konspekt ja KT vastused (0)

konspekt



konspekt KT 1 kasutatud konspekt 1. Aine, ainete liigitus, aatomi ehituse skeem, materjaliõpetus
Aine: a. Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet.
ainete liigitus: a. looduslikud
b. inimtekkelised
c. tehnomaterialid aatomi ehitus: a. tuum (prootonid, neutronid)
b. elektronid materialiõpetus: a. käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 2. Materjali struktuur, liigitus, kristallvõred, kristallvõrede defektid, anisotroopia, isotroopia,
polümorfism
materiali struktuur: a. Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom liigitus: a. Tahked ained liigitatakse kristallilisteks ja amorfseteks
b. Kristallilised ained lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks c. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel laias temperatuurivahemikus - algul muutuvad sitkeks ja alles seejärel lähevad üle vedelasse olekusse. kristallvõred: a. nimetatakse kujuteldavat ruumvõre, mille sõlmpunktides asetsevad aatomid või ioonid. b. primitiivsed e. lihtsad kuupvõred – aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); c. ruumtsentreeritud kuupvõre – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees; d. tahktsentreeritud kuupvõre – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; e. kompaktne heksagonaalvõre – selles võres paikneb kuusnurkse prisma igas tipus ja põhjadel üks aatom ning kolm aatomit kuusnurkse prisma sees 1/2 kõrgusel. defektid: a. Kristallivõresse kuuluvate aatomite ebakorrapärase paigutuse tõttu ilmneb metalli kristallilises ehituses mitmesuguseid defekte. Geomeetriliste tunnuste järgi eristatakse
punkt-, joon- ja pinddefekte. b. Punktdefektide hulka kuuluvad vakantsid, põhimetalli aatomi sisestumine kristallivõre sõlmedevahelisse ruumi (sõlmedevahelised aatomid) ja põhimetalli aatomi
asendumine kristallivõres lisandi aatomiga (lisandiaatomid). c. joondefektid - Tekib võre ülemisse ossa nagu lisaaatomipind (ekstrapind). Sellist defekti nimetatakse servdislokatsiooniks


d. Pinddefektid kujutavad endast kristallidevahelisi eralduspiire, kus metalli aatomite paigutus on ebakorrapärasem kui sisekihtides. Lisaks sellele koonduvad siia
dislokatsioonid ja vakantsid ning metallis olevad lisandid, põhjustades samuti
ebakorrapärasust aatomite paigutuses. anisotroopia: a. on aine füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. Anisotroopseteks nimetatakse materjale, mille omadused on eri suundades erisugused, näiteks kiud- ja
kilematerjalid, raudbetoon, kihtplastid (tekstoliit, klaasplast, getinaks), liitmaterjalid.
Kristallide anisotroopsuse põhjuseks on aatomite erinev tihedus kristallivõre
erinevates tasapindades b. Kõik kristallilised ained on anisotroopsed isotroopia: a. nendel on aatomite tihedus võre kõigis tasapindades ühesugune
b. amorfsed ained polümorfism: a. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. 3. Materjalide füüsikalised omadused
Metalli füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad värvus, tihedus, sulamistemperatuur,
soojusjuhtivus, soojuspaisumine, soojusmahtuvus, elektrijuhtivus, magnetilised omadused jt.
värvus: a. nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. tihedus: a. nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi sulamistemperatuur: a. nimetatakse temperatuuri, mille juures materjal läheb üle tardolekust vedelasse
b. vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks c. kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C d. rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C e. a kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri) soojusjuhtivus: a. nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale paigalseisvas aines. b. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. c. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. d. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium
e. Soojusjuhtivuse ühikuks on vatt meetri ja kelvini kohta [W/ (m • K) ] soojuspaisumine: a. nimetatakse keha mõõtmete muutumist soojenemisel (metallide mõõtmed soojenemisel suurenevad, jahtumisel vähenevad). b. soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised) soojusmahutuvus:


a. on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe.
b. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K).
c. Erinevate metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. elektrijuhtivus: a. on aine võime juhtida elektrivoolu
b. mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites
(Ω. magnetilised omadused: a. iseloomustab metalli magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant, s. t. võime magnetiseeruda. b. Magnetilise konstandi mõõtühikuks on henri meetri kohta (H/m). 4. Materjalide mehaanilised omadused
Materjali vastupanu välisjõudude toimele ehk deformeerimisele ja purunemisele
iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
tugevus: a. on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm.
b. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. kõvadus: a. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile.
b. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda plastus: a. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast
väliskoormuse lakkamist. sitkus: a. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. b. Sitkuse vastupidine omadus on haprus 5. Materjalide tehnoloogilised omadused
Valatavus
Survetöödeldavus
Lõiketöödeldavus
Termotöödeldavus
Keevitatavus
Joodetavus 6. Materjalide talituslikud omadused
Korrosioonikindlus
Kulumiskindlus
Pinnaomadused
Tulekindlus
Soojuspüsivus
Ohutus
Keskkonnasõbralikkus 7. Mittepurustavad katsed, liigid, skeemid


mittepurustavad katsed: a. Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2)
materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3) füüsikaliste ja mehaaniliste
omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste
protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) liigid: a. Mittepurustavad kontrollimeetodid võib jagada mitmesse rühma, millest põhilised on - kõvaduse määramise meetodid, - radiograafiameetodid, - ultrahelimeetodid, -
magnetmeetodid, - kapillaarmeetodid, - elektrilised meetodid. b. Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või - gaasiga. c. Mittepurustavate meetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus ja mikroanalüüs. 8. Purustavad katsed, liigid, skeemid
purustatavad katsed: a. Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud. b. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid),
löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. c. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja
plastide korral. d. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. liigid: a. tõmbeteim - määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
b. lõõkpaindeteim - Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate määramise põhiline meetod. c. väsimussteim - Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis
põhjustab pragude teket. 9. Sulamid, olekudiagrammid
sulamid: a. Puhtad metallid pole kuigi tugevad, seepärast kasutatakse masinaehituses põhiliselt nende sulameid. b. Metallisulamiks nimetatakse ainet, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli ühtesulatamise või – paagutamise teel. c. Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami
d. Faasiks nimetatakse sulami ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud sulami teistest osadest (faasidest) piirpinnaga e. Süsteemiks endaks aga nimetatakse muutumatute välistingimuste (rõhk, temperatuur) korral tasakaalus olevat faaside kogumit. f. Sulami struktuuriks nimetatakse metallimikroskoobis nähtavat faaside paigutust, nende kuju ja mõõtmeid. Sulami komponendid võivad moodustada vedelaid ja
tahkeid lahuseid, keemilisi ühendeid ja mehaanilisi segusid olekudiagramm:


a. Olekudiagramm on sulami faasilise oleku graafiline esitus sõltuvalt temperatuurist ja komponentide kontsentratsioonist b. Olekudiagrammi ülemist joont nimetatakse likvidusjooneks, alumist solidusjooneks 10. Raudsüsinik sulamid, koostis, lisandid, liigitus
raudsüsinik sulamid: a. teras
b. malm koostis: a. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
b. malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 5-6%). Lisandid: a. tavalisandid - jäänud sulameisse nende saamise käigus
b. legeerivad lisandid - spetsiaalselt lisatud
c. juhulisandid- satuvad koostisse vähesel määral teraste tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja valmistamismeetodist 11. Terased, liigitus, omadused, kasutusalad Teras: a. raud, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; liigitus: a. mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena) - jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: 1) tavakvaliteetterased e. tavaterased (S ≤ 0,05, P ≤ 0,04%),
2) mittelegeerkvaliteetterased (S,P ≤ 0,035%),
3) mittelegeervääristerased (S, P ≤ 0,025%). b. legeerterased - jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi 1) legeerkvaliteetterased,
2) legeervääristerased. kasutusalad: a. konstruktsiooniterased 1) Ehitusterased
2) Masinaehitusterased b. tööriistaterased 1) Lõike- ja mõõteriistaterased
2) Stantsiterased (külm- ja kuumstantsiterased)
3) Kiirlõiketerased c. eriomadustega terased 1) Korrosio onikindlad terased
2) Kuumuskindlad terased
3) Kulumiskindlad terased 12. Malmid, liigitus, omadused, kasutusalad
malmid: a. rauasulam, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 5-6%). liigitus: a. valgemalm
b. hallmalm
c. tempermalmi
d. kõrgtugev malm omadused:


a. terasest odavam ja paremate valuomadustega.
b. Tavalistes tingimustes ei ole malm survetöödeldav – sepistatav, valtsitav jne
c. Olulist mõju malmi struktuuri kujunemisele avaldab valandi jahtumiskiirus
d. Malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. kasutusalad: a. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. b. Hallmalmil on head valuomadused. Teda kasutatakse masinaehituses ja teistes tööstusharudes väga laialdaselt. c. metallilõikepinkide ja mitmesuguste seadmete sängide ja kerede, samuti auto- ja traktorimootorite väntvõllide, jaotusvõllide jt. detailide valmistamiseks d. tempermalmist tehakse suurt tugevust nõudvaid detaile, mis töötavad vahelduval ja löökkoormusel, samuti detaile, mis peavad olema kulumiskindlad ( autode tagasilla
karterid, piduriklotsid ja – trumlid, põllutöömasinate lõikeaparaatide sõrmed,
hammasrattad, haakekonksud jt e. kõrgtugevast malmist valtspinkide, sepavasarate- ja presside detaile, samuti auruturbiinide labasid, traktori- ja automootorite väntvõlle, kolbe jmt. f. Magnetmalmist valmistatakse mitmesuguste elektrimasinate keresid. 13. Terase termotöötlus, põhilised protsessid, karastamise defektid
terase termotöötlus: a. Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei
leia aset. Põhilised protsessid: a. lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega – faasimuutused toimuvad täielikult), b. karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega – faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt) c. terase normaliseerumine
d. noolutamine karastamise defektid: a. Deformatsioon ja praod
b. puudulik kõvadus
c. ebaühtlane kõvadus pinnal
d. kõrgendatud haprus 14. Metallide markeerimine
Metalle markeeritakse riigiti erinevalt, aga viimasel ajal on see muutunud ühtemaks ning
markeerimisel jälgitakse eurostandardeid. Metalsete materhalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) märgistatataske euroopa markeerimisüsteemi järgi,
mis põhineb Saksa DIN-standarditel, kus kasutatatakse kahte tähist: a. materjali märgistamine
b. materjali tunnusnumber Teraste märgitähistus. Terase märgitähistus põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja
füüsikaliste omaduste ning keemilie koostise iseloomustamisel. Kasutusalade järgi on
märgitähiste põhilised sümbolid (S-ehitusteras, P- surveotstarbelin eteras jne). Sümbolile
järgneb number, mis näitab minimaalset vpplavuspiiri, tõmbetugevust või magnetomadusi.
Malmide märgitähistussüsteemi järgi on malmide sümbolid: GJL (hallmalm), GJS
(keragrafiitmalm), GJM (temermalm).


Mitteraudmetallide ja rausulamitel on esikohal põhikomponendi sümbol. Puhta metalli puhul
järgneb näitavad sümbolile selle metalli sisaldus protsentides. Sulamite korral näitavad
põhikomponendid sümbolile järgnevad sümbolid lisandeid ja numbrid nende sisaldust protsentides.
15. Vask, vasesulamid, kasutusala, omadused, margitähised
vask: a. üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. b. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu
alumiinium ja plastid. c. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest.
d. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. vasesulam: a. messing
b. pronks
c. vaseniklisulam kasutusala: a. messingid- juveelid, dekoratiivtööd, mürskukestad
b. pronks- Liugelaagrid Kõrgtugevad valandid Vedrupronks
c. vaseniklisulamid- mündid, torud omadused: a. puhas vask - Hea elektrijuhtivus
b. messing - kõrgplastne ja Hästi lõiketöödeldav
c. vaseniklisulamid - suurepäranekorrosioonikindlus märgitähised: a. puhas vask - Cu-OF 16. Alumiinium, kasutusala, omadused, margitähised
alumiinium: a. on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. b. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist.
c. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. kasutusala: a. puhas al - Toiduainetetööstus Pakendimaterjal
b. mittevanandavad al.sulam - Toiduainetetööstus Pakendimaterjal
c. vanandavad al.sulam - Kõrgtugevad lennukikonstruktsioonid Kõrgtugevad transpordivahendite konstruktsiooniosad Lennukikonstruktsioonid omadus: a. hea korrosioonikindlus
b. väike tihedus
c. hea elektrijuhtivus
d. plastne ja vormitav
e. väga aktiivne hapniku suhtes märgitähis: a. Al


17. Duralumiiniumi termotöötlus, alumiiniumi termotöötlus
duralumiiniumi termotöötlus: a. karastamine- seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulamis lisandid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel
kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. Karastamine toimub vees.
Pärast karastamist on tardlahuse struktuuriga sulam madalate tugevusomadustega, ent
on suure plastsusega. b. vanandamine - seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest
tunnist (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud
tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb.
Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures
väheneb aga plastsus ja sitkus. alumiiniumi termotöötlus: a. lõõmutamine- Rakendatakse homogeniseerivat kui ka rekristalliseerivat lõõmutamist. Esimest kasutatakse esmajoones sulami likvatsiooni (metalli kristallide koostise
ebaühtluse) kõrvaldamiseks. Lõõmutatakse temperatuuril 450…520 °C kümneid
tunde, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga. Rekristalliseeriv lõõmutamine viiakse
läbi sõltuvalt sulami koostisest temperatuuril 350…500 °C kestusega kuni paar tundi
kalestumise kõrvaldamise ja tera peenendamise eesmärgil. 18. Nikkel, titaan ja nende sulamid, omadused, kasutusalad
nikkel: a. plastne ja hästi töödeldav metall
b. kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamitest. Kasutatakse ka puhtamaterjalin ning ta  on paljudes tehnomaterjalide põhikomponen c. hea korrosioonikindlusega, sp kasutatakse palju keemia- ja toiduainetööstuses, niklisulamid: a. vaee, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamid on veelgi parema korrosioonikindlusega, kui puahas nikkel. Lisaks on need sulamid hea sitkuse ja
tugevusega, need omadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel. b. inkonelli, hastelloi ja nimoniki sulamid on eiti vastupidavad kõrgetele temperatuuridele, neid kasutatakse palju reaktiivlennukite ja kosmosetehnikas titaan: a. titaani leidub maakoores palju, 4. kohal
b. väikese tihedusega, aga tugevus sõltub tema puhtusest, erinevad lahustunud gaasid ja süsinikud suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust titaanisulamid: a. titaanisulameid kasutatakse palju lennukiehituses, kuna tal on suur eritugevus. kõrge korrosiooni kindluse teeb sellest hea materjali, mida kasutada laevehituses,
toiduainete- ja keemiatööstuses seadmeis ning meditsiinis. 19. Magneesium, tsink, plii, tina ja nende sulamid, omadused, kasutusalad
magneesium: a. väike tihedus, madalsulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsetel deformatsioonil (e tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist). b. õhus kuumutamisele kergesti süttiv, kasutatakse pürotehnikas ja keemitatööstuses magneesiumisulamid: a. jagatakse kahte rühma


