Keskkonnakaite ja säästev areng (0)

Eksamiks:

• Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi.
  
• Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel?
  

• Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine
  
• Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine
  
• Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine
  
• Õhukvaliteedi parandamine
  
• Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine
  
• Jääkreostuse likvideerimine
  
• Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse
  
• Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse
  
• Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine
  
• Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks
  
• Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks ?
  

Säästva arengu instrumendid :

• Seadusandlikud. Keskkonnastandardid
  
• Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid ) 
  
• Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon
  
• Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid)
  
• Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ( Greenpeace , WWF, “Teeme ära”)
  
• Isiklik vastutustunne !
  

Mahepõllumajanduse peamine eesmärk: vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine .

• Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks.
  
• Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele.
  
• Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld.
  
• Kohapealsete ressursside võimalikult tõhus rakendamine, näiteks väetamine sõnnikuga ning sööda tootmine samas talus , kus ka loomi peetakse.
  
• Taimesortide ja loomatõugude valikul lähtutakse sellest, et nad oleksid võimalikult haiguskindlad ja kohalike tingimustega kohanenud.
  
• Loomi kasvatatakse vabapidamises, nad saavad viibida vabas õhus ning neile antakse mahesööta.
  

• Säästva arengu põhimõte: PÕHIMÕTE ...tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt
  
• Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna.
  
• kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga.
  
• Säästev areng tähendab arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades.
  
• Säästev areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja
  

rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.

• Säästva arengu põhiprobleemkuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel.
  
• Keskkonnakaitse – tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet
  
• ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset
  

jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid

• Keskkonnaökoloogia: *uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele *uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele *uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele.
  
• Populatsioon ( asurkond ) – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
  
• Kooslus – mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
  
• Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab
  

teatud piirkonna kõikide elusolenditepopulatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.

• Ökosfäär – globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku.
  
• Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal:
  
  • Autökoloogia – isendite tasand (organism)
    
  • Demökoloogia – populatsiooni tasand
    
  • sünökoloogia – koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid
    

Termiline kasvuperiood – iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet

•  Võõrliikide sissetoomine (bioinvasioon)
  
• Biodiversiteet on taastumatu loodusvara – tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt
  

• Mürgiresistentsus( Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes
  
• Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik.
  
• inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta)
  
• Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom , haloonid)
  
• Probleemi lahendamine:Vee säästmine
  

 Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine
 Abinõud vee reostuse vähendamiseks
 Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul .
 Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.

• Keskkonnaauditeerimine eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel.
  
• Keskkonnaseire Eesmärk
  

 Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on
 prognoosida keskkonnaseisundit
 saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks .

• Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus.
  
• Ökomärgiste eesmärk
  

 Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (energia tarbimine on väiksem...)
 Loodusvarade tõhusam kasutamine
 Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine
 Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas
 Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive.

• Tallinna joogivesi läbib osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit.
  

•