsid toetuvad alamvaltsidele ja need omakorda tugivaltsidele. 30. Keevistorud Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. 31. Vormisegu Valuvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust. Enamkasutatav vormiliiv on kvartsliiv. 32. Pressvormi materjalid Peamiselt karbiidterased. Kasutatakse pulbrina. 33. Külmpraod Tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis või harvem ka õmblusmetallis kohe või 10-48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Neid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuridega ja
Koorikvalul on kujundavad vormis toetuspinna hea valandite täpsus, hea kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. pinnakvaliteet, valandit on Tähtsaks valuvormi osaks kerge vormist eemaldada, kulub vähe vormisegu. valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbu- püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis
põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. Valuvormi käsitsi ja masinvalmistamise põhi- operatsioonideks on vormkasti täitmine vormisegu- ga, tihendamine ja mudeli eemaldamine vormist. Sele 2.2. Valupea (kompensaator) kahanemistühiku Oluliseimaks tehnoloogiliseks variandiks on vormi- vältimiseks. mine kahte vormkasti poolitavaid mudeleid kasuta- des (sele 2.3). Vormipoolte vormimisele järgneb kuivvormide
annaabi.ee 
