Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskkonnaruum" - 15 õppematerjali

keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust.
Bioloogia-12 klass-rahvuspargid Eestis
2
docx

Bioloogia, 12 klass, rahvuspargid Eestis

9.Kuhu ja mida tuleb teatada märgistatud linnud leidmisel? Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja aeg ning linnuliik. Palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingumusi täpsustada. 10.Kus asub Matsalu rahvuspark? Rahvuspark asub keset Lääne-Eestit. 11.Miks looduses ei tohi põhjuseta looduses lärmata ? Sest see võib häirida pesitsevaid linde. 12.Mis on igaüheõigus, keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg ? Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Linnaplaneerimise alused
8
docx

Linnaplaneerimise alused

Margus Koot Kodused tööd - eka.kootplaan.ee Koolitajate vlik lai, oluline nede kompetents. LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist  inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid  amelik korraldus institutsioonid  linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid

Arhitektuur → Arhitektuur
14 allalaadimist
Eesti ökoloogiline jalajälg
6
docx

Eesti ökoloogiline jalajälg

 Kaevandused tegeleb põlevkivivarude jätkusuutliku kaevandamisega, selleks et varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega.  Meie suure jalajälje põhipõhjus peitub põlevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga süsihappegaasi.  Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik?

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Tallinna naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje võrdlus
8
pdf

Tallinna naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje võrdlus

Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös “Keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg kui linnade jätkusuutlikkuse näitajad” (2003) oli see näitaja 2003. aastal 4,17. Kuna töödes kasutati erinevat metoodikat, siis ei saa tulemuste põhjal teha põhjapanevaid järeldusi. 2. Käesolevas uuringus selgus, et Tallinnas elavate naiste ökoloogilise jalajälje suurus on 3,23 gha/aastas in, meestel 4,12 (joonis 1). Seega selgus meie küsitluse tulemusena, et naiste jalajälg on meeste omast pisut väiksem,

Sotsioloogia → Keskkond ja säästev areng
3 allalaadimist
Keskkonnakaitse
4
doc

Keskkonnakaitse

koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik destruendid. Destruendid on bakterid, seened ja antud koormuse, ressursside ja heitmete vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus taaskasutada produts. protsessis. *Keskkonnaruum ­ käsitl vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtest KESKKONNATEGURID ressurssidele säästva kasut piirid ja mõõdet piirini 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *- jõudm aega. Keskkonnaruum on piiratud temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *- Säästva arengu põhimõtted: *Võrdsusprintsiip ­ igal muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
388 allalaadimist
Keskkonnakaitse konspekt
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides ­ kõikide majandusse haaratud materjalide hulk Ökoloogilise jalakälje ­ loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus Keskkonnaruum ­ käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega. Põhimõtted: Keskkonnaruum on piiratud Võrdsusprintsiip ­ igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi Säästev ühiskond Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust. Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja teenuste kasutamine

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
966 allalaadimist
Ökoloogia kordamisküsimuste vastused
22
docx

Ökoloogia kordamisküsimuste vastused

biomassiga 21. Mis on mürgiresistentsus? Mürgiresistentsus (Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitsiidide suhtes 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused Suur kasv Aeglane sigimine Spetsialiseerunud toiduniss Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala Inimesele ohtlik 23. Mis on keskkonnaruum? Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet 24. Mis on ökoloogiline defitsiit? ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng
8
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng

bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga. 21. Mis on mürgiresistentsus - Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke. Umbrohud herbitsiitide suhtes. 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused - Suur kasv; Aeglane sigimine; Spetsialiseerunud toiduniss; Asumine kõrgel troofilisel tasemel; Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila; Inimesele ohtlik. 23. Mis on keskkonnaruum - on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Keskkonnaruumi leidmiseks jagatakse ressurssideks ümberarvutatud aineringete isetaastumisvõime piirid neid ressursse kasutavate inimeste arvuga 24. Mis on ökoloogiline defitsiit - Ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus

Ökoloogia → Ökoloogia
115 allalaadimist
Keskkonnakaitse kokkuvõte
10
docx

Keskkonnakaitse kokkuvõte

mõjutavate erinevate organismide paljusus. Liikide kadumise põhjused: · Elukeskkonna rikkumine, muutumine või häving · Eluslooduse varade piiramatu tarbimine · Keskkonnareostumine · Võõrliikide sissetoomine · Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: · Kaitsta ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi · Hoida geneetilist mitmekesisust · Tagada liikide ja ökosüsteemise säästev kasutus Keskkonnaruum ­ ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet. Ökoloogiline defitsiit ­ ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida väiksem on puudujääk, seda jätkusuutlikum on riik.

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
154 allalaadimist
Kõik vastused KESKONNAKAITSE
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade kasutamise määra järgi inimkoormust ökosüsteemidele võrreldes looduse taastumisvõimega samadel pindadel. Ökoloogiline seljakott on tarbitavatest materjalidest tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
Keskkonnakaitse KT
39
doc

Keskkonnakaitse KT

omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 174. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 175. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade kasutamise määra järgi inimkoormust ökosüsteemidele võrreldes looduse taastumisvõimega samadel pindadel.

Merendus → Keskkonnaohutus
17 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik nimetus meetodi kohta, mis näitab loodusvarade kasutamise määra järgi inimkoormust ökosüsteemidele võrreldes looduse taastumisvõimega samadel pindadel. Ökoloogiline seljakott on tarbitavatest materjalidest tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog (nähtamatu

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
52 allalaadimist
Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik-
61
doc

Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?

Teadagi, see on meie kõigi "sõber" põlevkivi, mida primaarenergia tootjad "pühaks lehmaks" peavad (Randla jt 2001, 8). "Parim, mida me teha saame, on otsida ja analüüsida energeetikale ja maakasutusele teistlaadseid lahendusi. Eesti süsihappegaasibilanss on 20 miljoni tonniga kahjumis. Selles mõttes elame looduse poolt eeldatud tasakaalulisest võimalusest kuni kümme korda üle jõu. Meie kõnepruuki on jõudnud mõiste keskkonnaruum. See on sisuliselt energia ja aine muundamise ning kasutamise ja tarbimise reeglite kogum, millest kinnipidamisel võib sisseharjutud mugavusi jätkuda kauemaks. On aga selge, et keskkonnaruumi reeglite eiramisel jääb see ruum inimkonnale lihtsalt kitsaks. See ei tähenda, et see ruum jääks aga kitsaks mingitele teistele liikidele. Ökosüsteemis on iga nisi taga järjekord neist olenditest, kes on alati valmis meie asemele astuma. XXI sajandi majanduslike muutuste põhjuseks pole

Ökoloogia → Ökoloogia
3 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

raps. Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet. Keskkonnaruum, on ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Ökoloogiline defitsiit on ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Wtf, mis seletus.

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
88 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Jätkusuutlik majandamine Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Keskkonnaruum Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
409 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun