Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b. väiksem c. surve kärni poolt puudub d. sama Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on täppisvalu eelised? Vali üks: a
d. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on sulameil Vali üks: a. madala sulamistemperatuuriga b. alaeutektseil c. kõrge pindpinevusega d. kitsa või puuduva kristalliseerumise temperatuuriintervalliga Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Vali üks: a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. liiva b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. saepuru Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
b. valandi gaasi- ja kahenemispoorsus, jämedateraline struktuur c. valandi piiratud mass, pressvormi keerukus ja väike püsivus d. pressvormi keerukus, kõrge maksumus ja suur püsivus Küsimus 9 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota täpsemaid valandeid selletõttu, et valuvorm on mitte koostatav, vaid tervikvorm? Valige üks: a. liivvormvalu b. kokillvalu c. täppisvalu d. koorikvalu Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1/1 Mittemetalsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab Valige üks: a. temperatuuri tõstmine b. vedelmetalli viskoossuse suurendamine c. temperatuuri alandamine d. surve suurendamine vedelmetalli pinnale Küsimus 11 Valmis Hindepunkte 1/1 Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on Valige üks: a. ebarahuldav vedelvoolavus b
Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Select one: a. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik b. vorm valmistatakse kipsist c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Select one: a. vagranka b. elektriahi c. konverter d. induktsioonahi Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
15) - 16) Paagutus on pulbrite vormimisele järgnev konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus. valutehnoloogia 17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse 19) Liivvormvalu, koorikvalu, kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 20) Vedelvoolavus on sulami omadus täita vedelas olekus valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed.
keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võid olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: · valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel
Question 1 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Select one: a. Tööriistade lihvimiseks b. Detailide siselihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks Question 2 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Select one or more: a. Kruustangid b. Suport c. Pöördlaud d. Spindel Question 3 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Select one: a. 3D printimine b. Pinna kõvastamine c. Laserpaagutus d. Stereolitograafia Question 4 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Konsoolita freespink ...
.................................................................................... 10 13. Valamine .................................................................................................................... 10 14. Liivvormvalu ............................................................................................................... 11 14.1. Vormimaterjalid ............................................................................................................... 12 15. Koorikvalu .................................................................................................................. 12 16. Kokillvalu .................................................................................................................... 13 17. Survetöötlemine ......................................................................................................... 13 18. Kalestumine, rekristalliseerumine ..........................................................................
(kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis määratakse valandi asend valuvormis (kas vertikaalse või horisontaalse kärniga), vormi (mudeli) eraldustasand (lahutustasand), kas kasutatakse tervik-või poolitatavat mudelit. 3. Välja töötada m u d e l i (masinvormimisel m u d e l p l a a d i) eskiis. 4. Välja töötada lihtsustatud valuvormi eskiis (kas ühes või kahes lõikes). 5. Analüüsida alternatiivsete valuprotsesside (kokillvalu,koorikvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu ja täppisvalu) kasutamise võimalusi antud valandi saamiseks. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Valandi eskiis Joonis 2 3. Mudeli eskiis Joonis 3 4. Valuvormi eskiis Joonis 4 5. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus käsivormimisega liivvormis 1
taaskasutada ning ka üleliigsed metallid saab taas sulatada ning uuesti vormi valada. Analoogsed protsessid tooriku saamiseks. Valu liik Mõõtmete Pinnakar Töötlusvaru Defektiva Hind Tootlikus tolerants edus (mm) ba (*Liivvorm (tk/t (mm) (µm) (%) valu hind) Kokillvalu 0,5-10 4-40 0,3-1 40-60 1,2-1,5 <60 Koorikvalu 1,0-1,6 6,3-80 0,4-2 50-60 1,5-2 <50 Valu 0,24-5,0 3,2-30 0,1-0,6 30-60 2,5-3 <1000 väljasulatatu d mudelitega Survevalu 0,24-2,4 2,5-20 0,2-0,5 50-65 1,8-2 <200 tsenrifugaalv 0,8- 4-40 0,3-1 90-100 0,6-0,7 <50 alu Kui tegemist on masstootmisega siis minu arvates on kõik need analoogsed tooriku tootmise
Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli sulatamiseks Tööjõu kvalifikatoon Töötingimused ja keskkonnaohtlikkus 4. Alternatiivne protsess tooriku saamiseks. · Valuprotsessid (kokillvalu, koorikvalu, valu väljasulatatavate mudelitega, tsentrifugaalvalu). 1. Detaili joonis Joonis 1 Detaili joonis 2. Valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Valandi tehnoloogiline joonis (2.1) ja mudeli joonis (2.2) ning kärnkast (2.3). Valandi asetasin vormi horisontaalses asendis. Vormimiskalded lisasin mudeli lahutuspinnaga risti olevatele valandi seintele, mis aitavad vormi valmistamisel vigade tegemist paremini vältida.