b. deformeeritavad sulamid- madala tugevusega, aga hea keevitus kindlus, plastsed ja korrosioonikindlad. Suure eritugevuse tõttu kasutatakse palju lennukiehituses,
rattavelgede materjalina jne c. valmsulamid- suur tihedus ja korrosioonikindlus. tsink: a. kasutatakse laidaselt teraste antikorrosioonpinnetena plii: a. neelab röntgekiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, kõrgeplastne, märgab hästi teisi metalle, korrosioonikindel väävelhappes b. kasutatakse suurtes kogustes skumulaatorite, haavlite, kuulide jms tina: a. tina kasutatakse raudplekist purkide sisemusel, et saakime säilitada tpotu
b. sama otstarbel kasutati tine toidunõude, aparaatide, ja roustike kaitseks 21. Komposiitmaterjalid, liigitus, omadused, kasutusalad
komposiitmaterial: a. nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. b. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). c. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne.
d. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks Liigitus: a. armatuur 1) annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras (kõrgel või madalal temperatuuril, agressiivses
keskkonnas jne). 2) Armatuur võib olla kiuline või pulbriline.
3) Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul.
4) Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale.
5) Puuduseks aga on see, et kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. 6) Ristsuunas kiudarmatuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgendada.
7) Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind; b)
metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused
ja odavus; c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu, mida iseloomustab odavus
ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes b. maatriks 1) Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. 2) Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. 3) Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude
deformeeritavus. 4) Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid, polümeersetest materjalidest termoreaktiive, keraamilistest materjalidest
oksüüd- ja mitte¬oksüüdkeraamikat.


5) Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit-materjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid; plastkomposiitmaterjalid (PKM); keraamilised komposiitmaterjalid (KKM); süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). 22. Tehnoplastid, liigitus, omadused, kasutusalad
tehnoplast: a. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid
b. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja
talitlusomaduste mitmekesistamine: liigitus: a. termoplastid - muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud
struktuur b. termoreaktiiv - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. c. tarbeplastid
d. konstruktsiooniplastid
e. eriplastid omadused: a. mehaanilised: 1) vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile);
2) kõvadus;
3) hõõrdekulumiskindlus; b. füüsikalis-keemilised: 1) soojus-/ külmakindlus,
2) tulekindlus;
3) soojusjuhtivus;
4) soojuspaisumine;
5) keemiline vastupidavus; c. elektrilised: 1) vastupanu elektrivälja toimele;
2) dielektriline läbitavus; d. optilised: 1) läbipaistvus;
2) valguse neeldumine/peegeldumine; e. tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Kasutusalad: a. pakend 39%
b. tarbekaubad 17%
c. ehitus 16%
d. autotööstus 8%
e. elektroonika 8%
f. põllumajandus 4%
g. muud 9%. 23. Tehnokeraamika, liigitus, omadused, kasutusalad
tehnokeraamika:


a. all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast
(tellised, põrandaplaadid, drenaažitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-
savinõud jt). liigitus: a. oksiidkeraamika
b. mitteoksiidkeraamika
c. segakeraamika
d. konstruktsioonikeraamika
e. tööriistakeraamika
f. elektrokeraamika omadused: a. Vähene tugevus (antakse painde- või survetugevus)
b. Suur kõvadus (1200...3000 HV)
c. Suur haprus (iseloomustatakse purunemissitkusega) Kasutus: a. Konstruktsioonikeraamika 1) Kuumuskindel keraamika
2) Termokindel keraamika
3) Kulumiskindel keraamika
4) Antifriktsioonkeraamika
5) Poorne keraamika
6) “Sitke” keraamika
7) Biokeraamika b. Tööriistakeraamika 1) Ülikõva keraamika
Lõikekeraamika
Kermised c. Elektrokeraamika 1) Dielektrikud
2) Pooljuhid
3) Ülijuhid
4) Raadiotehniline keraamika


kt 2 kasutatud konspekt VAA0320 Metallide tehnoloogia, materjalid 1. Rauametallurgia olemus, metallurgiliste protsesside liigitus (seletada) - rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõl mab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; ● Pürometallurgia - metallurgiaharu, kus metallide ja nende sulamite tootmisel kasutatakse kõrget temperatuuri, mis tekib kütuse põlemise või teiste keemiliste
reaktsioonide tulemusel. Pürometallurgilisi protsesse kasutatakse rauasulamite
(malmi, terase, ferrosulamite), samuti mõnede teiste metallide (nt vask) ja nende
sulamite tootmisel. ● Hüdrometallurgia - metallurgiaharu, kus metallide tootmisel kasutatakse märgmeetodeid: maake, maagikontsentraate või tööstuslikke jäätmeid töödeldakse
keemiliste reagentide (hapete, aluste, soolade) vesilahustega, millest puhas metall
välja sadestatakse. (metallide saamine nende soolade vesilahustest). Hüdrometallurgilisi protsesse kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. Püro- ja hüdrometallurgilised protsessid sageli täiendavad teineteist, näiteks särdamine enne
leostamist. ● Elektrometallurgia - metallurgiaharu, kus metallide tootmisel maakidest ja maagikontsentraatidest ning metallide rafineerimiseks, sulamite tootmiseks ja neile
sobiva struktuuri andmisel kasutatakse elektrivoolu. Elektrometallurgiat kasutatakse
legeerteraste, ferrosulamite, rasksulavate ning keemiliselt aktiivsete metallide ja
nende sulamite tootmisel. Elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks või
elektrolüüsimisel. Elektrokeemilistest protsessidest rakendatakse peamiselt elektrolüüsi. ● Pulberraetallurgia - metallurgiaharu, mis hõlmab pulbrite (nii metalsete kui ka mittemetalsete) tootmist ja nendest toodete valmistamist. Pulbermetallurgiale on
iseloomulik, et materjal ja toode valmivad üheaegselt. Pulbermetallurgilisel teel
valmistatakse tooteid rasksulavatest metallidest, kõvasulamitest jt pulbermaterjalidest 2. Malmi ja terase tootmise skeem, protsessi kirjeldus Malmi ja terase tootmise skeem on kujutatud joonisel. Nagu skeemilt näha, on see keeruline kompleks, millesse kuuluvad: - Rauamaagi, kivisöe, räbusti ja tulekindlate materjalide kaevandused. - Rikastuskombinaadid, milles valmistatakse rauamaak sulatamiseks ette. Siin
eraldatakse rauamaagist aheraine ja saadakse nn. maagikontsentraat, mille
rauasisaldus on kaevandatud maagi omaga võrreldes palju suurem. - Koksitsehhid või -tehased kivisöe koksistamiseks. Selleks suunatakse eelnevalt
ettevalmistatud kivisüsi koksiahjudesse, milles teda kuumutatakse temperatuuril 1000
°C õhu juurdepääsuta. Koksistamise saadused on kivisöekoks (70 . . . 80%), koksigaas
(15... 25%) ja vedelad kõrvalproduktid (bensool, fenool, kivisöetõrv jt.), mis on
väärtuslikud keemiatööstuse toorained. - Tsehhid elektrienergia, kõrgahjuprotsessis vajatava suruõhu ning malmi ja terase
tootmisel tarvismineva hapniku saamiseks, samuti metallurgilistes protsessides
eralduvate gaaside puhastamiseks. - Kõrgahjud (koos lisaseadmetega) malmi ja ferrosulamite tootmiseks. - Tehased mitmesuguste ferrosulamite tootmiseks. - Terasesulatustsehhid (konverterite ja elektriahjudega). - Valtsimistsehhid, milles terasvaluplokid valtsitakse pooltoodeteks — bluumideks ja
slääbideks, nendest aga valmistatakse sorditerast, torusid, lehtterast, traati jmt.


