Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Kontrollis: M.Laurits Tallinn 2011 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45...
ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html f - treiterade teritamine Joonis 5.1.2.3 Universaalne terituspink a, b, c, d, e, f - erinevad teritusoperatsioonid Teritamisvõtted Tehastes toimub tööriistade teritamine tavaliselt tsentraliseeritud korras terituspinkidel eritööliste poolt. Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada. Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete
Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil. Supordi sobiv ettenihkekiirus saadakse ettenihkekasti esipinnal olevate kangide pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2 Supordipõll muudab käiguvõlli või käigukruvi pöörleva liikumise treitera kulgevaks liikumiseks. Supordi alumine kelk asetseb treipingi sängi juhtpindadel. Selle abil saab treiterale anda pikiettenihke. Keskmine kelk liigub supordi alumise kelgu peal asetseval kalasabaprofiiliga juhtpinnal. Selle abil
tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist.
Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse
Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel
11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks? nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4% 13)Mida nimetatakse pronksiks? on vase ja tina sulam. 14)Mis on messing? Vase ja tsingi sulam. 15)Treipink: 1)tööpingi (spindli) ajam 2)eesmine tsentripukk 3)padrun 4)terahoidja 5)tagumis tsentripinki pinool 6)tagumine tsentripukk 7)käiguvõll 8)suport 9)säng 10)käigukruvi 16) Treitera ehitus: a)pinna töötlemis viisi pole määratud c)pinda tuleb töödelda laastu eemaldamisega b)mehaaniline töötlemine. 17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid? Tigumoodulfreesiga. 18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel? 2…3mm 19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere m20? 19,8mm 20)joonisel on märgitud välimine torukeere g2.millele vastab mõõt g2? Toru siseläbimõõdule
Meh2 1 10 000 1 2 Jah-ga 1.Tooriku paigaldamine(mahavõtmine) tsentrite vahele käsitsi vastu otspiirajat.Detailile kinnitada(maha võtta) kaasavedaja. 2.Treida hall pind(eskiisijoonisel) Ø42+0-0,5 pikkusel 110 Treitera ABC001, kermis, = 45° 42 110 2,5 1 0,05 735 120 3.Treida roheline pind Ø35 +0,2 -0,3 pikkusel 50 Treitera ABC001, kermis, = 45°
2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel
b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. puhas treimine, sisetreimine b. kujutreimine, otstreimine c. puhas treimine, pikitreimine d. kooriv treimine, sisetreimine Küsimus 5 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. kujutreimine, otstreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. astmetreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0
inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki. Kuna töödeldakse kahte paralleelset pinda (1 ja 2) saab kogu treimise sooritada ühe operatsiooniga ning ühe paigaldusega.baaspinnana kasutan detaili välist silindrilist musta (töötlematta) pinda. Detail kinnitatakse kolmepakilise padruniga treipinki ning sooritatakse Pinna 1 ja 2 töötlus. Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes. (silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest) Kuna detail on hallmalmist on piiratud ka teriku materjali valik
80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri, ning keerme puuri ja keermestajat poldi ja poldi ava keermestamiseks. Meister jagas kõigile kätte toorikud, milleks oli silinder läbimõõduga ~30mm ning pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste.
700-1000 4. 150-900 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Respo 1. Puhta alumiiniu treitera. 2. Puhta alumiiniu 3. Silumiinis olev parandavad lõik 4. Puhas alumiini Score: 7/7 12. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 16.05.2013 17.05.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline marsruuttehnoloogiline protsess erinevatele pindadele ja erinevatel pinkidel. Valida õiged tööriistad ja tööpingid määratud pindadele, mis vajavad lõiketöötlust. Teha töö etappide joonised koos treiteradega. Töötlemise meetod Detail Lõike...
tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse
Ø16,1mm isetsentreeruv 1,5x45° padrun 19. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø19,1mm 1x45° isetsentreeruv padrun 20. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø22mm 1x45° isetsentreeruv padrun Kasutatud pink: Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5
Vali üks: a. 150900 b. 7001000 c. 10003000 + d. 50008000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 2. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust + 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera + 4. puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: 1. betoon, keraamika, klaas + 2. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras + 3. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras 4. madalsüsinikteraseid Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00
ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud. 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb
4. lõiketöötlemine Score: 8/8 10. Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Student Response 1. 150-900 2. 700-1000 3. 1000-3000 4. 5000-8000 Score: 7/7 11. Millised väited on õiged? Student Response 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score: 7/7 12. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response A
4. sepistamine Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150-900 b. 700-1000 c. 1000-3000 d. 5000-8000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust 2. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 4. puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: 1. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras 2. betoon, keraamika, klaas 3. materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras 4
Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=68,2 mm ja lõikekiirus V=992 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. astmetreimine, välistreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. kujutreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Vali üks: a. töödeldava materjali omadustest b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Vastamata
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud
sulajoodisega. Räbusteid kasutatakse joodetava metallpinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. Peaaegu kõik metallid on joodetavad. 52. Pinnete kasutamine treiteradel Pinded võimaldavad tõsta püsivusaega kuni 10 korda. Pinded saadakse kas keemilisel aursadestusmeetodil (CVD-levinud karbiidermistele mitmekihilise või keraamilise pinde saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 53. Treitera esinurk Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. -teravusnurk, -taganurk, - + 54. Elektrokeemiline töötlus
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed
57 Tööriistade hoidmine ja kättejagamine; Tööriistade kvaliteedi ja kasutamise kontroll; Lõikeriistade hooldus ja remont: Tabel 8 Kasutatavad instrumendid Instrument Valmistaja Hind, €/tkMasinaeg Püsivusaeg Tm,min Tp , h Treitera: CNMG 09 03 08 PF GC 4215 Sandvik 3 0,8135 1 Treitera: CCMT 06 02 04 PF GC 4215 Sandvik 3 0,297 1 Soone tera : MB07G300-00-1 R GC 1025 Sandvik 4 0,123 1 Mahalõiketera: N123 G2-0300-002-CM Sandvik 4 2,06 1 GC2135 Keermetera(välimine) M16X2 166.0G- Sandvik 5 0,005 1 16VM01-001 GC 1020
A. Suureneb. B. Ei muutu. C. Väheneb. Score: 4/4 18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response Feedback A. ei lõppe B. Jah. lõpeb Score: 4/4 19. Millised väited on õiged? Student Response Feedback 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed Student Response Feedback takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score: 0/3 20. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on?
Student ResponseFeedback A. Jah. lõpeb B. ei lõppe Score:4/4 19. Millised väited on õiged? Student ResponseFeedback 1. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera. 2. Puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 3. Silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust. 4. Puhas alumiinium on oma suure kõvaduse tõttu halvasti lõiketöödeldav Score:3/3 20. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on?
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine....................................................................................
59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil, 61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse: · treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit.
vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallilõikepinkide, sh. treipinkide põhiosaks, millele kinnituvad ülejäänud pingi mehhanismid, on: Select one: a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb jär...
Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus (зависимость стойкости резца oт cкорости резания) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m
b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks c. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks d. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Treitera teriku kuumenemist põhjustavad treimisel järgmised nähtused: Vali üks: a. terikukasvaja tekkimine lõiketeriku esipinnal b. lõikepingi vähene jäikus ja vibratsioonide tekkimine c. materjali plastse deformeerimise ja purustamise töö muutumine soojuseks, hõõrdumine tooriku ja teriku ja laastu ja teriku vahel d. liiga madalad lõikeparameetrid: V, s, t Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks
Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk). Joonis 4. Treipink Freespinke (joonis 5) leidub tehases erisuguseid, neid mis on automaatika peal ja ka neid, mis töötavad käsitsi. Kaks neist on nüüdisaegsed ning ülejäänud pärinevad varasematest aegadest. Seade 11 toimib arvuti abil jooniste järgi, vastavalt vahetab see ka terasid iseseisvalt. Samuti võib see aparaat asendada ka puurpinki, kuna on võimalik kasutada ka väga väikestes mõõtudes freesiterasid.
- MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. - Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A Välistreimisel t= (D-d)/2 mm - Keevitus pinge Uc- 16- 40 V 4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st - Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus. - Keevitustraadi läbimõõt dn- 0,8- 2,5mm Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna Eelised: Suur tootlikus; keevitamisel ei ole räbu; vahelise suhtelise liikumise kiirus. õmblus kvaliteet parem. Lõike kiirus V=Dn/1000 (m/min), kus D-
) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3 Rootori pöörlemiskiirus (p/min ) 223 Rootori ava (cm ) 66 Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min
Basseini mahutavus m 3 -tes arvutatakse valemiga Q4 t k W 38713 * 48 * 3 5574690,72 V= = = = 2776,2m 3 m 3 p S 251 * 8 2008 t k - hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi p tööpäevade arv aastas 251 W vahetuste arv tööpäevas 3 S vahetuse kestvus, tundi 8 2.1.2. Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed Valin koorimispingiks Cambio 70 66 BA Tehnilised näitajad Cambio 70- 66 BA Max. palgi läbimõõt, cm 66 Min. palgi läbimõõt, cm 10 Min. palgi pikkus, m 3 Rootori pöörlemiskiirus, p/min
) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3 Rootori pöörlemiskiirus (p/min ) 223 Rootori ava (cm ) 66 Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min
Liistude vahele jäätakse vahed , millede kaudu saab liikuda õlitus ja jahutusvesi. "Tünnimeetodil" koostatud laagrite liistud töödeldakse vastavalt laagri diameetrile vajalikule laiusele ja nurga all . Seejärel kinnitatakse rakise peale ja treitakse pealmine pind mõõtu. Peale seda laotakse liistud laagri hülssi ja fikseeritakse kahelt poolt horisontaaltaspinnas fikseerimisliistudega. Edasi treitakse laager seestpoolt. Teise treimise operatsiooniga lastakse treitera laagri lõtku jagu alla ja treitakse uuesti. Komplekteeritud laagri hülsid pressitakse dedvudtoru sisse üks vöörist teine ahtrist. Bakautlaagrite korral valmistatakse laagri alumised liistud puidukiu ristisuunas ja ülemised pikisuunas . ülemiste ja alumiste liistude vahele on pandud valgevask tugiliistud , mis fikseerivad liistude asendi hülsis ega anna neile võimalust sõuvõlliga kaasa pöörlemiseks. Kõige levinenum kaasaegsetel laevadel on metalliliste laagrite kasutamine
ühe- või mitmekihilise pindega. Kõige enam kasutatakse õhukesi, kuni 5 µm paksuseid TiC, TiN, TiCN ja Al2O3 pindeid. Suurema paksusega pinded kooruvad kergesti aluspinnast lahti erinevate joonpaisumisteguri tõttu. Praktikas kasutatakse ka kombineeritud pindeid vahetult kõvasulami pinnal sadestatakse TiC pinne paksusega kuni 1 µm, seejärel Ti(C,N) kile ja kõige peale TiN või Al2O3 kile (joon. 19). Sellised pinnatud treitera plaatide tööiga on kuni kolm korda suurem kui katmata plaatidel. Ka on pinnatud plaatidega freeside tööiga süsinikteraste freesimisel tunduvalt suurem (2- 3,5 korda) kui pindamata plaadidega freesidel. On leitud, TiC pinne vähendab lõikejõudu 10-20%, mistõttu mehaaniline koormus pinnale väheneb. See on tingitud sellest, et töödeldava detaili ja pinna vahele on kaitsebarjäär, mis takistab laastu kleepumist (adhesiooni). TiN ja Ti(C,N) pinne on
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid
joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
