templi ja sisemise liuguri tõus kuni allalangemiseks valmisolekuni. Edasi niiöelda ,,lõikab" tempel alla langedes toormaterjalist detaili tooriku välja ning siis on selle masina jaoks töö üldjuhul lõppenud. Peale seda tegeltakse juba detaili lõiketöötlusega, et teda sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Kasutatud kirjandus: · Survetöötlus URL= http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/411/Metallide%20survet %C3%B6%C3%B6tlus.pdf · Lehtstantsimine ja painutamine URL= http://v2.ttu.ee/public/m/materjalitehnika- instituut/MTT0030/LEHTSTANTSIMINE_JA_PAINUTAMINE.pdf · II kodutöö valmistustehnoloogia valik URL=https://moodle.e- ope.ee/mod/folder/view.php?id=262265 Materjalitehnika_kodutoo_2_juhend.pdf
Rm - materjali tõmbetugevus, MPa. Vastus: Küsimus 10 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a. lõõmutamist b. noolutamist c. kalestumist d. rekristalliseerumist Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. sepistamine, lehtstantsimine b. vormstantsimine, tõmbamine c. valtsimine, lehtstantsimine d. ekstrudeerimine, valtsimine Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste painutusstantsi elementide mõõtmete muutmisega on võimalik vähendada painutamise jõudu? Vali üks: a. matriitsi raadius, painutusjoone pikkus b. templi raadius, matriitsi ava laius c. painutusjoone pikkus, lehe paksus d. templi raadius, painutusjoone pikkus Küsimus 13 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus
Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Alasialuse massi suurendamisel löögitöö (-energia) Select one: a. ei muutu b. väheneb oluliselt c. väheneb d. suureneb Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist (milliseid) lehtstantsimisoperatsioone kasutades toodetakse kausikujulisi tooteid? Select one: a. vormimine venitamisega b. sügavtõmbamine c. vedelikuga lehtstantsimine d. reljeefstantsimine Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Külmdeformeeritud terase kalestumise võib kõrvaldada Select one: a. kuumutamisega üle 300°C b. taastumisega c. rekristalliseeruva lõõmutamisega d. pole võimalik kõrvaldada Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lahtiste stantside puuduseks on Select one: a. kalibreeritud toorikute vajadus b
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. väiksem omahind b. tööriistade suurem püsivus c. suurem täpsus ja venitustegur d. suurem tootlikkus Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. valtsimine b. vormstantsimine c. lehtstantsimine d. rotatsioonvormimine Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist (milliseid) lehtstantsimisoperatsioone kasutades toodetakse kausikujulisi tooteid? Vali üks: a. vedelikuga lehtstantsimine b. vormimine venitamisega c. reljeefstantsimine d. sügavtõmbamine Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on kummiga lehtstantsimise iseärasused? Vali üks: a
. 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 3 Vali üks: a. valtsimisel b. pressimisel c. tõmbamisel d. sepistamisel Küsimus 8 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Millist (milliseid) lehtstantsimisoperatsioone kasutades toodetakse kausikujulisi tooteid? Vali üks: a. vedelikuga lehtstantsimine b. sügavtõmbamine c. reljeefstantsimine d. vormimine venitamisega Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kalibreeritud valtse ei kasutata Vali üks: a. sordimetalli tootmiseks b. lehtmetalli tootmiseks c. eriprofiilide tootmiseks d. ümarmetalli tootmiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja
Me ja ME-sulamite keevitamisel. gaaskeevitamine 35. ekstrudeerumine ja tõmbamine. Perioodiline protsess – sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine. 32.Lehtstantsimine Lehtstantsimine e. Lehtvormimine. Lehtstantsimise protsessid: Elektroodkeevitus • Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide terasliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- sulamite remontkeevituseks
(plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel.
Pidevprotsess valtsimine, ekstrudeerumine ja tõmbamine. Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Perioodiline protsess sepistamine, vormstantsimine, Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat lehtstantsimine. kinitakse punkril, mida pööratakse koos vormiseguga 180°(hoitakse niimoodi 10...30 sekundi) ja siis pööratakse endisesse asendisse. Pärast kuumutatakse koorikvalu koos mudelplaadiga ahjus 300...350°C 1-2 minutiks. Analoogiliselt valmistatakse teine pool ja siis pannakse vorm kokku. Koorikvalul on hea valandite täpsus, hea pinnakvaliteet, valandit on kerge vormist eemaldada, kulub vähe vormisegu. Tsentrifugaalvalu on valumeetodite üldnimetus, mille puhul sulametalli
Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 19. Lehtstantsimine Lehtstantsimist kasutatakse sobivate mõõtmetega detaili väljalõikamiseks suurtest lehtedest. Selleks kasutatakse templit ja matriitsi. Peamised protsessi parameetrid on: templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Eraldusoperatsioon Tükeldamine on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda. Kujumuute
rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protsessideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). 18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad
1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine 6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7
annaabi.ee 