3. Malmi tootmise protsessi skeem, toore, etapid, seadmed (kõik seletada lahti) Malm sulatatakse teraseks ümber kas konverterites või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas
koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga ning saadakse
vajaliku keemilise koostisega teras. Eristatakse toormalmi ja valumalmi. Toormalm on terase tootmise põhiline tooraine. Väiksem osa toormalmist töödeldakse valutsehhides valumalmiks, millest toodetakse
valandeid. Toormalmi toodetakse kõrgahjus Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: ·      rauamaak
·      mangaanmaak
·      räbusti
·      kütus
·      kõrgahjugaas + hapnik (viimasel ajal O2) 4. Kõrgahju toodang (loetleda, seletada) - Kõrgahjudes toodetakse toor- ja valumalmi, samuti ferrosulameid. ● Ferrosulameid kasutatakse terase desoksüdeerimisel, legeerimisel ja modifitseerimisel. Kõrgahjudes toodetakse ainult ferromangaani ja ferrosiliitsiumi ● Räbu kasutatakse räbubetooni, räbutelliste, räbuvati ja soojusisolatsioonimaterjalide tootmisel. ● Kõrgahjugaas on kõrgahjust väljuv gaasisegu, mis sisaldab
● kütuse (koksi, metaani) mittetäieliku põlemise produkte ning samuti CO2 ja N2.
● Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toor malm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse
malmvalandite tootmiseks valutöös tuses. 5. Terase tootmise protsessi skeem, toore, etapid, metallurgia protsessid, seadmed
(kõik seletada lahti) - Terase tootmise protsess on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus rauamaagist malm ning seejärel sulatatakse malm mitmesugustes terasesulatusseadmetes ümber teraseks. ● Lähtematerjalide sulatamine ja süsteemi metall-räbu tekkimine - Kõrgahjuprotsessis taandatakse raud rauamaagis sisalduvatest raudoksiididest. Samaaegselt taandatakse
rauamaagist ka fosfor ning vähesel määral mangaan ja räni. Sulatamise käigus
rikastub raud koksis sisalduva süsinikuga ja mõningal määral ka väävliga. Nii
saadaksegi rauamaagist malm ● Terase keemine - seoses temperatuuri tõusuga ja süsiniku oksüdeerumise eeltoodud endotermilise reaktsiooni aktiveerumisega. CO mullide eraldumist läbi metalli
nimetataksegi „keemiseks". tegemist ei ole mitte füüsikalises mõttes keemisega
(aurumullide eraldumine), vaid keemilises reaktsioonis tekkinud gaaside eraldumisega. ● Terase desoksüdeerimine - on vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist. Lisandite ja süsiniku eemaldamiseks oli hapnik vajalik, terases endas on ta kahjulik
lisand. Kasutatakse põhiliselt kahte desoksüdeerimismeetodit. ● legeerimine


6. Hapnikukonverter, protsessi kirjeldus, kasutus (seletada)
-Pürometallurgia hapnikkonvertermenetlus on praegusajal terase tootmise põhimeetod Tänu
tehnilis-majanduslikele eelis (suur tootlikkus) sai meetod kiire ja laia leviku, asendades
martäänprotsessi.
- Konverter koosneb terasest väliskestast ja aluselisest tulisest ehk tulekindlast materjalist -
magnesiit- (MgO baasil materjal) või dolomiitvoodrist (MgO ∙ CaO baasil materjal). Et
aluseline vooder võimaldab kasutada räbustina lupja ja tekkivat aluselist räbu, siis on sellise
voodriga konverteris võimalik peaaegu täielikult eemaldada P ja S. 7. Elektrometallurgia, protsess, seadmed, kasutus (seletada) - Terase elektrometallurgia eelisteks on oksüdeeriva leegi puudumine, väike õhu juurdepääs ahju tööruumi, kõrge temperatuur ja sulatusprotsessi kerge juhitavus. - Elektriahjudes on võimalik luua neutraalne keskkond või vaakum, paremini
reguleerida temperatuuri ning seega desoksüdeerimisprotsesse ja kahjulike lisandite
eemaldamist. - Terase elektrometallurgias kasutatakse kahte liiki sulatusseadmeid: elektrikaar- ja
induktsioonahje. 8. Pulbermetallurgia üldiseloomustus - Pulbermetallurgia on toodete tootmise protsess pulbrilistest lähtematerjalidest.
Pulberdetailide ehk pulbertoodete valmistamiseks kasutatakse tänapäeval metalsete
pulbrite kõrval üha rohkem mittemetalseid, näiteks keraamilisi pulbrilisi
lähtematerjale. - pulbermaterjal ja sellest materjalist toode valmivad üldjuhul samaaegselt. 9. Pulbrite saamine, omadused, ettevalmistus vormimiseks - Metallipulbrite valmistamismeetodeid saab liigitada kahte gruppi: mehaanilised ja
füüsikalis-keemilised meetodid. - Metallide või nende sulamite, samuti metalliühendite ja mittemetalsete materjalide
pulbreid iseloomustavad keemilised, füüsikalised ja tehnoloogilised omadused. - Pulbritest või kiududest pressise vormimisele eelneb pulbrite fraktsioonimine,
segamine, vajadusel pulbri tehnoloogilisi omadusi parandavate lisandite (pulbrimääre,
sideaine jne) lisamine. Sageli kasutatakse voolavuse parandamiseks pulbri
granuleerimist. 10.Pulbermaterjali vormimine - Pulbermaterjali vormimine on tehnoloogiline protsess, mille käigus antakse vormitule
pulbrimassile toote lõppkujulähedane vorm. - Pulbermaterjali vormimiseks kasutatakse tehnoloogiaid, mis on sarnased metallide
survetöötluseks kasutatavate tehnoloogiatega – külmvormpressimine, ekstrudeerimine, valtsimine kui ka pulbertehnoloogiale omaseid tehnoloogiaid, nagu
isostaatpressimine, pulbersurvevalu, lobrivalu - Pressimine pressvormis on pulbertoorikute (pressiste) vormimise kasutatavaim
meetod. 11.Paagutus - Paagutus on pulbrite vormimisele (pressimisele) järgnev konsolideerimise (tihendamise) ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus


12.Valutehnoloogia olemus ja protsesside liigitamine
Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete – valandite – tootmises sulametalli
valamise teel valuvormi.
Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse:
• valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, (liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu)
• valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. (kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu.) 13.Valu kordkasutusvormidesse, olemus põhilised protsessid, kirjeldada protsessid - Kordkasutusvormvalu on valu ühekordselt kasutatavatesse (liivast, kipsist,
keraamikast jms) vormidesse. - Kordkasutusvormvalus kasutatakse kahte tüüpi mudeleid: korduvkasutusmudelid ehk
püsimudelid ja kordkasutusmudelid. - Korduvkasutusmudeleid valmistatakse puidust, metallist ja plastidest. Erinevalt
püsimudelitest ei eemaldata kordkasutusmudeleid enne valamist valuvormist, mistõttu
peavad need olema valamisel gaasistuvatest materjalidest. 14.Valu korduvkasutusvormidesse, olemus põhilised protsessid, kirjeldada protsessid - Korduvkasutusvormvalu ehk püsivormvalu on valu korduvkasutusega (metallist,
grafiidist jms materjalist) vormidesse. - Metallist (peamiselt hallmalm, teras) korduvkasutusvorme kasutatakse peamiselt
suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallisulamitest valandite suurseeria- ja
hulgitootmisel. - Grafiitvormides toodetakse teras- ja malmvalandeid. 15.Liivvormvalu: skeem, põhimõte, vormi valmistamine, materjalid, kasutus - Valand vormitakse valuvormis, mille sisekuju kopeerib valandi kuju - Üle 80 % valanditest toodetakse kordkasutusega liivvormides. - Valuvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse
vormisegust (liiva ja sideaine segu) tihendamise teel vormkastides ja koos samaaegse
jäljendi võtmisega mudelilt. Seega peab mudelil olema valandi väliskuju geomeetria. - Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli
mõõtmed valandi omast tardkahanemise võrra suuremad. - Valandi sisepind kujundatakse vormi asetatud kärni abil. Kärn valmistatakse samuti
liiva ja sideaine (savi, polümeerid jms) segust. - Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna.
Kärn peab olema selle võrra pikem. 16.Survetöötluse olemus ja protsesside liigitamine. - Survetöötlust, mis põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt tardolekus - Erinevalt lõiketöötlemisest survega töötlemisel jäätmeid praktiliselt ei teki. - Samal ajal rakendatakse survetöötlemisel metallisulamite deformeerimiseks suuri
jõude. - Survetöötlusprotsesse saab liigitada deformeerimistemperatuuri, tooriku geomeetria,
deformeerimisprotsessi iseloomu, samuti pingeseisundi järgi. ● Deformeerimisprotsessi iseloomu järgi eristatakse pidevtöötlust ja mittepidevtöötlust. - Pidevtöötlemine on töötlemine pidevmeetoditega. Nii valtsitakse plekki,
torusid, tõmmatakse traati ja teisi metallurgiatööstuse pooltooteid. - Mittepidevtöötlemine on tükktoodete tootmine. Nii toodetakse stantsiseid leht-
või vormstantsimist kasutades.


● Tooriku geomeetria järgi eristatakse mahtvormimist ja lehtvormimist - Mahtvormimisel kasutatakse enamasti nelinurkse või ümara ristlõikega
toorikuid. Deformeerimisega kaasnevad tooriku kuju ja ristlõikepinna olulised
muutused. Mahtvormimise meetodeiks on sellised survetöötlusmeetodid nagu
valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine
vasaratel ja pressidel jne. - Lehtvormimisel kasutatakse lehtmetalli, kusjuures deformatsiooniprotsessis
tooriku kuju küll muutub, kuid paksus enamasti mitte. ● Pingeseisundi ehk pinguse järgi eristatakse joon-, tasand- ja ruumpingusega deformatsiooniprotsesse. Survetöötlemisel prevaleerivad kaks viimati nimetatut.
Tasandpingus on iseloomulik lehtvormimise paljudele protsessidele, näiteks
sügavtõmbamisele. Ruumpingus on tüüpiline enamikule mahtvormimisprotsessidele -
sepistamine, ekstrudeerimine, vormstantsimine, valtsimine, tõmbamine. 17.Mahtvormimine: põhimõte, põhimeetodid (kirjeldada), skeemid, kasutus, materjalid,
toodang.... - Mahtvormimisel toimub pooltoodete või toodete tootmine mahttoorikust. - Mahtvormimise erimiteks on valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine ja
vormstantsimine. - Mahtvormimine võimaldab anda tootele või pooltootele lõppkujulähedase vormi, mis
ei vaja või vajab minimaalselt viimistletavat lõiketöötlust. - Kuumsurvetöötlust kasutatakse, kui tooriku vormi on vaja toote saamiseks
märkimisväärselt muuta. - Külm- ja soesurvetöötlust kasutatakse, et tagada lisaks vormi muutustele samuti
suurepärane pinnakvaliteet ning kalestumisest tingitud suurem tugevus. ● Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele- Valtsimine on enimlevinud
survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest
valtsitakse. ● Ekstrusioon on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul ekstrusioonkonteinerisse paigutatud toorik surutakse ekstrudeerimistempli abil läbi matriitsi ava välja. Saadava
pooltoote – ekstruusise – ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega.
Ekstrudeeritakse enamasti kuumalt, suure plastsusega metalle ja metallisulameid ka
külmalt. ● Tõmbamine on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma
Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva
profiili tugevusega. Seetõttu tõmmatakse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevusomadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub metalli kalestumine
(tugevnemine), kusjuures samal ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus.
Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed oluliselt ei muutu, ent eesmärk on
profiili suur täpsus ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreerimiseks. ● Sepistamine on survetöötluse perioodiline protsessning tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. sepistustooriku deformeerimine tehakse käsitsi ja
sepistusvasaratel või -pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt
kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks Sepised ei ole üldjuhul
valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. 18.Lehtvormimine: põhimõte, põhimeetodid (kirjeldada), skeemid, kasutus, materjalid,


toodang - Lehtvormimisel ehk lehtstantsimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki) või
lintmetallipleki kitsa ribana. - Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lähtetooriku paksus muutub tavaliselt
vähe. Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure
paksusega pleki stantsimisel. - Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi - eraldusoperatsioon ja
vormimisoperatsioon - eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda; - vormimisoperatsioonid ehk kujumuuteoperatsioonid, kus tasapindsele toorikule antakse plastseid deformatsioone kasutades ruumiline vorm. ● Mahalõikamine seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda.
● Tükeldamine on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. ● Väljalõikamine on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. ● Avalõikamine on välja-lõikamisele sarnane eraldusoperatsioon – ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. ● Sälkamisel eraldatakse materjali tooriku servast.
● Sisselõikamine toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt tooriku mingi osa painutamiseks tasa-pinnast välja. ● Äralõikamine on viimistlev operatsioon näiteks viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. ● Puhastamine on viimistlusoperatsioon stantsise servade pinnakvaliteedi parandamiseks ning täpsuse suurendamiseks. ● Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik
läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse
toorik matriitsi avasse templiga Tooriku purunemisvõimaluse vähendamiseks
ümardatakse templi ja matriitsi servad. . Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast,
mis surub ääriku matriitsi otspinna vastu. ● Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse – vänt-, ekstsentrik- ja kruvipresse, mis on oma tööpõhimõttelt sarnased vormstantsimisel kasutatavate
pressidega 19.Vasarstantsimine, olemus, skeem, toodang, tööriistad ja seadmed, kasutamine.
Vormstantsimisel vasaratel ehk vasarstantsimisel on metallil võimalik stantsivaost,
soovitavalt pärast selle kõigi uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse
kraadisoonde. Stantsimisvasaraid kasutatakse enamasti vormstantsimisel kraadisoonega vasarastantsides aga
ka presse Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine Kuumvormstantsimisel kasutatakse hõõrd- ehk friktsioonvasaraid, auruvasaraid, pneumovasaraid nagu sepistamiselgi


Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine ,
mille kaal jääb alla 500 kg 20. Venitusvormimine, olemus, skeem, toodang, tööriistad ja seadmed, kasutamine.
Venitusvormimine ehk venitusprofileerimine seisneb tõmbepingetega koormatud tooriku
vormimises (profileerimises) vormimistemplil ehk vormimispakul . See vormimismeetod on
alguse saanud lennukitööstusest, kus on vaja vormida suuri kereelemente suhteliselt väikesel
arvul. Venitusvormimiseks on lihtsamal juhul vaja vaid vormimistemplit (võib olla
valmistatud odavatest materjalidest – puidust, odavatest metallisulamitest, plastist) ning
tõmberakist. Venitusvormimisega tekitatakse toorikus voolepiiri ületavad tõmbepinged, mis
kutsuvad esile jäävaid tõmbedeformatsioone 1...4 %. Väike plastne deformatsioon on piisav
selleks, et tooriku poolt vormimistemplil omandatud vorm oleks jääv. Toorikuna kasutatakse
lisaks plekile sageli teisi valtsitud või ekstrudeeritud profiile. Venitusvormimisel kasutatakse
erinevaid vormimistempli ja tõmberakise vastastikuse liikumise skeeme. Tuntuimad on
venitustõmbamine ja venitusmähkimine
Venitustõmbamisel kasutatakse erinevaid skeeme, sealhulgas liikuva vormimistempli
meetodit – templi liikumisega tõmbe all toorikusse . Venitustõmbamise alaliigiks on
venituspainutamine
Venitusvormimist kasutatakse lennunduses terastest, Ni-, Al- ja Ti-sulamitest suurte paneelide
vormimiseks. Kasutatakse samuti autoehituses kerepaneelide, näiteks katuse vormimiseks. 21.Reljeefstantsimine, olemus, skeem, toodang, tööriistad ja seadmed, kasutamine. - Reljeefstantsimine seisneb reljeefi sissevajutamises plekki ilma tooriku paksuse
muutumiseta. Tooriku lähtepaksuse säilumine on reljeefstantsimise põhierinevus
võrreldes vermimisega (näit. müntide vermimine), mille eesmärk on samuti
pinnareljeefi moodustamine. 22.Keevituse olemus ja keevitusprotsesside liigitus
Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud - liidetakse ühendatavad detailid nende kokkupuutuvate osade sulatamise teel kas
gaasipõleti leegis või elektrivoolu toimel. Keevitusprotsesse liigitatakse mehhaniseerimise taseme järgi: ● käsikeevitus ehk käsitsikeevitus on inimese - keevitaja poolt käeliselt tehtud keevitamine. ● poolautomaatkeevitus on osaliselt mehhaniseeritud keevitus; üldjuhul käsikeevitus, kus keevitustraadi või -lindi kujul lisametalli etteandmine on
mehhaniseeritud vastava ajami abil ja liikumine piki keevisõmblust toimub
keevitaja käe abil; ● automaatkeevitus on täielikult seadmete poolt tehtud automatiseeritud keevitus, kusjuures keevituspea liikumist ja asukohta ei juhi inimene käeliselt,
vaid vastavate seadmete abil. Keevitamist teostavat isikut nimetatakse
keevitusoperaatoriks. ● masinkeevitus on keevitus, kus kõik põhioperatsioonid toimuvad automaatselt (v.a toorikute kinnitamine), kuid keevitusoperaatori kontrolli ja vaatluse all.
Tavaliselt liigub keevituspea sinna kinnitatud keevituspõleti või -püstoliga piki
toodet või siis liigub toode keevituspea suhtes. Tuntud ka täielikult
mehhaniseeritud keevituse nime all. ● robotkeevitus on spetsiaalse robotiga tehtud automaatkeevitus.


23.Keevituse eelised ja puudused
eelised: -  odavaim liitmismeetod püsiliidete valmistamiseks;
-      liidete head mehaanilised omadused;
-      saab teha liiteid nii töökoja- kui ka välitingimustes;
-      toodete massi vähenemine;
-      suur tootlikkus;
- sobivus enamiku tehnikas kasutatavatele materjalide, sh ka komposiitidele ja plastidele liitmiseks; -      võib kasutada erinevates keskkondades (õhus, vaakumis, vee all);
- suur paindlikkus toodete konstrueerimisel, kuna saab liita erinevate meetoditega valmistatud toorikuid; -      võimalus protsesse automatiseerida, nt keevitusroboteid kasutades. puudused: - enamik operatsioone tehakse käsitsi ja seetõttu kaasnevad küllaltki suured tööjõukulud; -      paljude keevitustööde kvaliteet oleneb inimfaktorist ehk keevitaja kutseoskustest;
- ohtlik keevitajale, kuna kasutatakse kõrget temperatuuri või kõrgepingelist elektrivoolu, kaarkeevitusega kaasneb ultraviolettkiirgus, mistõttu on vajalikud
keevitaja kaitsemaskid; - protsessi käigus võivad tekkida keevitusdefektid, sageli on vajalik pärast keevitamist liidete mittepurustav kontroll; -      keskkonda eraldub mürgiseid ühendeid, mistõttu tuleb töökohta ventileerida. 24.Keevisliidete ja keevisõmbluste liigitus - keeviliidete tüübid on põikliide, nurkliide, katteliide ja vastakliide - keevisõmbluste liigid on gaaskeevitus, kaarkeevitus, elekter- räbukeevitus,
kontaktkeevitus, hõõrdkeevitus 25.Käsikaarkeevituse olemus, skeem, kasutus, keevitusparameetrid, eelised ja
puudused - Käsikaarkeevitus ehk elektroodkeevitus on kaarkeevituse protsess, mille puhul
keevituskaar põleb kattega elektroodi otsaja keevisvanni vahel ning elektroodi
juhitakse käsitsi. - kasutusalad: eelistatult teraskonstruktsioonide montaaž ehitusplatsidel, torustikud,
masinaehituslikud konstruktsioonid, katelde ja kraanade valmistamine ja remont. On
valdkondi (nt katlaremont, torustikud), kus normatiividega nõutakse ainult
käsikaarkeevituse kasutamist. Käsikaarkeevitust kasutatakse kõikide teraseliikide,
malmi, nikli ja vasesulamite keevitamiseks. Harvemini, tavaliselt remondiks, saab
keevitada ka alumiiniumi, vaske, titaani ja niklit. eelised: ·      lai keevitatavate materjalide valik
·      kasutatav kõikides keskkonnatingimustes
·      seadmete hea transporditavus, ligipääsetavus
·      lihtsad ja hästi teisaldatavad seadmed


·      lai lisaainevalik, st elektroodide valik varda metalli ja katte koostise järgi
·      lihtne keevitusparameetrite seadistamine
·      õmbluse hea kvaliteet. puudused: ·      väike tootlikkus, va kõrgtootlike elektroodidega
·      halb mehhaniseeritavus
· protsessi mittepidevus, palju alustus- ja lõpetuskohti, mis võivad põhjustada keevitusvigu ·      eraldub palju kahjulikke keevitusgaase
· elektroodikatete niiskusimavus, mis nõuab keevituselektroodide hoolikat ladustamist, säilitamist ja ettevalmistust-kuivatamist. 26.MIG/MAG keevituse olemus, skeem, kasutus, keevitusparameetrid, eelised ja
puudused - Kaarkeevituse protsesside tootlikkust on võimalik tõsta, kasutades elektroodi traadi
kujul ja söötes seda pidevalt kaare piirkonda. Keevituskaart ja keevisvanni saab
kaitsta ümbritseva keskkonna eest sinna juhitava kaitsegaasiga. - MIG-keevitus toimub täistraadiga inertgaasikeskkonnas ja seda tähistatakse
tunnusnumbriga 131. Kasutatakse alumiiniumi keevitamiseks. - MAG-keevitus toimub täistraadiga aktiiv-kaitsegaasis, kas süsihappegaasis või
segugaasis „argoon-süsihappegaas". Klassikalist keevitusprotsessi tähistatakse
tunnusnumbriga 135. Keevitatakse süsinik- ja legeerteraseid, sealhulgas roostevaba
terast. Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse ühtesid ja samu
seadmeid, siis kasutatakse sageli lühendit MIG/MAG-keevitus. eelised: ·      suurem tootlikkus,
·      suurem keevituskiirus,
·      lühikaarega võimalik keevitada kõigis keevisõmbluse asendites,
· puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem, · lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida keevitusrobotite ja väikemehhaniseerimis-seadmete abil, ·      keevitamisel ei teki räbu (va täidistraadi kasutamisel),
·      keevitaja näeb keevitamise ajal õmblust ja keevitusvanni,
· keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõjutsoon on kuni 2 korda kitsam ning struktuurimuutused ja deformatsioonid põhimetallis on
väiksemad, ·      lühike keevitaja väljaõppeaeg. puudused: ·      ei sobi kasutamiseks välitingimustes,
·      keevitustraatide valik tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast,
· lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 7-10 % traadi massist). 27.TIG- keevituse olemus, skeem, kasutus, keevitusparameetrid, eelised ja puudused


- TIG - keevitus on sulamatu elektroodiga kaarkeevituse protsess, kus keevituskaar
põleb sulamatu elektroodi (peamiselt volfram ja volframisulamid) otsa ja detailide
vahel ja kaare-vahemikku kaitstakse sinna juhitava inertgaasiga ). - Kuulub kaitsegaasis kaarkeevitusprotsesside rühma. - Standardile EN 24063 vastav tunnusnumber on 141. - Erinevalt teistest kaarkeevitusmeetoditest ei sula TIG-keevitusel elektroodivarda
materjal, kuna volframelektroodi sulamistemperatuur on 3410 °C ja keemistemperatuur 10220 °C. - Kaitsegaasidena kasutatakse argooni või heeliumit, vajadusel ka argooni ning
heeliumi segu. - TIG-keevitusel toimub keevituskaare süütamine sarnaselt käsikaarkeevitusega või
kasutatakse kõrgpinge- või kõrgsagedusvoolu. Keevituskaare süütamiseks kasutatakse
tavaliselt erilist süüteseadet, mille abil antakse elektroodile esialgu kõrgsageduslik ja
kõrgpingeline lühiajaline vool, mille toimel kaarevahemik ioniseerub, ja seejärel
juhitakse elektroodile keevitusvool. 28.Gaaskeevituse olemus, skeem, kasutus, keevitusparameetrid, eelised ja puudused - Gaaskeevitus on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus soojusallikana kasutatakse gaasileegi põlemissoojust, mis saadakse
põlevgaasi põlemisel hapnikus eriliste põletite abil. - Gaaskeevitust kasutatakse teraste, malmi, mitterauasulamite nagu vase-, alumiiniumi-
ning magneesiumisulamite jt keevitamiseks, välja arvatud rasksulavad metallid.
Levinud malmvalandite defektide parandamisel, samuti õhukese teraspleki
keevitamiseks (nt autoremondil), torude ja torustike keevitamisel ehitustel. Gaaskeevituse eeliseks on
* võimalus keevitada kõigis ruumiasendites erinevaid keevisõmbluse tüüpe.
*Erineva paksusega materjalide keevitamiseks on võimalus reguleerida keevitusenergiat
sobivate mõõtmetega suudmikku ja düüsi valides.
*Saab keevitada kitsastes tingimustes või halvasti ligipääsevates kohtades, näiteks torustike
suhteliselt õhukest materjali.
*Keevisõmblus on keevitajale hästi jälgitav. Gaaskeevitusseadmed on suhteliselt odavad ning
kergesti teisaldatavad. Gaaskeevituse puuduseks on
*väike läbisulatusvõime, mille tõttu on keevitatava materjali paksus piiratud
*Gaaskeevitusel on võrdlemisi madal tootlikkus ning kasutegur ja suured kulutused
keevitusgaasidele.
Gaaskeevitust kasutatakse peamiselt remonttöödel. Gaasileeki kasutatakse energiaallikana
jootmisel, keevitustoodete leekõgvendamisel ja metalli sulatamiseks termolõikamisel. 29.Kontaktkeevituse olemus, skeem, kasutus, keevitusparameetrid, eelised ja
puudused - Kontaktkeevitus ehk takistuskeevitus on keevitusprotsesside rühma üldnimetus, mille
puhul liitekohta kuumutatakse läbiva elektrivoolu toimel, seejuures võidakse
rakendada survejõudu. Tavaliselt on tegemist sulakeevitusega - Kontaktkeevitust iseloomustatakse keevitusvoolu ja survejõu keevituse ajagraafikutega ehk keevituse tsüklogrammidega


