Survetöötlemine (1)

Kutsekool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

Metallide survetöötlus

Liigitus

Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine – kalestumine . Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine , mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad . Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuu rist .
Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt . Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust.
Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli ( plekki ). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9.
Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessi deks ja perioodilisteks protses sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine , ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja leht stantsimine (lehtvormimisprotsess).
Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b)

Metallide survetöödeldavus

Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid.
Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed . Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust.
Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb.
Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina ( vasar , press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda .

Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid

Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid ) valtsitakse.
Valtsimisprodukt – valtsmetall – on reeglina standardiseeritud . Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks ( plekk ), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1).
Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant -, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T- tala , I-tala, rööbas jms.).
Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4…160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2…3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki.
Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk-järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. Spetsiaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, rõngad, hammasrattad , sarrusmetall ehitustööstusele jms.
Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit.
Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse (sele 2.9a) paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote – ekstruusise – ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega.
Ekstrudeerimisel on toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Ekstrudeeritakse tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg, Cu-sulamid), harvem teraseid. Toodetakse nii lihtsa kui ka väga keerulise ristlõikega profiile , samuti torusid. Tehnoloogiliste iseärasuste tõttu saab toota profiile, mida valtsimisega toota ei ole võimalik, näiteks nelikant- või ovaalse ristlõikega torusid.
Ekstrudeerimise eelisteks valtsimisega võrreldes on suurte deformatsiooniastmete võimalus, samuti võimalus ekstrudeerimisagregaati kiirelt ühelt profiililt teisele häälestada. Enamasti piisab matriitsi vahetusest. Parem on ekstrudeeritud profiilide täpsus. Puuduseks on ekstrudeerimisjäägi moodustumine, sest tooriku kogu metalli ei ole võimalik konteinerist välja pressida. Valtsimisest väiksem on tootlikkus .
Tõmbamine on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega . Seetõttu tõmmatakse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevusomadused on piisavad . Külmtõmbamisel toimub metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreerimiseks.
Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või ekstruusis (ekstrudeeritud toode). Tõmmatakse tera seid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmbamine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati läbimõõduga 0,002…6 mm) ja väikese ristlõikemõõtmetega torude saamise meetod. Külmtõmbamisel metall kalestub, mistõttu suurte deformatsioonide saavutamiseks kasutatakse mitut tõmbeastet, mille vahel toimub metalli esialgset plastsust taastav vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel .
Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel.
Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka – vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn , massiivne alasi , alasile kinnitatud padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks kasutatava keskkonna järgi eristatakse auruvasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioonvasaraid (sele 2.10b).
Auruvasarate (sele 2.10a) vasarapea tõstetakse ja langemisel kiirendatakse auruga. Hõõrdvasaratel (sele 2.10b) on vasarpea külge kinnitatud tugevast puidust laud, mille vahendusel rullid tõstavad vasarapea hõõrdejõu abil soovitud kõrguseni. Sobiv vasar valitakse langevate osade massi või löögienergia järgi.
Raskete sepiste (massiga üle 2…3 tonni) tootmisel kasutatakse sepistamist pressidel. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse (sele 2.10e). Hüdropressi tööpõhimõte on lihtne – pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi.
Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks eritööriistu – stantsi vagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metalli voola mine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsas se kraadisoonde (sele 2.11).
Vormstantsimise iseärasused, sepistamisega võrreldes, on järgmised:

S Sele 2.10. Sepistus - ja vormstantsimisseadmete skeemid . a – auruvasar, b – hõõrd- e. friktsioonvasar, c – vastulöögivasar, d – väntpress, e – hüdropress, f – kruvipress
tantsitud toodete – stantsiste – piiratud mass (üldjuhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib ulatuda sadade tonnideni.

Märksa suurem tootlikkus, kuid kasutatavate spetsiaaltööriistade – stantside – kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist peamiselt massvalmistusel.

Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötluse (lõiketöötluse, vt. 2.5) mahukust.

Kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine vormstantsimisel kogu mahus , samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa, s.t. piiratud mahus.

Võimalus valmistada keerukamaid tooteid kui sepistamisel (sele 2.12).
Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Kuumvormstantsimine on leidnud kõige laiemat kasutamist keskmise ja suure massiga stantsiste tootmisel.
Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste (massiga kuni 0,1 kg) tootmisel, sest kiire jahtumise tõttu väikeseid stantsiseid kuumstantsida ei saa.
K Sele 2.12. Vormstantsitud tooted. a – venitatud pikiteljega, b – telgsümmeetrilised tooted
uumvormstantsimist, nagu sepistamistki, liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja kuumvormstantsimine pressidel. Esimesel juhul kasutatakse stantsimisvasaraid, mille ehitus ja põhiparameetrid on sarnased sepistusvasarate omale (sele 2.10). Kuumvormstantsimisel kasutatakse auruvasaraid ja hõõrd- e. friktsioonvasaraid. Selliste vasarate puuduseks on löögienergia suure osa hajumine vasara konstruktsioonielementides ja vundamendis. Märgatavalt suurem kasutegur on vastulöögivasaratel (sele 2.10c), millel vasarapead ja nende külge kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu.
Kuumvormstantsimisel, samuti külmvormstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid.
Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle : süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külmvormstantsimise eelisteks kuumvormstantsimisega võrreldes on stantsiste kõrge täpsus ja pinnakvaliteet. Puudusteks on kõrged nõuded tööriista (stantsi) materjali suhtes, eelkõige kõrge surve tõttu deformatsiooniprotsessis. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformatsioonijõud ja ‑energia kui kuumvormstantsimisel. Külmvormstant simine on majanduslikult õigustatud stantsiste massvalmistamisel. Külmvormstantsimisega toodetakse näiteks selliseid tooteid nagu kruvid , poldid, mutrid , needid, naelad . Poldi järk-järguline kujunemine külmvormstantsimisel stantsi eri vagudes koos järgneva keerme rullimisega on näha selel 2.13.

Survetöötluse lehtvormimisprotsessid

Lehtstantsimisel e. lehtvormimisel kasutatakse toorikuna leht- või ribamaterjali. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi:

eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda;

kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm.

T Sele 2.13. Poldi külmvormstantsimine järgneva keermerullimisega
ähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon – ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h) on viimistlusoperatsioon stantsise servade pinnakvaliteedi parandamiseks ning täpsuse suurendamiseks .
Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid
Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav-tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid .
Painutamine on tooriku osade vaheliste nur kade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so.
Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b)
Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga (sele 2.17). Tooriku purunemisvõimaluse vähendamiseks ümardatakse templi ja matriitsi servad . Templi ja matriitsi vaheline pilu z = (1,1...1,2)s (s on pleki paksus). Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast, mis surub ääriku matriitsi otspinna vastu.
Õhendusega sügavtõmbamine erineb tavalisest sügavtõmbamisest selle poolest, et toimub õõnsa lähtetooriku seinapaksuse vähenemine (sele 2.16). Sellist tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt selliste toodete tootmisel, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur (õhukeseseinalised torud ja anumad, näit. joogipurgid, tulekustutite ja gaasiballoonide korpused jms.)
Sele 2.16. Õhendusega sügavtõmbamine
Sele 2.17. Sügavtõmbamine
Ahendamine on vormimisoperatsioon õõneskeha kohalikuks ahendamiseks. Tavaliselt ahendatakse õõneskeha otsa (sele 2.18). Avardamine on ahendamisele vastupidine operatsioon eesmärgiga õõneskeha läbimõõtu suurendada.
Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil e. -pakul. Meetod on saanud alguse lennukitööstusest, kus on vaja vormida suuri kereelemente väikesel arvul. Venitamisega vormimisel tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbedeformatsioone 1…4%. Nii väike plastne deformat sioon on piisav selleks, et tooriku vormimistemplil omandatud vorm oleks jääv. Vormimisega venita mise skeemidest on tuntuimad tõmbamisega venitamine (sele 2.19a) ja mähkimisega venitamine (sele 2.19b).
Reljeefstantsimine seisneb reljeefi sissevajutamises plekki ilma tooriku paksuse muutumiseta (sele 2.20). Tooriku lähtepaksuse säilumine on reljeefstantsimise põhierinevus võrreldes vermimisega (näit. müntide vermimine ), mille eesmärk on samuti pinnareljeefi moodustamine.
Sele 2.18. Ahendamine

