Jäta vahele peasisuni Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Oled sisenenud kui Heli-Mari Sakala (Välju) Lehekülje viit Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Mehaanikateaduskond / Materjalitehnika instituut / MTT0010 / 29 April - 5 May / Test 4. Survetöötlus Alustatud Friday, 10. May 2013, 16:02 Olek Finished Lõpetatud Friday, 10. May 2013, 16:57 Aega kulus 54 minutit 20 sekundit Hinne 37,00, maksimaalne: 40,00 (93%) Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1 mm-seks on mitu tõmbeastet vaja Vali üks: a. soojuse ülemäärase eraldumise tõttu b. määrimistingimuste järsu halvenemise tõttu c
lehtmetallist jupiga, mille paksus ca 1 mm. Lihtsus väljendub ka painete olematusest antud konkreetse detaili puhul. Eelöeldut silmas pidades võiks toote valmistamiseks kasutada survetöötlust täpsemalt lehtstantsimist. Allpool kirjeldatud illustratiivselt lehtstantsimise põhimõtteid. Joonis Lehtstantsimise lühikirjeldus Detaili elementide valmistamise võimalikkus: Tabel Valmistustehnoloogiate võrdlus Detaili elemendid Survetöötlus Valutehnoloogia Valmistamise võimalikkus ja Valmistamise võimalikkus ja lihtsus lihtsus Avad Võimalik, lihtne Võimalik, raske Tasandid Võimalik, lihtne Võimalik, lihtne Nagu ka Tabelist 1 näha peaks olema optimaalsem valmistusviis survetöötlus.
valdkonnas ka siin. Piisab vastavast termotöötlusest ja vajalikud omadused antud töötingimusteks ja nõueteks on tagatud. Terase C45 keemiline koostis: C 0.42-0.50, Si 0.17-0.37, Mn 0.50-0.80, Cr <0.40, Ni)<0.40, Mo)<0.10, S <0.040, P <0.040 (wt.%) Tugevuspiir konkreetsel terasel on 600 800 MPa. Materjali omadusi näha alltoodud joonisel. Joonis Terase C45 andmed Tehnoloogilisus: · Joodetavuse vajadus, kuna templi märk on joodetud lõõgiraua külge. · Lõike ja survetöötlus vaja detaili valmistamiseks. Esmalt lõigatakse välja kuju ja vajalikud augud, seejärel painutatakse detaili templipoolne ots vajaliku nurga alla vastavalt tööpositsioonile. Templit ennast survetöödeldakse vastavalt sellele, mis tähe/numbri kuju on nõutud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLUS (stantsimine) Töö nr: 18 Ees- ja perekonnanimi:trollolloo Rühm: Matb23 Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Variant 18 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanika ja tööstustehnika instituut Kodutöö aines X0010 Teema II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus: Survetöötlus Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Lisas toodud kodutöö variandile vastava detaili number valitakse üliõpilaskoodi viimase numbri
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLUS Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: MATB Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel ...
faaside ja mehaaniliste segudega. 2.Tutvuda survetöötluse mõjuga metallide ja metallisulamite struktuurile. Töö selgitav osa 1.Puhtad metallid. Metalli struktuur on polükristalliline(joon.3.1 a),kusjuures üksikud kristallid on üksteise suhtes orienteeritud erinevalt(joon 3.1 b).Survetöötlemise tulemusena võivad kõik kristallid saada ühesuunalise orientatsiooni-tekstruktuur.(joon.3.1 c) Survetöötlemise mõju metalli struktuurile Metallide ja sulamite survetöötlus liigitatakse lähtuvalt rekristallisatsioonitemperatuurist.: -külm(surve)töötlus.(rekristallisatsiooni-ja toatemperatuuri vahel) -kuum(surve)töötlus(rekristallisatsioonitemp kõrgemalt temp.) Alumiiniumi,vase ja raua rekristallisatsioonitemperatuurid on:100,270 ja 450 kraadi. Külmtöötluse käigus metall kalestub ja tema füüs.omadused muutuvad.Kalestunud metll neelab 5...10% deformeerimiseks kulutatud energiast.See energia kulub kristallivõre defektide
15. Süsiniku sisalduse vähendamine Läbipuhumine, viia terasesse legeerelemente, terase oksüdeerimine. 16. Valumeetodid Erinevateks valumeetoditeks on liivvormvalu (suurte malmvalandite tootmine), tsentrifugaalvalu (malmtorude ja sisepõlemismootori hülsside tootmine), täppisvalu, korduvkasutusega vormides: kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 17. Terase levinuim survetöötlusviis Valtsimine 18. Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 19. Lehtstantsimine
Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 7 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Eriplastid b. Konstruktsioonplastid c. Tarbeplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Konstruktsioonplastid b. Eriplastid c. Tarbeplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muut...
Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Tarbeplastid b. Eriplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Eriplastid b. Tarbeplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuva...
Student Response 1. jah, kui granuleerida 2. ei 3. jah, lisandite lisamisel Score: 3/3 34. Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur? Student Response A. kuni 100 ºC B. toatemperatuur C. 250... 300 ºC D. -40...120 ºC Score: 3/3 35. Plastide vormimise põhilised meetodid on: Student Response A. survetöötlus B. valtsimine C. survevalu D. ekstrusioon Score: 3/3 36. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response A. 6000-7000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 8000-9000 kg/m3 D. 500-1000 kg/m3 Score: 3/3
Student Response 1. jah, kui granuleerida 2. ei 3. jah, lisandite lisamisel Score: 3/3 34. Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur? Student Response A. -40...120 ºC B. 250... 300 ºC C. kuni 100 ºC D. toatemperatuur Score: 3/3 35. Plastide vormimise põhilised meetodid on: Student Response A. survevalu B. survetöötlus C. valtsimine D. ekstrusioon Score: 3/3 36. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response A. 500-1000 kg/m3 Student Response B. 1000-1500 kg/m3 C. 6000-7000 kg/m3 D. 8000-9000 kg/m3 Score: 3/3
korduvkasutusega valuvormis. 2. Rekristalliseerumine- kalestumisele vastupidine Kokill e. metallvorm lahtivõetamatu või protsess. lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist. Metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur Metallvormi mõned osad (kärnid) võivad olla ja omadused taustuvad. valmistatud liivast.Kokill on enamasti kaheosaline, koostatav. 5) Survetöötlus Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus ühes Survetöödeldavusele avaldavad mõju kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja metallisulami keemiline koostis, 250000 alumiiniumvalandit. töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1
ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. töötlemine konstantsel temperatuuril b. ekstraplastsete sulamite töötlemine c. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on külmsurvetöötlemise eelised? Vali üks: a. suurem tootlikkus ja väiksem omahind b. ei ole piiranguid deformatsiooniastmetele c. toodete parem tugevus ja katkevenivus d
34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit. 36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil. 37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks. 38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel. 39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90 3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline. 4) Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb matalli: plastsus. 5) Suurim plastsus on terastel struktuuriga: ferrit 6) Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub: solidus- ja likviidsusjoone vahel.
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
pöörleva vormi telje asendist eristatakse horisontaalset ja vertikaalset tsentrifugaalvalu (sele 2.8). Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh
Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm. tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus. plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tihedus - 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts - 1539 °C Tõmbetugevus Rm - Puhas Fe 250N/mm2, sulamid 3000 N/mm2 Korrosioonikindlus - hea
19. Milliste materjalide ja toodete korral on valu kõige eelistatum valmistamisviis? kasutatakse juhul kui 1) toorainest metalli tegemisel valatakse tulem valuplokkidesse 2) valmistatav asi on nii suur, et teised meetodid ei ole praktilised 3) sulam on nii habras, et külm ja kuumtöötlust ei saa kasutada 20. Andke ülevaade metallide (valmistamise ja töötlemise) põhitehnoloogiatest. valamine - sulametall valatakse vormi, metall jääb tahkestumisel vormi kujuga, kuid tõmbub veidi kokku. survetöötlus - vormimisega antakse metallile vajalik kuju, rakendatakse välist jõudu või pinget, mis peab ületama voolavuspiiri. külm ja kuumtöötlused. nt stantsimine - metall sepistatakse vastavalt vormile ühendamine - nt keevitamine, kui ühe suure tüki valmisstamine ei ole praktiline mehaaniline töötlus - nt pulbermetallurgia, metallipulber pressitakse vajalikku kujusse, millele järgneb termotöötlus tiheduse suurendamiseks - haprate metallide korral. 21
12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid).
47. Metallkomposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogiad. Pulbermetallurgilised meetodid. Külm ja kuumpressimine pressvormides, ekstrudeerimine sellele järgneva paagutamisega. Kasutatakse peamiselt lühikese kiuga armeeritud materjali saamiseks. Tehnoloogia puuduseks on hapra armatuuri vigastamise võimalus pressimisel ja kiulise armatuuri ja pulbrilise maatriksi halb segunemine. Survetöötlus ja keevitamine. Neid meetodeid kasutatakse metallkomposiitide saamiseks. See eeldab plastset deformeeritavat maatriksi, milleks kasutatakse enamjaolt lehtmetalli või fooliumi. Armatuur ei tohi pressimisel puruneda. Peale armatuuri ja maatriksi koos pressimist materjal paagutatakse juhul kui seda ei ole tehtud pressimise ajal. Dünaamilise kuumpressimise ja plahvatuskeevituse korral keevituvad komposiidi detailid kokku lühiajaliselt suure energia mõjul
.......................................................... 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............................................................................................. 51 2.2.4. Valu korduvkasutusega vormidesse .......................................................................................... 53 2.3. Survetöötlus....................................................................................................................................... 54 2.3.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3
Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Pilet 18 Metallisulami mõiste. Metallide ja sulamite omaduste uurimine. Metallisulam on kahe või enama metalli kokkusulamisel saadud tahke lahus, kus ühe aine aatomid või molekulid on sisestunud teise aine kristallivõresse. Sulamil on metallile iseloomulikud omadused ning neil võivad olla omadused, mida lähteainetel ei olnud. Metallide ja sulamite omadused on nende valatavus, survetöötlus(valtsimine, pressimine, stantsimine), keevitatavus, lõigatavus, sepitatavus jpm. Omaduste uurimisel on tähtis teada, millised muutused toimuvad metalli kristallvõres, sest näiteks sepistatud metalli tagasiviimiseks stabiilsesse olekusse, tuleb seda kuumutada vähemalt sellise temperatuurini, et kristallivõre taastuks. Kristallvõre tüüp määratakse röntgen-struktuuranalüüsi abli. Plastmasside keevitamine. Ühendatavad servad kuumutatakse üle voolavuse temperatuuri
terastel orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga pal- Austeniit 18 Cr ei ei judest mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, Eriti kõrge jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm. (A) 8...10 Ni korrosiooni- Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus – kindlus terad venitatakse ühes suunas välja, mille tule- musena tekib kihtstruktuur (tekstuur) ja omaduste anisotroopsus. Süsiniku ja raua kristallivõred Tabel 1.21
11,8 % Ge ja 6,9 % As. Sõlmpunktidevahelise lisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui lisandi ja põhimetalli aatomid erinevad suuruselt küllaldaselt. Niisuguseid lahuseid moodustavad tavaliselt vesinik, hapnik, lämmastik ja süsinik. Väikesed aatomid difundeeruvad oluliselt kiiremini kui suured. Näiteks terases süsiniku aatomid difundeeruvad vabalt, kuid suured raua aatomid difundeeruvad ainult vakantside kaudu. Metallide ja sulamite omadused on nende valatavus, survetöötlus(valtsimine, pressimine, stantsimine), keevitatavus, lõigatavus, sepitatavus jpm. Omaduste uurimisel on väga tähtis teada, millised muutused toimuvad metalli kristallvõres, sest näiteks et sepistatud metalli viia tagasi stabiilsesse olekusse, tuleb teda stabiliseerida ehk kuumutada vähemalt sellise temperatuurini, et kristallivõre taastuks ja suureneks plastsus. Kristallvõre tüüp määratakse röntgen- struktuuranalüüsi abli
annaabi.ee 