- eelised on protsessi lühike kestus ja suur tootlikus, sobivus automatiseerimiseks.
Keevitamisel ei ole vaja lisametalli ega kaitsegaasi madal temperatuur. Puuduseks on
punktõmbluste madal tõmbe- ja väsimustugevus, defektsete keevisõmbluste
parandamise võimatus, seadmete kõrge hind ja vooluvõrgu ebaühtlane koormamine. - poltide, tihvtide, mutrite liitmiseks plekiga, madalasüsinikuga detailid jne 30.Plastide keevituse olemus, põhilised protsessid, skeemid, kasutus, eelised ja
puudused
Termoplastide liitmiseks kasutatakse sulakeevitust, kus liitepindu kuumutatakse pehmesse
või sulasse olekusse ja rakendatakse survet, mille toimel toimub materjali voolamine ja
arenevad difusiooniprotsessid.
Kasutatakse laialdaselt plastist vee- ja gaasitorude liitmiseks.
kuumplaatkeevitus, kuumgaaskeevitus, ekstrutsioonkeevitus, infrapunakiirguskeevitus, ultrahelikeevitus, höördkeevitus, laserkiirkeevitus ja implantaatkeevitus
31.Jootmise olemus, liigitus, skeemid, joodiste ligiid, kasutusala
Jootmine (soldering, brazing) on püsiliidete valmistamise protsesside üldnimetus, mille puhul
sulatatakse lisametall ja liidetavate toorikute vaheline pilu täidetakse sulametalliga ilma
liidetavaid materjale sulatamata
gaasjootmine, ahijootmine, kontaktjootmine, sukeldusjootmine, infrapunajootmine, jootekeevitus, jooteljootmine, laineljootmine, kondesatwioonjootmine 32.Lõiketöötlemise olemus, lõikeprotsesside põhitüübid, lõikeriistad, - Lõiketöötlemise korral kujundatakse töödeldud pind detaililt materjalikihi, laastu,
eemaldamise (lõikamise) teel, mille tulemusena paraneb töödeldud pinna kvaliteet
(pinna mõõdu, kuju ja asendi täpsus teiste sama detaili pindade suhtes ning töödeldud
pinna karedus). - Kõrge kvaliteediga pinna saamiseks on tarvis töödeldavalt pinnalt eemaldada mitu
laastu. Iga laastukihi eraldamine suurendab samm-sammult töödeldud pinna
kvaliteeti, vähendades eelnevast töötlemisest jäänud pinna hälbeid. - Lõiketöötlemise puhul saame rääkida eel-, puhas- ja peentöötlemisest. Enamiku
detailide valmistamisel tuleb suuremal või vähemal määral kasutada lõiketöötlemist. - Töödeldavate pindade suurest mitmekesisusest ja neile esitatavate nõuete erinevusest
tingituna on kasutusel mitmed erinevad lõiketöötlemise meetodid. - Lõiketöötlemisele on iseloomulikud keerukad ja kallid seadmed, kõrgekvaliteedilised
tööriistad ja kvalifitseeritud töötajad. Järelikult on tegemist kuluka ja sealjuures
töömahuka tootmisprotsessi osaga. 33.Treimise olemus, erinevad operatsioonid , skeemid, seadmed. … Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ning
lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe. Tooriku pöörlemine võimaldab
teostada lõikeprotsessi (laastuvõtmist), ettenihkeliikumine võimaldab seda protsessi teostada
kogu tooriku pinna ulatuses. Lõikerežiimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindlipöörlemissagedus ja
lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes.


Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib
lõiketeratemperatuur tõusta kuni 800–900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina
kiirlõiketerast, kermiseid või teemanti. Lõikekiiruse suurenemisel 2 korda väheneb tera
püsivusaeg 4 korda. 34.Freesimise olemus, põhioperatsioonid, skeemid, seadmed, instrumendid, Freesimisel liigub pöörlev mitmikservlõikur, frees, üle töödeldava tooriku ja moodustab
tasapinna või ettenihkeliikumise suunalise sirge pinna. Lõikeliikumine antakse pöörlevale
freesile. Freesimise kaks põhiviisi on silinderfreesimine ehk perifeerfreesimine ja laupfreesimine. 35.Puurimise olemus, põhioperatsioonid, skeemid, seadmed, instrumendid, Puurimist kasutatakse ümaravade saamiseks. Seda tehakse tavaliselt mitmikservlõikuriga -
kahe lõikeservaga pöörleva lõikeriistaga, puuriga. Ettenihkeliikumine antakse puurile
paralleelselt pöörlemisteljega liikumisena materjali sisse. 36.Höövelduse olemus, liigitus, kasutus, seadmed, lõikeriistad Hööveldamine on lõiketöötlemine, mille puhul tooriku suhtes sirgjooneliselt edasi-tagasi
liikuv lõiketera lõikab tooriku pinnalt ühesuguse ristlõikega laaste. Hööveldamist kasutatakse
peamiselt metalldetailide tasapindade, sirgete soonte ja kujupindade töötlemiseks. Korraga on
lõikes ainult üks lõikeserv. Hööveldamine toimub hööveipingis. Lõikeliikumine on sirgjooneline, liigub kas toorik või
lõiketera. Tagasikäik on tühikäik, selle ajaks lõiketera eemaldub töödeldavast pinnast. Iga
kaksikkäigu järel saab toorik (või lõiketera) ristettenihke. Höövelpingid jagatakse piki-, rist-ja püsthöövelpinkideks. Viimaseid kutsutakse ka
tõukepinkideks. 37.Kammlõikuse olemus, lõikeskeemid, kasutus, seadmed, lõikeriistad,
Kammlõikus ehk kammtöötlus on avade ja välispindade töötlemine mitmikservlõikuri –
hulkhambulise kammlõikuri tõmbamise või tõukamise teel piki töödeldavat pinda (Joonis
kammlõikepingil. Kammtöötlusel kasutatakse kammlõikepinke ja kammlõikurit. 38.Lihvimise olemus, liigitus, kasutus, seadmed, lõikeriistad Lihvimine on metalli lõiketöötlemise üks liike. Lihvimisel eemaldatakse detaili pinnalt
metallikiht käiaga. Viimane kujutab endast poorset keha, mis koosneb suurest hulgast
omavahel liimainega ühendatud terakestest. Lihvimisprotsess seisneb selles, et pöörleva lihvketta puutumisel vastu toorikut lõikavad
abrasiivosakeste teravad servad sellelt maha metallikihi. Lihvimisega saab töödelda
silindrilisi (ümaraid), tasaseid, spiraalseid ja muu kujuga pindu. Kõige enam on rakendamist
leidnud tasa- ja ümarlihvimine.


● Ümarlihvimine -Ümarlihvpinkide all mõeldakse enamasti tsenterpinke, mida kasutatakse pöördkehade välislihvimiseks. Siselihvpingid on ette nähtud avapindade
lihvimiseks, näiteks sisselõiketsükliga a, profileeritud käiaga b ja koonusavasse c. ● Tasalihvimine - Tasalihvpinkides esinevad käia serva- või otspinnaga töötlevad lahendused. ● Tsentriteta lihvimine - Tsentriteta lihvpink töötleb ümardetaile nagu võllid, kolvisõrmed, hülsid, varvad jms, kusjuures kindlustatakse enamasti pidev toorikute
etteanne. ● Kasutatakse ka tsentriteta siselihvpinke, kus rõngakujuline toorik pöörleb kolme ketta vahel, millest üks on kaasavedajaketas, teised toeks ja surve avaldamiseks. Tsentriteta
lihvpingi eelis on suur tootlikkus, puuduseks mõnevõrra väiksem täpsus ja tülikam
häälestamine. 39.Elektroerosioontöötluse olemus, liigitus, skeemid, kasutus, seadmed, Elektroerosioontöötlemine on metallide töötlemine, mis põhineb lühiajaliste järjestikuste
elektrilahenduste sulataval toimel. Meetod on rakendatav vaid elektrit juhtivate materjalide
töötlemisel olenemata nende kõvadusest. Üks elektroodidest on tööriist, teine töödeldav ese nendevaheline kaugus on väga väike. Et
kontsentreerida sädelahenduse energia väikesele alale, sukeldatakse toorik ja tööriist
dielektrilisse vedelikku. Dielektrik jahutab elektroode ning aitab eraldatud aineosakesi
eemaldada pilust. Sädeme temperatuur ulatub kuni 20 000 °C. Vooluimpulsside toimel
elektroodide materjal sulab ja aurustub. Kuna sädeme mõjumise aeg on lühike ning
mõjupiirkond väike, siis metall sulab ja aurustub väga väikesel alal. Metalli erosioon toimub
mõlemal elektroodil, kuid negatiivselt elektroodilt eemaldatakse vähem materjali kui
positiivselt, mistõttu negatiivseks eleklroodiks võetakse tööriist. Ühe sädelahenduse energia
ja mõjumise aeg olenevad pilu takistusest. Pinge hoitakse konstantne, reguleerides
elektroodidevahelise pilu suurust.