Lehtstantsimisel kasutatavaid tööriistu – stantse – liigitatakse sageli stantsimisoperatsiooni järgi: avalõikestants, väljalõikestants, sügavtõmbestants jne. Väljalõikestantsi põhiosad on toodud selel 2.21. Tempel kinnitatakse pressi liugurile. Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi töölauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriits ja selle külge omakorda mahavõtja, mis tagab stantsitava metalliriba eemaldamise templilt selle tagasiliikumisel.
Sele 2.19. Vormimine venitamisega
Sele 2.20. Reljeefstantsimine
Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse – vänt-, ekstsentrik- ja kruvipresse, mis on oma tööpõhimõttelt sarnased vormstantsimisel kasutatavate pressidega (vt. sele 2.10).
Sele 2.21. Väljalõikestantsi põhielemendid
- 11 -

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 130 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KertTamm Õppematerjali autor

metallide survetöötlemine

Survetöötlemine metallide survetöötlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Sepistamine

Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspres

Metallide survetöötlustehnoloogia

docx

Metallide tehnoloogia

· Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel, mis on üle Me-sulami rekristslliseerumistemperatuuri. Terasel on · Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust

Materjaliõpetus

docx

Metallide Tehnoloogia II Eksami Spikker

1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismeta

Metalliõpetus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

pdf

konspekt ja KT vastused

konspekt KT 1 kasutatud konspekt 1. Aine, ainete liigitus, aatomi ehituse skeem, materjaliõpetus Aine: a. Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet. ainete liigitus: a. looduslikud b. inimtekkelised c. tehnomaterialid aatomi ehitus: a. tuum (prootonid, neutronid) b. elektronid materialiõpetus: a. käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 2. Materjali struktuur, liigitus, kristallvõred, kristallvõrede defektid, anisotroopia, isotroopia, polümorfism materiali struktuur: a. Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom liigitus: a. Tahked ained liigitatakse kristallilisteks ja amorfseteks b. Kristallilised ained lähevad tahkest olek

Materjaliteaduse üldalused

pdf

Referaat

TalTech Eesti Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Saskia Mürk Tehnomaterjalide tehnoloogia Referaat Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:................12.01.202......... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2022 Sisukord Metallurgia 3 Metallurg 3 Pürometallurgia 3 Hüdrometallurgia 4 Kloormetallurgia 4 Elektrometallurgia 4 Pulbermetallurgia 5 Valutöötlus 5 Sulatamine 5 Degaseerimine 6 Vormi koostamine

Materjaliteaduse üldalused

pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

Valand kristalliseerub metallvormis kiirelt, mistõttu on kokillvalus raske saada keerulisi ja õhukeseseinalisi valandeid. Joonis 8. Koostatava kärniga kokill mootorikolvi valmistamiseks Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus – üks kokill peab vastu kuni 10 000 malmist ja kuni 250 000 Al-sulamist valandit. Kokillvalu kasutatakse piiratud massiga (kuni mõnisada kg) valandite tootmisel suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallisulamitest: Al-, Mg-, Cu-sulamid, malm. 17. Survetöötlemine Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Külmsurvetöötluseks nimetatakse survetöötlust temperatuuridel allpool metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Terastel on see temperatuur 500…600 °C. Külmsurvetöötlusega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud.

Metalliõpetus

pdf

Tootmistehnika Eksam

Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................

Tootmistehnika alused

Rohkem sarnaseid