Gaasitühikute vältimiseks kasutatakse peamiselt selliseid meetmeid nagu vedelmetalli gaasisisalduse vähendamine (näiteks sulametalli vaakumeerides) ning valuvormi gaasiläbilaskvuse suurendamine. Gaasiläbilaskvus, mis iseloomustab valuvormi materjali võimet läbi lasta vormiõõnsuses olevaid või moodustuvaid gaase, on vormimaterjali peamisi omadusi liivvormvalus (vt. p. 2.2.3). Gaasiläbilaskvuse parandamiseks tehakse valuvormi ventilatsioonikanalid või suurendatakse vormi poorsus 30.Koorikvalu 750...800°C . Kaasneb ME plastsete maduste taastumine(deformatsiooni aste ei ole piiratud). Liigitus tooriku geomeetria järgi: Mahtvormimine kasutatakse toorikutena ümar- või
VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami vedelvoolavusest vormis, mis omakorda sõltub: 1. Sulami viskoosusest ehk vedeliku sisehõõrdumisest (suur=paks, väike=vedel) 2. Vormis soojusjuhtivuse suurenemisest (soojenemine halvendab voolavust) 3
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse:
4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7. Suhteliselt väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga (malm, teras) valandite tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9. Liivvormvalu 10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11. Koorikvalu, täppisvalu, liivvormvalu 12. 1) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine (värviga) väldib valandi kiiret jahtumist ja suureneb kokilli püsivust. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid.
10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine 14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku. 15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust.
kasutamist põhiliselt madala sulamistermperatuuriga metallide (Cu, Al, Mg jne.) sulamitest valandite tootmisel? Sest neil on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel 22. Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade - malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Tsentrifugaalvalu 23. Nimetage valumeetod, mille puhul iga valandi tarvis valmistatakse eraldi valumudel. Liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu 24. Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks korduvkasutusega vormides. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 26. Millised on kokillvalu põhiiseärasused võrreldes valuga liivvormidesse? Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine värviga väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokilli püsivust. Valandi intensiivne jahutamine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid
ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem 30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi kuumutatud metallist Liivvormvalu puhul valand vormitakse
toetuvad kärnmarkide poolt moodustunud pindadele. Antud töös on tegemist keskavaga valanditega. Avade moodustamiseks on vajalikud kärnid ja mudelitel kärnmargid. Vertikaalkärnidel on reeglina koonilised ja horisontaalsetel silindrilised kärnmargid. Vormimise hõlbustamiseks võib mudeli ülemise kärnmargi valmistada koostatavana ja teda on võimalik esimese vormipoole vormimise ajaks eemaldada ja edasi teise vormipoole vormimisel asetada tagasi . 21. Koorikvalu põhimõtted 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C punkrile kinnitamine, 2. mudelplaadi katmine, 3. kooriku saamine, 4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300...350 °C, 5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt, 6. vormide koostamine, 7. valu, 8. vormist eemaldamine. Vormimaterjalid: liiv; termoreaktiivne vaik (6...7%) 22. Käsikaarkeevituse vooluallikad Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat
ainukasutusega vormidesse, mutatud põlemisõhku (sele 2.1). Koksi põlemise · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe 49 Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valu- meetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). 2.2.2. Metallide valuomadused Vedelmetalli valuomadusi hinnatakse vedelvoola-
annaabi.ee 
