Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine
Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel. Hõbepehmejoodis - Sulam 97/3 (tina/hõbe) -Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat. Kõvajoodised - Messingjoodis 410/410FC - sobib terase, malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks. -Hõbejoodis S-44 – kaadmiumivaba hõbejoodis, sisaldab 44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks. Räbusti - Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks. Happelised räbustid 1. Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel. 2.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi ja tsingitud pleki jootmisel. 3.Ammooniumkloriid (salmiaak) kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel. Neutraalsed räbustid 1.Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel
........................................................................................................................... Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev
Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed, toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutatakse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. Joodised Joodisteks nimetatakse värvilisi metalle ja sulameid, mida kasutatakse jootmisega ühendavate
ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas. Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel, milles keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur
Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed, toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutat- akse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. Joodised: Joodisteks nimetatakse värvilisi Joodisel metalle
Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed, toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutat- akse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. Joodised: Joodisteks nimetatakse värvilisi Joodisel metalle
kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. 5 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine
elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades (vt. p. 2.6). Metallurgiliste protsesside tüüpnäitena vaatleme terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsioonimaterjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine.
Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. 4 Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige
mitte redutseerimiseks. protsess on hästi juhitav ja kasutatakse teda raskestisulavate metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks. Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige
Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. sulakeevitus (gaaskeevitus , metall kaarkeevitus , kaitsegaasis kaarkeevitus , laserkeevitus) ja survekeevitus(kontakt- , ultraheli- , difusioon- , vastakkaar- , hõõrd- , külmsurve keevitus) Kaarkeevitus Keevituskaar on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaruude ning kaitsegaasise, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga
V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna: V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid. 21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse: V: Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raidrööbaste liitmisel. 22) Laserkeevitust iseloomustab: V: Väikesed toote deformatsioonid, min terade kasv, suur keevituskiirus. 34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on: V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet. 35) Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on: V: toote suurem ristlõige, liitepinnad suletakse ja oksiidid paisutatakse. 38) Laserlõikamisega saadud toorikut iseloomustab: V: kitsas lõiketsoon (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus. 40) Metallide keevitavuse hindamisel tuleb arvesse võtta: V: konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liidete....
Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli).
Jootliidete TUGEVUST vähendavad defektid on: 5. Joodise valllid põhjus: 1. Pindade halb märgamine joodisega põhjused: · pindade liiga madal temperatuur; · jootetsooni puudulik puhastamine ja/või 6. Õmbluse poorsus põhjused: · räbusti nõrk aktiivsus ja/või · joodise liiga väike kogus ja/või · räbusti liiga väike kogus ja/või · liiga kõrge temperatuur koos joodise ja/või · pindade liiga madal temperatuur; räbusti komponentide arurustumise ning 2 2
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu
Karastatud teras, mis kuumutatakse hõõgumiseni ja jahutatakse kiirelt. Roostevaba teras, millele on lsiatud kroomi 18 ja niklit 8 prossa. Keedupott koosneb 3 kordsest seinast: cu toit soojeneb ruttu, al toit ei kuumene üle, roostevaba teras kerge hooldada Raua tootmine rauamaagist: Toorained : Rauamaak fe2o3 Koks vajalik kütuseks (kõrge kütte väärtus ja vähe tahma) Õhk-vajalik koksi põletamiseks Räbusti vajalik, et rauamaagist lisandid kätte saada Saadused: malm, räbu, kõrgahjugaas Raud 3 iooni tõestamine Tõstetakse kaalium tiotsüanaadiga tekib punase värvusega ühend Fecl3 + 3kscn = fe(scn)3 + 3kcl
protsessi kasutuselevõtu (1952-53 Austria). Tänapäeval on see terase hulgitootmise põhimeetodiks. Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.
Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel neutraalset gaasileeki, vasktsink joodisega jootmisel soovitatakse kasutada hapnikurikast gaasileeki. Ühtlase soojenemise tagamiseks tehakse põletiga piki õmblust ringikujulisi liigutusi. Pärast seda, kui eelnevalt liiteservadele kantud räbusti on sulanud ja täitnud vahed, toode aga kuumenenud vajaliku temperatuurini, alustatakse joodise viimist jootekohta. Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutatakse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. 6 Metallide keevitamine
Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil. 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu Vormimaterjalid: liiv, polümeervaik (6...7%). Kõrgahjuprotsessid: Tehnoloogia: 1. A. Kütusepõlemine (1800- 2000) 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C - 2. Rauaredutseerimine (1000- 1400) otsene
mõõtmed A V liik/polaarsus etteandekiirus 1 135 1,4 305 29 DC+ 6,3 m/min 50 cm/min 1,5 kJ/mm Keevitusmaterjalide märgistus ja valmistaja: ESAB Autorod 13.13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt. põleti liikumine (läbimi maks laius) juurel: Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Gaasikulu: 18 l/min kaitsel: Impulskeevituse parameetrid:
Juhul kui õmblus ei ulatu metallist läbi tuleb keevitada ka teiselt poolt, või eelnevalt detailide servad faasida ning teha 6 mitme läbimiga keevitus. T-liite puhul tuleb toimida samamoodi kuid oluline on õmblus teha ka liite teisele poole. MIG/MAG keevituse tööpõhimõte on sama mis käsikaarkeevitusel, kuid erineb selle poolest ,et elektroodi ei kata räbusti, selle asemel kasutatakse kaitsegaasi (CO2 ,Ar) ning elektroodi antakse etteande mehhanismiga kaare piirkonda traadi sulamiskiirusega. Keevitustraadina kasutatakse 0,6-1,6mm läbimõõduga traati. Erandina on võimalik keevitada ka ilma kaitsegaasi kasutamatta kuid sel juhul tuleb kasutada täitetraati. Täitetraat kujutab endast traati mille sees on räbusti (analoogselt elektroodkeevituse elektroodiga). MIG/MAG keevituse puhul on oluline enne keevitus algust kontrollida kas
Jootmine · On metalldetailide ühendamine madalama temperatuuriga (<400C) metalliga joodisega · Joodetavaid detaile kuumutatakse, joodis sulab ja imendub kapillaarjõu toimel detailide vahele · Tina-Plii tavaliselt, Tina-Zn Al jootmisel, Pb-Ag annab tugevuse kõrgematel temp. · Joodis üldiselt ei ole eriti tugev · Tavajoodis 63/37- 63% St, 37%Pb, sulab 183C juures · Pliivaba tina sulab 250C juures · Räbusti (flux) hoiab ära pindade oksüd. Jootmisel ja vähendab nende pindpinevust joodis valgub paremini laiali · Räbusti võib sisaldada happeid siis kindlasti hiljem ära pesta Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 51 Jootmine · Jootekolb piisavalt võimas et mitte jahtuda kokkupuutel detailidega kuid ei tohi neid kõrvetada. 50W · Pooljuhte üldiselt ei kuumutata >250 C. · Kolvi ots peab olema puhas ja tinaga kaetud (NB
kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: · Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas) · Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas) · Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus)
amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks anood: elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon, elektrolüüsiseadmes on tal positiivne, keemilises vooluallikas negatiivne laeng katood: elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon, elektrolüüsides on tal negatiivne, keemilises vooluallikas positiivne laeng aku: (akumulaator) korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas (nt pliiaku)
elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades kärni abil. Kärn ) maagist. valmistatakse nagu Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes liivvormgi liiva ja sideaine protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti (savi, ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva polümeervaik) segust tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt spetsiaalses lubjakivi (CaCO3)
9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. FeO + C Fe + CO - Q 10. Redutseerimisprotsess terases Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 1) Bessemerprotsess põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid.
Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga . Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.
töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 1. Malmi tootmine Malm on terasega suures osas samasugune ja enne, kui saadakse teras, tuleb malm. Malmi saamiseks kasutatakse järgmisi tooraineid: rauamaak, mangaanimaak, räbusti, kütus(koks), kõrgahjugaas + hapnik. Levinuim rauamaak, mida kasutatakse malmi tootmisel on hematiit ehk ´´punane rauamaak``, mis sisaldab endas 5060% rauda. Mangaani lisatakse kõikidesse raua-süsiniku ühenditesse, malmi tootmisel umbes 2-3%, et parandada malmi omadusi. Selleks, et mittevajalikud ühendid malmist eemalada, tuleb sinna lisada räbustit, milleks kasutatakse lubjakivi. Kuna kogu liitsegu tuleb omavahel
1 135 Ø 1,2 100 - 300 23,5 - 27,5 DC+ 6,3 15 - 99 1,5 Keevitusmaterjalide märgistus ja kaubanimi: Muu informatsioon: SG1 Zeta 50 Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Pulskeevituse parameetrid: Eri kuumutamine või kuivatamine: Voolukontakti kaugus: Gaas räbusti: kaitsel: CO2 Põleti kaldenurk: Gaasikulu: kaitsel: 14,8 l/min (0,23 m3/kg) Salamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Juuretoe andmed: Eelkuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur: Järeltermotöötlus: Jahutusaeg: t8/5 = 10 s Koostaja: O. Hillep Atesteerija: A. Laansoo 5. juuni 2012 4. Keevituskulude määramine (pakett ESAB "Weldcost") Joonis 4.1 Joonis 4.2
pragu edasi ei lähe sõltuvalt paksusest kuumutatakse detail ette 180-300c juhul kui seina paksus on alla 3mm pole vaja kuumutada.Alumiiniumi keevitus viisid:gaas,kaar ja argoon kaar keevitus,gaaskeevitus on vähe effektiivne sest gaasi leegi temp.on võrdlemisi madal ja vajalikke räbustite koostis keerukas põleti võimsus peab olema 100liitrit tunnis metalli mm kohta.Leek on normaalne lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi,50%kaaliumkloriidi,14%liitiumkloriidi ja 8%naatriumfluoriidi keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada 300c ning siis aeglselt maha jahutada,kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel söövitatakse teda 5 minuti jooksul 2% kroom happe lahuses mis on kuumutatud kuni 80c seejärel pestakse õmblust kuuma veega.
Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada. Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 9000C temperatuuril eraldusid sellest karbonaadid ning keraamikamassi jäid kaustiline magnesiit ja kustutamata lubi. Nõnda võis ahju materjal täita üksiti ka räbusti osa. Tööstusliku revolutsiooni kaks etappi I etapp Juba 1760.-1780. aastatel algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revolutsiooni. Selle aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega 3 masinate abil
Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. ALUMINIUMKEEVITUS põleti kuumsus peab olema 100l tunnis metalli mm kohta. Leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalliga koostisega vardaid. Räbusti koostises on 28% NaCli, 50% KaCl, 14%LiCl ja 8% NaFl. Keerukaid detaile on soovitav, pärast keevitamist sisepinget vähendamiseks kuumutada temp. 300 kraadi. Osa detaile kuumutatakse ka ette 300kraadi, kui seina paksus on 49mm valitakse 4mm Elektrood 140200amprine voolutugevus. Elektroodide katte imeb hästi niiskust selle Pärast hoitakse elektroode kuivas kohas. Niiskunud elektroode kuumutatakse Ahjus mille temp on 200kraadi. Sellist keevitus õmlbust
Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konverterites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga . Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.
TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?
Question text Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Select one: a. monokristallide omadused on isotroopsed b. polükristallide omadused on anisotroopsed c. monokristallide omadused on anisotroopsed d. polükristallide omadused on polümorfsed Question 13 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline materjal aitab kõrvaldada kahjulikke lisandeid toormalmist malmi tootmisel? Select one: a. räbusti b. koks c. limoniit d. rauamaak Question 14 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Select one: a. maagist b. kütusest c. ahju voodrist d. räbustist Question 15 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Süsinik satub malmi Select one: a. aherainest b. räbustist c. maagist d. kütusest Question 16 Complete Mark 1.00 out of 1.00
· liidetavate pindade ettevalmistus puhastamine mustusest ja oksiidikilest; · liite koostamine liidetavate detailide asendi fikseerimine selleks, et tagada ettenähtud jootepilu; selle suurus sõltub joodetavatest metallidest ja joodisest ning on 0,05...0,15 mm; · joodise ja räbusti kandmine jootekohta; · jootekoha või joodetavate detailide kuumutamine jootmistemperatuurini; · õmbluse puhastamine ja korrosiooni põhjustavate räbustijääkide eemaldamine. 8 Koostas: Reppy 21.11.2012
esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid, mis osutab kulla sisaldusele. Ameerika mandril avastati suured hõbemaardlad Peruus ja Mehhikos. Tihti sisaldas maak pliid. Siis töötatigi välja menetlus puhta hõbeda saamiseks. Esmalt maak peenestati, pesti veega, kuivatati, sulatati algul räbusti ja siis söega. Nii tekkis hõbeda ja plii sulam. Sulami kuumutamisel õhus jääb hõbe praktiliselt muutumatuks, plii aga oksüdeerub ja muutud oksiidiks, mis sulab temperatuuril 896 C. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe. Hõbedat leidub ka imetajate piimas, maksas, kopsudes ja peaajus. Suhteliselt Palju on seda ajuripatsis. Suur on hõbedasisaldus silmapigmentides, sest silm kasutab ära hõbedaühendite
Vali üks: a. joodetavate pindade märgumise parandamiseks ja oksiidide lahustamiseks b. joodetavate pindade ja joodise puhastamiseks oksiidkiledest c. joodise sulamistemperatuuri alandamiseks d. jooteliite kasutustemperatuuri tõstmiseks Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest käsikaarkeevitusel kaetud elektroodiga? Vali üks: a. pulbrilise räbusti abil b. elektroodikatte põlemisega eralduvate gaaside ja sulametalli peal oleva räbuga c. keevitatakse ainult kuivas keskkonnas d. enne keevitamist kaetakse liitepinnad ja õmbluse piirkond õliga Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on Vali üks: a. kaitsta metalli oksüdeerimise eest b. suurendada metalli soojusjuhtivust c
Joonis 4. Kõrgahi C Kande redutseerimine (400 – 1000 °C) Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks – koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. 7 Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis – maak, koks, räbusti – viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt – vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi
asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temp. Vibropressimine- pulber tihendadakse vibratsiooni abil, pressvormi matriitsile või templile antakse vibreeriv liikumine. Veel pulbrivormimis meetodeid: kuumpressimine, pulbrite valtsimine, ekstrudeerimine, pulbersurvevalu, pulbri paagutamine, lobrivalu, impulssvormimine. 29. Malmi tootmisel lubjakivi roll? Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 30. Milliste meetoditega tõsta metalli plastsust? Kuumtöötlemisega 31. Millised on lehtsantsimise eraldusoperatsioonid? Mahalõikamine, tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine. 32. Kuidas töödelda õhukeseseinalisi valandeid? Painutatakse, lõigatakse, tõmmatakse, ääristakse, tegu pidevprotsessidega, 33. Malmi liigid? Valgemalm, vaba grafiidiga malm (hallmalm, keragrafiitmalm, tempermalm) 34
et need ilma lisasurvet vajamata tihedasti teineteise vastas püsiksid. Mõnikord on otstarbekas katta liidetavad pinnad enne ükshaaval jootekihiga. Detailide kooshoidmiseks (joon. 2) võib kasutada ka käsikruustange, traati või muud kuumakindlat tarvikut. Kolvi tööosa puhastatakse viili või lihvpaberiga tagist, kuumutatakse joodise sulamistemperatuurini ja kaetakse siis sulajoodisega. Joon. 2 Seejärel kantakse jootekohale räbusti (kui joodetavad pinnad on eelnevalt kaetud joodisega, siis pole selleks vajadust) ja asetatakse kuum kolb koos joodisega jootekohale (joon. 3). Joon. 3 Kolbi ei tohi ühenduskohal enne liigutada, kui joodis valgub ühtladselt joodetavate detailide vahele. Seejärel nihutatakse kolb piki õmblust edasi ja lõpuks eemaldatakse (joon. 4). Joon. 4 Joodetavad detailid peavad jääma liikumatuks kuni joodis täielikult tardub. Joodist ei või kuhjata ühenduskohale ülearu
Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga . Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.
elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). • Pulbermetallurgia – metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades ) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi –
Räbustid. (fljus) Ühinedes keevitusleegis ja ümbritsevas õhus leiduva hapnikuga moodustavad kõik metallid ja nende sulamid oksiide, mille sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist kõrgem. Sulametalli kaitsmiseks oksüdeerumise eest ja keevitamisel tekkivate oksiidide eemaldamiseks kasutatakse räbusteid. Seega on räbustid ained, mida viiakse keevitusvanni sulametalli oksüdeerumise ärahoidmiseks ning moodustunud oksiidie ja mittemetalsete lisandite eemaldamiseks. Räbusti kantakse metalli servadele ja lisametalli vardale või on juba metalli vardas endas, kus ta jootmise ajal välja sulab. Kasutatakse ka kaitsegaase, mida antakse pidevalt kuni keevitamis- või jootmisprotsessi lõpetamiseni. Keevitusvanni pinnal ujuv räbukiht peab katma kogu sulametalli pinna, kaitstes metalli atmosfääriõhu edasise mõju eest. Räbusti kasutamise vajalikkust värviliste metallide ja sulamite,
sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: · Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas) · Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas) · Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus)
piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas) Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas) Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus)
Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga . Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.
elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevitusõmblus lisametallist. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena ja kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. . Kaarkeevitus räbustis Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitusprotsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja detaili vahel. Kaar põleb õõnsuses, mis on täidetud gaasidega ja pealt ümbritsetud sularäbuga. Sularäbu moodustab tardudes õmbluse peal klaasja räbukelme. Osa pulbrilisest räbustist ei sula ja seda saab uuesti kasutada. Kaarkeevitamine räbustis on tavaliselt mehhaniseeritud, aga sageli ka automatiseeritud. Meetodi eeliseks on suur tootlikkus ja keevisõmbluse hea kvaliteet. Puuduseks on kasutamisvõimalus vaid õmbluse allasendis
annaabi.ee 
