Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Kontrollis: M.Laurits Tallinn 2011 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45...
ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html f - treiterade teritamine Joonis 5.1.2.3 Universaalne terituspink a, b, c, d, e, f - erinevad teritusoperatsioonid Teritamisvõtted Tehastes toimub tööriistade teritamine tavaliselt tsentraliseeritud korras terituspinkidel eritööliste poolt. Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada. Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete
Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil. Supordi sobiv ettenihkekiirus saadakse ettenihkekasti esipinnal olevate kangide pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2 Supordipõll muudab käiguvõlli või käigukruvi pöörleva liikumise treitera kulgevaks liikumiseks. Supordi alumine kelk asetseb treipingi sängi juhtpindadel. Selle abil saab treiterale anda pikiettenihke. Keskmine kelk liigub supordi alumise kelgu peal asetseval kalasabaprofiiliga juhtpinnal. Selle abil
tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist.
4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min)
Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4
G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel?
Lõikeriistade ja rakiste hinna kalkulatsioon Lõikeriista nimi, Oper. Siirdeid Siirde Koguaeg LR Vajalik LR LR tähis, materjal jt. (siire) aeg t N x t min sum. LR tüki hind min min püs. aeg arv hind kokku T min 1.Treitera =45° Tera- (160 koostatav kermis + 2, 3, 4, hoidja inserdiga koorivaks 6 0,2 1,22 12200 60 204 4080)
2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel
b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. puhas treimine, sisetreimine b. kujutreimine, otstreimine c. puhas treimine, pikitreimine d. kooriv treimine, sisetreimine Küsimus 5 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. kujutreimine, otstreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. astmetreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0
inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki. Kuna töödeldakse kahte paralleelset pinda (1 ja 2) saab kogu treimise sooritada ühe operatsiooniga ning ühe paigaldusega.baaspinnana kasutan detaili välist silindrilist musta (töötlematta) pinda. Detail kinnitatakse kolmepakilise padruniga treipinki ning sooritatakse Pinna 1 ja 2 töötlus. Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes. (silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest) Kuna detail on hallmalmist on piiratud ka teriku materjali valik
80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri, ning keerme puuri ja keermestajat poldi ja poldi ava keermestamiseks. Meister jagas kõigile kätte toorikud, milleks oli silinder läbimõõduga ~30mm ning pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste.
700-1000 4. 150-900 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Respo 1. Puhta alumiiniu treitera. 2. Puhta alumiiniu 3. Silumiinis olev parandavad lõik 4. Puhas alumiini Score: 7/7 12. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
5 1 1 3 (3)x6 Töö etapp 1 Detail kinnitatakse kolmepakilisse isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki
tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse
Ø16,1mm isetsentreeruv 1,5x45° padrun 19. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø19,1mm 1x45° isetsentreeruv padrun 20. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø22mm 1x45° isetsentreeruv padrun Kasutatud pink: Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5
Vali üks: a. 150900 b. 7001000 c. 10003000 + d. 50008000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 2. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust + 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera + 4. puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: 1. betoon, keraamika, klaas + 2. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras + 3. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras 4. madalsüsinikteraseid Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00
ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud. 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb
4. lõiketöötlemine Score: 8/8 10. Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Student Response 1. 150-900 2. 700-1000 3. 1000-3000 4. 5000-8000 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Response 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score: 7/7 12. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response A
4. sepistamine Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150-900 b. 700-1000 c. 1000-3000 d. 5000-8000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust 2. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 4. puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: 1. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras 2. betoon, keraamika, klaas 3. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras 4
Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=68,2 mm ja lõikekiirus V=992 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. astmetreimine, välistreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. kujutreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Vali üks: a. töödeldava materjali omadustest b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Vastamata
Hinne 7 / 7 Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π∙D∙N)/1000, Märgista küsimus kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: 823 Küsimus 5 Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Valmis Hinne 7 / 7 Märgista küsimus Vali üks: a. astmetreimine, sisetreimine b. astmetreimine, välistreimine c. kujutreimine, välistreimine d. mahalõikamine, välistreimine Küsimus 6 Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Valmis
poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud
sulajoodisega. Räbusteid kasutatakse joodetava metallpinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. Peaaegu kõik metallid on joodetavad. 52. Pinnete kasutamine treiteradel Pinded võimaldavad tõsta püsivusaega kuni 10 korda. Pinded saadakse kas keemilisel aursadestusmeetodil (CVD-levinud karbiidermistele mitmekihilise või keraamilise pinde saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 53. Treitera esinurk Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. -teravusnurk, -taganurk, - + 54. Elektrokeemiline töötlus
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed
57 Tööriistade hoidmine ja kättejagamine; Tööriistade kvaliteedi ja kasutamise kontroll; Lõikeriistade hooldus ja remont: Tabel 8 Kasutatavad instrumendid Instrument Valmistaja Hind, €/tkMasinaeg Püsivusaeg Tm,min Tp , h Treitera: CNMG 09 03 08 PF GC 4215 Sandvik 3 0,8135 1 Treitera: CCMT 06 02 04 PF GC 4215 Sandvik 3 0,297 1 Soone tera : MB07G300-00-1 R GC 1025 Sandvik 4 0,123 1 Mahalõiketera: N123 G2-0300-002-CM Sandvik 4 2,06 1 GC2135 Keermetera(välimine) M16X2 166.0G- Sandvik 5 0,005 1 16VM01-001 GC 1020
A. Suureneb. B. Ei muutu. C. Väheneb. Score: 4/4 18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response Feedback A. ei lõppe B. Jah. lõpeb Score: 4/4 19. Millised väited on õiged? Student Response Feedback 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed Student Response Feedback takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score: 0/3 20. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on?
A. Jah. lõpeb B. ei lõppe Score:4/4 19. Millised väited on õiged? Student ResponseFeedback 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score:3/3 20. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on?
- (kooriv) Sõrmfrees Frees 1500.- 2 4 0,75 5625 30 187,5 18,375 Insert 90.- 2.Treitera Terahoidj koostatav, 3 2 0,617 4627,5 20 231,375 a 2500.- 23,324 HSS inserdiga Insert 90.- (kooriv) 3.Spiraalpuur Ø10+0,20mm, 4 4 0,965 7237,5 25 289,5 600.- 173,7 tervik Kulutused kõikidele lõikeriistadele kokku: 247 194 EEK Tabel 5
59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil, 61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse: · treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit.
vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis
d. optimaalne ettenihke suurus Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikeriista teriku kulumist mõjutab kõige rohkem järgmine lõikeparameeter: Select one: a. lõikesügavuse vähendamine b. ettenihke vähendamine c. lõikekiiruse suurendamine d. ettenihke suurendamine Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treitera lubatud kulumise kriteeriumiks loetakse üldjuhul: Select one: a. minimaalne ettenihke suurus b. minimaalne lõiketemperatuur c. minimaalne teriku temperatuur d. kulumisjälje e kulunud pinna lubatud kõrgust tagapinnal, nt. treimisel 0,4 mm Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ettenihkeliikumist lõiketöötlemisel, nt treimisel tähistatakse järgneva tähttähisega ja selle liikumise eesmärgiks on: Select one: a
Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus (зависимость стойкости резца oт cкорости резания) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m
b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks c. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks d. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Treitera teriku kuumenemist põhjustavad treimisel järgmised nähtused: Vali üks: a. terikukasvaja tekkimine lõiketeriku esipinnal b. lõikepingi vähene jäikus ja vibratsioonide tekkimine c. materjali plastse deformeerimise ja purustamise töö muutumine soojuseks, hõõrdumine tooriku ja teriku ja laastu ja teriku vahel d. liiga madalad lõikeparameetrid: V, s, t Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks
Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk). Joonis 4. Treipink Freespinke (joonis 5) leidub tehases erisuguseid, neid mis on automaatika peal ja ka neid, mis töötavad käsitsi. Kaks neist on nüüdisaegsed ning ülejäänud pärinevad varasematest aegadest. Seade 11 toimib arvuti abil jooniste järgi, vastavalt vahetab see ka terasid iseseisvalt. Samuti võib see aparaat asendada ka puurpinki, kuna on võimalik kasutada ka väga väikestes mõõtudes freesiterasid.
- MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. - Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A Välistreimisel t= (D-d)/2 mm - Keevitus pinge Uc- 16- 40 V 4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st - Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus. - Keevitustraadi läbimõõt dn- 0,8- 2,5mm Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna Eelised: Suur tootlikus; keevitamisel ei ole räbu; vahelise suhtelise liikumise kiirus. õmblus kvaliteet parem. Lõike kiirus V=Dn/1000 (m/min), kus D-
) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3 Rootori pöörlemiskiirus (p/min ) 223 Rootori ava (cm ) 66 Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min
Basseini mahutavus m 3 -tes arvutatakse valemiga Q4 t k W 38713 * 48 * 3 5574690,72 V= = = = 2776,2m 3 m 3 p S 251 * 8 2008 t k - hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi p tööpäevade arv aastas 251 W vahetuste arv tööpäevas 3 S vahetuse kestvus, tundi 8 2.1.2. Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed Valin koorimispingiks Cambio 70 66 BA Tehnilised näitajad Cambio 70- 66 BA Max. palgi läbimõõt, cm 66 Min. palgi läbimõõt, cm 10 Min. palgi pikkus, m 3 Rootori pöörlemiskiirus, p/min
) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3 Rootori pöörlemiskiirus (p/min ) 223 Rootori ava (cm ) 66 Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min
Liistude vahele jäätakse vahed , millede kaudu saab liikuda õlitus ja jahutusvesi. "Tünnimeetodil" koostatud laagrite liistud töödeldakse vastavalt laagri diameetrile vajalikule laiusele ja nurga all . Seejärel kinnitatakse rakise peale ja treitakse pealmine pind mõõtu. Peale seda laotakse liistud laagri hülssi ja fikseeritakse kahelt poolt horisontaaltaspinnas fikseerimisliistudega. Edasi treitakse laager seestpoolt. Teise treimise operatsiooniga lastakse treitera laagri lõtku jagu alla ja treitakse uuesti. Komplekteeritud laagri hülsid pressitakse dedvudtoru sisse üks vöörist teine ahtrist. Bakautlaagrite korral valmistatakse laagri alumised liistud puidukiu ristisuunas ja ülemised pikisuunas . ülemiste ja alumiste liistude vahele on pandud valgevask tugiliistud , mis fikseerivad liistude asendi hülsis ega anna neile võimalust sõuvõlliga kaasa pöörlemiseks. Kõige levinenum kaasaegsetel laevadel on metalliliste laagrite kasutamine
ühe- või mitmekihilise pindega. Kõige enam kasutatakse õhukesi, kuni 5 µm paksuseid TiC, TiN, TiCN ja Al2O3 pindeid. Suurema paksusega pinded kooruvad kergesti aluspinnast lahti erinevate joonpaisumisteguri tõttu. Praktikas kasutatakse ka kombineeritud pindeid vahetult kõvasulami pinnal sadestatakse TiC pinne paksusega kuni 1 µm, seejärel Ti(C,N) kile ja kõige peale TiN või Al2O3 kile (joon. 19). Sellised pinnatud treitera plaatide tööiga on kuni kolm korda suurem kui katmata plaatidel. Ka on pinnatud plaatidega freeside tööiga süsinikteraste freesimisel tunduvalt suurem (2- 3,5 korda) kui pindamata plaadidega freesidel. On leitud, TiC pinne vähendab lõikejõudu 10-20%, mistõttu mehaaniline koormus pinnale väheneb. See on tingitud sellest, et töödeldava detaili ja pinna vahele on kaitsebarjäär, mis takistab laastu kleepumist (adhesiooni). TiN ja Ti(C,N) pinne on
15. Kompleksfreesimine - Ese (detail) töödeldakse ühe läbimisega. Selline masin teeb laius- ja pikkusmõõtmised, tapib, töötleb valtsid, puurib ja freesib esemesse soovitud profiili. 16. Tappimine kopeerfreesimisega - Detailide otsa valmistatakse tappliiteks vajalikud tapid ja pesad. Tappimine tehakse tappimismasinal tappimisfreesiga. 17. Treimine - Puitu töödeldakse põikilõikepinnalt ümber eseme. Treimine toimub eseme pöörlemisel treitera vastu. 18. Lihvimine - Lihvimisel puu pind tasandatakse hööveldamise, freesimise, mõnikord ka saagimise ebatasasused lihvpaberi abil. 19. Plaatide liimimine - Liimimisel ühendatakse üksikud liidetavad kokku kasutades liimi ja pressimist. 20. Osade, viilude kokkuliitmine ja liimimine - Viilude liitmisel servad lõigatakse või töödeldakse sirgeks ja liimiga need liidetakse üheks plaadiks. 21. Vineerimine - Kaetakse vineeriga hüdrauliliste liimimispresside abil. 22
Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid
joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel
läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid
annaabi.ee 
